3-2-1-47-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. aprillil 2000. a Lidia Plotnikova hagi Oleg Popovi vastu eluruumist väljatõstmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses 20. märtsil 2000. a läbi O. Popovi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-324/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Lidia Plotnikova, tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) §-dele 80 ja 81 ning elamuseaduse (ES) §-le 4, palus kohustada O. Popovi vabastama korterit Valgas Kesk 3-11 ning vabastamisest keeldumisel tõsta ta korterist välja teist eluruumi vastu andmata. 8. mail 1996. a müüs kostja korteri hagejale, kuid korterit ei vabastanud ning hagejale üle ei andnud. Valga Maakohtu 14. mai 1999. a otsusega hagi rahuldati. Kostjal puudub õiguslik alus korteri kasutamiseks. Korteri omanik on hageja. Valga Maakohtu 28. aprilli 1998. a otsusega jäeti rahuldamata O. Popovi hagi S. Plotnikovi ja L. Plotnikova vastu 8. mai 1996. a korteri ostumüügilepingu tühisuse tunnustamiseks. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet jätta omandi üleandmisel korter kostja valdusesse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 10. novembri 1999. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud AÕS § 80 sätteid, kuna vaidlusalune eluruum on vallasasi. Hageja on vastavalt AÕS § 83 lg-le 1 tõendanud, et tal on asja valdamiseks seaduslik alus. ES § 4 sätestab eluruumi kasutamise õiguslikud alused. Kostja ei ole viidanud ühelegi nimetatud paragrahvis sätestatud alusele. AÕS § 80 alusel mõistetakse asi välja ebaseadusliku valdaja valdusest omaniku valdusesse. Valduse üleandmisest keeldumisel võidakse kohtuotsuse sundtäitmisel kostja kui ebaseaduslik valdaja korterist välja tõsta TMS §-s 70 sätestatud korras. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Korteri ostu-müügilepingu sõlmimisel ei kaota võõrandaja automaatselt selle kasutamise õigust. Ostu-müügilepingu sõlmimisel pooled ei leppinud kokku, et kostja peaks eluruumi vabastama. Kohus on vääralt kohaldanud asjaõigusseadust, kuna tulenevalt ES §-st 1 reguleerib eluruumide alaliseks elamiseks andmisel ja kasutamisel tekkivaid suhteid elamuseadus. Seega ei ole elamuseaduse alusel hagejal õigust nõuda kostja korterist väljatõstmist. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonikohus on asjaõigusseaduse sätteid õigesti kohaldanud. Kostja ei ole tõendanud eluruumi
kasutamist ja valdamist elamuseaduse või muu seaduse alusel. Seadusel ei põhine kaebuse väide, et endisel omanikul on õigus jätkata eluruumi kasutamist, kui eluruumi ostu-müügilepingus ei ole selle vabastamises kokku lepitud. Kohtud on tuvastanud, et leping ei sisalda AÕS § 94 kohast kokkulepet: jätta omandi üleandmisel eluruum kostja valdusesse. Eluruumi kasutamise õiguslikud alused on sätestatud ES § 4 lg-s 1. Nendeks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus (kooperatiivis), eluruumi üürileping või muu seaduses sätestatud alus. Eluruumi kasutava isiku elamuõiguslikud tagatised sätestab ES § 5, mille järgi ei tohi mitte kedagi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Elamuõiguslike tagatistega kaitstakse seega eluruumi õiguslikul alusel kasutava isiku õigusi ning need ei saa laieneda eluruumi õigusliku aluseta valdavale ja kasutavale isikule. AÕS § 80 lg 2 alusel on omanikul õigus asi ebaseaduslikult valdajalt välja nõuda. Eluruumi vabastamise kohustuse täitmata jätmisel saab eluruumi anda hageja valdusesse üksnes kostjat välja tõstes. Seega võib eluruumi väljanõudmise viisiks olla seadusevastase valdaja väljatõstmine. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. novembri 1999. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.