lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-41-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.03.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-41-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.03.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
808
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-41-00

MÄÄRUS

Tartus 28. märtsil 2000. a Vladimir Popovi kaebus Tallinna Linnakohtu täitevosakonna juhataja otsusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses 13. märtsil 2000. a läbi V. Popovi erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 1999. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1307/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu täitevosakonnas algatatud täitemenetluses arestis kohtutäitur 30. juuli 1999. a vara üleskirjutamise ja arestimise aktiga V. Popovile ja S. Gontšarovale kuuluva korteri 6 Tallinnas Aru 6/Nisu 25. Korteri hinnaks määras täitur 700 000 krooni. Nimetatud korter oli panditud laenulepingu tagamiseks, mille laenuandja AS Hansapank ennetähtaegselt lõpetas. Tallinna Linnakohtu täitevosakonna juhataja 24. augusti 1999. a otsusega jäeti rahuldamata Vladimir Popovi kaebus, milles ta palus lugeda alusetuks täituri poolt korteri hindamine ja lugeda selle hinnaks 1,1 miljonit krooni. Nimetatud hinna määrasid kinnisvarabüroo Mendelson & Co asjatundjad 22. juulil 1999. a, enne korteri arestimist. Täitevosakonna juhataja otsuse kohaselt määras täitur korteri hinna juhindudes TSM § 51 õigesti, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnast, kuna võlgnik ja sissenõudja ei leppinud kokku selle hinnas. Võlgnik on taotlenud korteri müüki täituri kontrolli all ja ta võib otsida ostja, kes maksab korteri eest 1, 1 miljonit krooni. Kui võlgnik soovib siiski arestitud korteri uut hindamist, siis tulenevalt TMS §-st 51 lg 2 tuleb tal tasuda ette hindamise kulud ja täitur kutsub hindamiseks asjatundja. Tallinna Linnakohtu 22. oktoobri 1999. a määrusega jäeti rahuldamata V. Popovi kaebus Tallinna Linnakohtu täitevosakonna juhataja otsusele. Kaebuses paluti täitevosakonna juhataja otsus tühistada ja ning tunnistada üleskirjutamise aktis märgitud majaosa maksumuseks 1,1 miljonit krooni. Määruse põhjenduste kohaselt järgis kohtutäitur notariaalselt tõestatud lepingulisest suhtest tuleneva vaidlustamata varalise nõude täitmisel TMS §-s 51 sätestatud vara hindamist reguleerivaid sätteid. Kuna V. Popov ei soovinud hindamise kulusid ette tasuda, jättis ta ise kasutamata seadusest tuleneva õiguse lasta vara väärtus kindlaks määrata asjatundjal. Kohtu pädevusse kuulub kaebuse lahendamine täitevosakonna juhataja otsuse peale, mitte aga nõue tunnistada arestimise aktis märgitud vara hinnaks 1,1 miljonit krooni. Seetõttu võttis kohus seisukoha ainult täitevosakonna juhataja otsuse seaduslikkuse kohta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis linnakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud V. Popov nõus täituri poolt määratud korteri hinnaga. Vastavalt TMS § 51 lg 2 pidi ta uut hindamist nõudes hindamiskulud ette tasuma. Seda tegemata oli ta ise eelnevalt tellinud kinnisvarabüroolt Mendelson & Co eksperthinnangu korteri turuväärtuse määramiseks. Kuna võlgnik ei pidanud kinni täitemenetluse seadustiku nõuetest, jättis linnakohus põhjendatult kaebuse täitevosakonna juhataja otsusele rahuldamata.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

II. Erikaebus ja selle põhjendused Erikaebuses palus V. Popov ringkonnakohtu määruse tühistada ja uue määrusega tunnistada kohtutäituri tegevuse majaosa hindamisel ebaseaduslikuks. Kassaator leidis, et nii linna- kui ringkonnakohus rikkusid TsMS § 231 lg 4 nõudeid, kuna ei hinnanud tõendina kassaatori poolt esitatud majaosa hindamise ekspertiisotsust. Vastavalt TsMS §-le 130 lg 5 oli tal õigus esitada asja tundva asutuse arvamus, mida kohus pidi hindama dokumentaalse tõendina. III. Vastus erikaebusele Vastuses erikaebusele peab AS Hansapank kaebust alusetuks. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust apellatsioonikohtu seadusliku määruse tühistamiseks. TMS § 77 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik või sissenõudja esitada täitevosakonna juhatajale kaebuse täituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebuse kohta tehtud täitevosakonna juhataja otsuse peale võib esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub. Seega kaebamisel täituri tegevuse peale kontrollitakse tema tegevuse seaduslikkust. Täituri tegevust täitemenetluses reguleerib täitemenetluse seadustik. Selle paragrahv 51 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta kokkulepet üleskirjutatud vara hinnas, hindab vara täitur, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnast. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui võlgnik või sissenõudja täituri määratud hinna vaidlustab, kutsub vara väärtuse kindlaksmääramiseks asjatundja täitur, kui hindamise vaidlustanud isik on tasunud ette hindamise kulud. Eelnevast järeldub, et kohtute seisukoht, mille kohaselt kohtu pädevusse ei kuulu sissenõude pööramisel võlgniku vallasvarale selle hinna määramine, on õige. Seega ei pidanud kohus põhjendama, miks ta kinnisvarabüroo arvamust korteri hinna kohta ei arvesta. Eeltoodust tulenevalt pole asjakohane ka kaebaja viide TsMS §-le 130 lg 5. Lähtudes täiturile täitemenetluse seadustikus pandud ülesannetest ning nende täitmiseks antud õigustest (TMS §-d 10 lg 3; 28; 32; 33; 50 lg 1; 51; 56 lg 2,3; 58; 60 lg 2), samuti võlgnikule antud õigustest (TMS §-d 26; 50 lg 5, 8), on täituril tsiviilnõuete täitmisel keskne roll, mis teenib tsiviilnõude täitmise eesmärki - tagada tsiviilnõude sundtäitmisega sissenõudja huvide kaitse pärast seda, kui võlgnik pole oma kohustust vabatahtlikult täitnud. Seega ei pidanud väljaspool täitemenetlust võlgniku tellitud arvamust arvestama ega arvestamata jätmist põhjendama ka täitur, kes otsustab üleskirjutatud vara hinnaga seonduvad küsimused iseseisvalt. Kuna täituri tegevus üleskirjutatud korteri hinna määramisel on olnud kooskõlas täitemenetluse seadusega ja võlgnikule on selgitatud tema õigusi, siis tuleb nõustuda kohtute seisukohaga, et võlgnik ise jättis kasutamata talle antud võimaluse lasta asjatundjal määrata korteri hind seaduses ettenähtud korras. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 1999. a määrus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.