Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-51017
Tsiviilasi
Sergei Krivonogovi hagi kohtutäitur Ivi Kalmeti ja OÜ Must Pärl vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning vara tagasinõudmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. mai 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Krivonogovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Sergei Krivonogov (ik: XXX), esindaja advokaat Sulev Tammemäe Vastustaja (kostja) – kohtutäitur Ivi Kalmet Vastustaja (kostja) – OÜ Must Pärl (rk: 10696422), esindaja vandeadvokaat Rein Napa
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
Maakohtu 31. mai 2013 otsus muutmata.
ja
Tartu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Sergei Krivonogovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sergei Krivonogov esitas 04.12.2012 maakohtule kohtutäitur Ivi Kalmeti ja OÜ Must Pärl vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks 07.11.2012 toimunud vara kordusenampakkumine täiteasjades nr 047/2011/1902, 047/2011/909, 047/2012/503 ja 047/2012/1749 ning enampakkumise tühistamise korral tagastada hagejale korteriomandi kinnistu, registriosa number XXX, asukoht XXX, kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX teise jakku ainuomanikuna hageja ja kustutada nimetatud jaost kanne OÜ Must Pärl kui omaniku kohta. Hagiavalduse kohaselt arestiti täiteasjas nr 047/2011/1902 hagejale kuuluv korteriomand XXX. Kohtutäitur määras arestimisaktis korteri hinnaks 7560 eurot. 16.04.2012 esitas hageja kohtutäiturile vaide, milles teatas, et ei ole nõus täituri määratud hinnaga, kuna korteri väärtus on vähemalt 12 000 eurot. Hageja oli nõus tasuma korteri hindamise kulud. 16.05.2012 koostas kohtutäitur täitetoimingu teate, millega määras korteri enampakkumise ajaks 06.06.2012 ja märkis, et korteri alghinnaks on 7560 eurot. Täiteasjaga nr 047/2011/1902 ühinesid ka täiteasjad nr 047/2011/909 ja 047/2012/503. Hageja sai täitetoimingu teate 21.05.2012 ning asus uurima, kas kohtutäitur on saanud kätte korteri hinna suhtes esitatud vaide. Kuna kohtutäitur teatas, et ei ole vaiet saanud, saatis hageja täiturile 22.05.2012 uuesti 16.04.2012 koostatud vaide, mille ta oli saatnud täiturile eelnevalt 18.04.2012 e-kirjaga. Kohtutäitur teatas, et e-kirja lisaks olev fail laiendiga .odt ei avane loetavalt, samuti teatas ta, et ei ole vaiet varem postiga saanud. Seejärel toimus kirjavahetus teemal, et korteri hind võib olla tehtud tööde tõttu tõusnud. Kohtutäitur lükkas 6. juuniks 2012 määratud enampakkumise edasi 6. juulile 2012. Hageja pakkus 29.05.2012 välja, et hinnaks võiks olla ikkagi 12 000 eurot. Kohtutäitur korterit üle vaatama ei tulnud. 17.10.2012 koostas kohtutäitur vara ümberhindamise akti, millega alandas hinda 6000 eurolt 5100 euroni. Kordusenampakkumisel 07.11.2012 ostis korteri OÜ Must Pärl alghinnaga 5100 eurot. Hageja leidis, et kohtutäitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi, jättes lahendamata võlgniku vaide korter hinnale ja müües korteri selle väärtusest mitu korda odavamalt. Kohtutäitur määras turuhindu eirates uue 61,5 m2 suuruse korteri väärtuseks vaid 7560 eurot. Hageja vaidlustas arestitud vara hinna tähtaegselt, samal päeval, kui sai kätte vara arestimise
akti. Kohtutäitur sai vaide hiljemalt 18.04.2012 e-kirjaga. Samuti on ebatõenäoline, et täitur ei saanud lihtkirjaga saadetud vaiet. Kohtutäitur oleks pidanud korraldama täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 alusel korteri hinna määramise kohtu kaudu. Seda ta ei teinud, vaid asus 22.05.2012 väitma, et ei ole vaiet saanud, sest lisa ei avane. Justiitsministri 28.12.2005 määrusega nr 59 kinnitatud dokumentide esitamise korra § 6 p 1 järgi tuleb e-posti teel esitatud dokument esitada lihttekstina, RTF, PDF või ODF vormingus. Hageja esitas vaide ODF vormingus. Korteri väärtus oli arestimise ajal vähemalt 12 000 eurot. 06.08.2009 määrati korteri väärtuseks vähemalt 25 654,66 eurot. Samas majas asuv teine samaväärne korter hinnati 06.12.2010. a 13 741 eurole. Kostja on samaväärsed korterid samas majas hinnanud kaks kuud varem 12 000 eurole, 14 000 eurole ja 12 000 eurole.
2.Kostja kohtutäitur I. Kalmet hagi ei tunnistanud, leides, et täitemenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kohtutäitur võttis kinnisasja hinna määramisel aluseks summa, millega hageja ise korteri 06.01.2012 OÜ Epitome pankrotivara kordusenampakkumisel omandas, s.o 6300 eurot. Hageja kinnitas arestimisakti kättesaamist 16.04.2012. Hageja on saatnud kohtutäiturile e-kirjad 16.04.2012 kell 8.27, 18.04.2012 kell 8.39 ja 20.04.2012 kell 8.54, kuid ühelegi kirjale ei olnud lisatud ühtegi faili ega märgitud hinna vaidlustamise soovi. Seega ei esitanud hageja vaiet vara hinnale tähtaegselt. Kohtutäitur kuulutas enampakkumise välja 21.05.2012. 22.05.2012 saabus hagejalt e-kiri, millele oli lisatud manus laiendiga .odt, mida kohtutäitur ei saanud avada. Kui manuses oli vaie, oli see esitatud pärast tähtaja möödumist. Kohtutäitur korraldas vara müügiks neli enampakkumist, millest kolm esimest nurjusid ostjate puudumise tõttu. 07.11.2012 kordusenampakkumisel ostis OÜ Must Pärl korteriomandi alghinnaga 5100 eurot. Müügist saadi parim hind, mida hetkel oli võimalik saada. Kostja märkis, et hageja ei ole ka ühegi hilisema täitetoimingu juures kasutanud oma kaebeõigust.
3.Kostja OÜ Must Pärl vaidles hagile vastu, leides, et enampakkumine on läbi viidud kehtivalt. Hageja ei esitanud vaiet vara hinna suhtes tähtaegselt. Hagejat teavitati 17.10.2012 ka kordusenampakkumisest 07.11.2012, kuid hageja ei ole ei kordusenampakkumisele ega enampakkumise alghinnale vastu vaielnud. Hageja väited, et korter oli arestimise ajal ehituslikult valmis ja siseviimistlustööd olid vaid osaliselt lõpetamata, on ebaõiged. Korter oli täielikult välja ehitamata ning sellel puudus kahte tuba eraldav vahesein.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 31. mai 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tühistas Tartu Maakohtu 4. detsembri 2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti hageja kasuks kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge korteriomandi kinnistule registriosa nr XXX. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kinnitas hageja arestimisakti kättesaamist 16.04.2012. TMS § 74 lg-st 7 ja § 217 lg-st 1 tulenevalt oli hagejal õigus vaidlustada arestitud vara hind kuni 26.04.2012 ning selleks tuli esitada kaebus või avaldus. Hageja väitel esitas ta kaebuse 18.04.2012 meili teel ja esitas selle tõendamiseks väljatrüki 18.04.2012 kell 9.39 meiliaadressilt [email protected] saadetud meilist, millel on märgitud lisa: kaebuskiri.1.odt (tl 113). Sama sisuga meili esitas hageja kohtule ka koos hagiavaldusega (tl 41), kuid nimetatud meilist ei nähtu, et sellele oleks lisatud manuseid, lisasid vms ning meili tekstis ei märgita, et sellele oleks midagi lisatud. Kohtutäitur esitas nimetatud 18.04.2012 meili väljatrüki (tl 86) ja ekraanipildi väljatrüki (tl 124) ning kummaltki ei nähtu, et hageja saadetud meilil oleks manuseid, kuid meili tekst on samane hageja poolt tõendina esitatud meili tekstiga. Samas nähtub kaebekirja meilile lisamine 22.05.2012 kell 10.59 saadud meili ekraanipildi väljatrükist (tl 125), seega on manuste lisamine tavapäraselt nähtav,
kui manus meilil kaasas on. Kohtutäiturit teenindava serveri haldaja vastusest nähtub, et kohtutäitur on saanud 18.04.2012 ajavahemikus 8.39.54 aadressilt [email protected] vaid ühe meili, kuid logi failist ei nähtu, kas sellel oli manuses fail või mitte (tl 153–155). Serveri haldaja spetsialistina avaldas arvamust, et arvestades meili suurust (6kb), siis pigem manuseid meilile lisatud ei olnud. Kohus märgib, et 22.05.2012 hagejalt saabunud meili lisa suuruseks oli 11 kb (tl 125), kogu meili maht seega veelgi suurem. Kohus leidis, et tõendid kogumis kinnitavad kohtutäituri väidet, et 18.04.2012 meilil ei olnud temani jõudes lisa või manust ja kõik hageja kahtlustused kohtutäituri poolt võimaliku meilidega manipuleerimise osas on paljasõnalised. Tahteavalduste tegemist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69, mille lg 1, 2 ja 4 alusel tuleb asuda seisukohale, et kaebus ei ole jõudnud kohtutäiturini ning tal ei olnud ka aimu, et see võiks olla esitatud. Nimelt ei ole hageja 18.04.2012 meilis maininud, et ta on pannud meilile kaasa lisa, ega maini ka meili sisus, et talle määratud hind ei sobi. Kuni 22.05.2012 ei nähtu hageja ja kohtutäituri kirjavahetusest (tl 43–44, 84–87) mingil moel ei see, et hageja on kaebuse esitanud, ega ka see, et ta ei ole rahul varale määratud hinnaga. Kuna 18.04.2012 ei olnud meilile, mille kohtutäitur sai, manust lisatud, ei puutu lisade laiendite kohta hageja poolt esitatud seisukohad asjasse. Riigikohus on käsitlenud TsÜS § 69 temaatikat lahendis nr 3-2-1-156-05. Maakohus leidis, et kui meilil lisad puuduvad ja ka meilis endas ei ole viidet, et meilile võiks olla midagi lisatud, et saa tavapäraselt eeldada, et isik võiks arvata lisa olemasolu. Kohus leidis, et asjas kannab tahteavalduse saajani mittejõudmise riski hageja. Kaalumisel võttis kohus arvesse eelkõige hageja käitumise: ta ei maininud üheski 18.–23.04.2012 meilis, et talle kohtutäituri pakutud hind ei sobi, vaid täpsustas oma võlgade suurust, oksjoni aega ja võimalusi võla tasumise läbi oksjonit ära hoida; hageja ei vaidlustanud ka ühtegi hilisemat vara ümberhindamise akti, kuigi ta alates 22.05.2012 teadis, et kohtutäitur ei ole saanud tema esialgset kaebust ning enampakkumised nurjusid kolmel korral, mistõttu hindas täitur iga kord ka vara ümber ja koostas selle kohta akti (tl 53), milline toiming oli kaevatav. Sellise käitumisega võimaldas ta 17.11.2012 vara enampakkumisel müüa ning alles seejärel alustas vaidlust enampakkumise vaidlustamiseks. Sellise käitumisega on ta tekitanud põhjendamatu kohtuvaidluse vara ostjale. Kohus leidis, et hageja ei ole saanud vara võõrandamisest sellist kahju, mis kaaluks üles enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjed. Täitemenetluse käigus müüdi korter alles neljandal enampakkumisel alghinnaga, mis oli esialgsest arestimise hinnast ligi 1/3 võrra madalam. Nimetatud asjaolud näitavad, et vara tegelik väärtus, s.o kohalik keskmine turuhind (TsÜS § 65) ei olnud 12 000 eurot. Ka hageja esitatud ekspertide arvamused ei tõenda vastupidist, kuna need on arvamuslikud pakkumised vara väärtuse kohta. Kohalikku keskmist tegelikku turuhinda näitab, et korterit ei õnnestunud hageja pakutust poole odavamalt müüa mitme kuu vältel. Kohus võttis kaudselt arvesse ka hageja käitumist: hageja tegi kompromissi pakkumise, kus ta oli valmis OÜ-le Must Pärl vara väärtuse hüvitama vaid osade kaupa, kuid OÜ Must Pärl soovis kogu summat korraga. Nimetatud pakkumisele hageja ei vastanud. Kohtu hinnangul on ostjal õigus saada omandi kaotuse hüvitis kohaselt ja täies ulatuses. Kuna tahteavalduse kättetoimetamise riisiko lasub hagejal, ei ole hageja esitanud TsÜS § 69 lg 2 eeldusi täites kohtutäiturile kaebust täitetoimingule tähtaegselt. Kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 69 lg 4 ja kehtivaks ei saa lugeda hageja poolt 22.05.2012 esitatud kaebust. Hageja väitel rikuti oluliselt enampakkumise tingimusi – ei lahendatud tema vastuväidet vara väärtuse kindlaksmääramisele vara arestimisel. Kohus leidis, et nimetatud asjaolu ei ole tõendatud. Kohus ei tuvastanud ka muid TMS § 223 lg-s 1 nimetatud eeldusi, mis annaks aluse enampakkumine kehtetuks tunnistada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.S. Krivonogov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. mai 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus hindamata, millisel alusel kohtutäitur asja alghinna määras. Kohtule oli esitatud piisavalt fakte, andmaks hinnang sellele, kas kohtutäitur määras alghinna TMS § 74 lg 5 kohaselt ja kas sellest tulenevalt on enampakkumine seaduslik või mitte; 2) määras kohtutäitur hinna ilmses vastuolus TMS § 74 lg-ga 5, mis tähendab ka enampakkumise läbiviimise korra olulist rikkumist. TMS § 74 lg 5 järgi määratakse asja hind harilikust väärtusest lähtuvalt. TsÜS § 65 kohaselt on asja harilik väärtus asja kohalik keskmine müügihind. Kohaliku keskmise müügihinna tuvastamine eeldab asja seisukorra ja omaduste tuvastamist ning sarnaste näitajatega asja hinna turu-uuringut vähemalt kohaliku turu mastaabis. Kohtutäituri seisukohtadest nähtub, et kumbagi pole tehtud. Kohtutäitur määras korteri hinnaks 7560 eurot põhjusel, et selle summa eest ostis hageja ise sama korteri. TMS § 74 ei võimalda määrata asja alghinda selliselt, et aluseks võetakse hind, mille eest võlgnik asja omandas. Ükski asjatundja ei ole kohtutäituri tellimusel (TMS § 74 lg 6) asjale turuväärtust määranud; 3) on asjakohatu kohtu arutlus selle üle, kas hageja vaidlustas TMS § 74 lg-s 8 sätestatud korras kohtutäituri määratud hinna. Kohtutäitur jättis asja turuväärtuse üldse välja selgitamata ja sellises olukorras ei saa enampakkumine olla seaduslik isegi juhul, kui võlgnik hinda TMS § 74 lg 8 korras ei vaidlustanud. Hinna mittevaidlustamine ei kõrvalda kohtutäituri poolt hinna määramise ebaseaduslikkust ega muuda enampakkumist õiguspäraseks; 4) on asjakohatu kohtu arutlus selle üle, et korteri tegelik turuväärtus oli kaugelt alla hageja väidetu, sest korter suudeti maha müüa väiksema hinna eest. Kui nõustuda kohtu loogikaga, siis tähendaks see, et TMS § 74 lg 5 võidakse üldse jätta tähelepanuta, kuivõrd asja turuväärtus selgub nagunii alles enampakkumisel. See aga ei ole kooskõlas TMS §-ga 74, mille järgi tuleb turuväärtus määrata enne enampakkumist, ning kui kohtutäituril on raskusi turuhinna leidmisega, peab ta kasutama asjatundja abi. Eelduslikult ei ole kohtutäitur kinnisvaraekspert ja vajab kinnisvara hinna küsimuses alati kõrvalist abi; 5) on ebaõige kohtu järeldus ka osas, mis puudutab hageja poolt hinna vaidlustamist. Kohus tuvastas, et hageja edastas kohtutäiturile 18.04.2012 e-kirja, mille sisus oli märgitud lisana „Kaebuskiri“. E-kirja tekst, milles osundati kaebuskirjale, viitas seega selgelt asjaolule, et esitati vaidlustus, ning kohtutäituri jaoks olid loodud kõik eeldused mõistmaks, et hageja soovib esitada kaebust täitemenetluses. Kui kaebust ei olnud e-kirjale lisatud, pidi kohtutäitur käsitlema seda kui kõrvaldatavat puudust ja andma hagejale võimaluse kaebus esitada. Kohtutäitur seda ei teinud ning jätkas täitemenetluse läbiviimist.
6.Kohtutäitur I. Kalmet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) määras kohtutäitur arestimisel vara hinna juhindudes TMS § 74 lg-st 5, s.o lähtuvalt korteri harilikust väärtusest. Kohtutäituri määratud hinna suhtes saab esitada kaebuse 10 päeva jooksul arestimisest teadasaamisest. Enampakkumise tühistamise hagis ei saa avada vaidlust kohtutäituri poolt asjale määratud hinna kohasuse üle; 2) on kohalik keskmine müügihind hind, millega sarnase asjaga on tehing tehtud. Asja tegelik väärtus selgub alati enampakkumisel. Hageja ostis sama korteri 06.01.2012 kordusenampakkumiselt. Kõrgemat hinda kordusenampakkumisel ei saadud ja parim pakutud hind tuleb lugeda korteri väärtuseks. Kahjuks ei õnnestunud täitemenetluses korterit müüa
isegi 06.01.2012 pankrotihalduri kordusenampakkumise hinnaga. Seega oli korteri väärtus lähtuvalt turuhinnast vähenenud ning korteri uus harilik väärtus selgus 07.11.2012 kohtutäituri kordusenampakkumisel; 3) ei ole kohtutäituril TMS § 74 lg 6 alusel eksperdi tellimise kohustust. Hageja ei vaidlustanud hinda tähtaegselt ja seetõttu ei pöördunud kohtutäitur kohtu poole varale eksperdi määramiseks; 4) sai kohtutäitur 18.04.2012 vaid ühe e-kirja, mille sisus ei ole sõna „kaebuskiri“ ega ühtegi muud sõna, mis viitaks kaebuse esitamise või hinna vaidlustamise soovile. Esimene e-kiri, milles oli märgitud sõna „kaebuskiri“, saabus 22.05.2013, seega pärast hinna vaidlustamise tähtaja möödumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 31. mai 2013 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud S. Krivonogovi hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et kohtutäitur rikkus korteriomandile hinna määramisel TMS § 74 lg-t 5 ning kuna tegemist on enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega, oleks maakohus pidanud tunnistama enampakkumise kehtetuks. TMS § 74 lg 5 sätestab, et kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õiguseid ja nende võimalikku lõppemist. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Nähtuvalt asja materjalidest määras kohtutäitur 16.03.2012 arestimisaktis korteriomandi hinnaks 7560 eurot ning võttis aluseks hinna, millega hageja ise sama korteriomandi 06.01.2012 OÜ Epitome pankrotivara kordusenampakkumisel omandas. Kuna lähiminevikus toimunud võõrandamistehing annab asja väärtuse kohta olulist informatsiooni, siis toimis kohtutäitur korteriomandile hinda määrates käesoleval juhul õigesti. Apellandi väide, mille kohaselt oleks kohtutäitur pidanud korteriomandile hinda määrates teostama turu-uuringuid ning tutvuma korteriomandi seisukorraga, ei ole kooskõlas TMS §-s 74 sätestatuga. Vastavalt TMS § 74 lg-le 7 võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. Sellisel juhul taotleb kohtutäitur TMS § 74 lg 8 kohaselt uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-11 asunud seisukohale, et kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Teistsugune oleks õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Käesoleval juhul oli hageja arestimisaktist ja selles määratud hinnast teadlik, kuid ei vaidlustanud seda TMS §-s 217 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu kaotas hageja õiguse
enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel tugineda sellele, et kohtutäitur on korteriomandi hindamisel rikkunud TMS §-s 74 sätestatud nõudeid ning enampakkumine on seetõttu kehtetu. Apellandi vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada seda, et tsiviilnõuete täitmisel on kohtutäituril keskne roll ning kohtutäituri eesmärgiks on lähtudes TMS-s talle antud õigustest tagada tsiviilnõude sundtäitmisega sissenõudja huvide kaitse pärast seda, kui võlgnik pole oma kohustust vabatahtlikult täitnud. Lahendis nr 3-2-1-41-00 on Riigikohus märkinud, et väljaspool täitemenetlust võlgniku tellitud arvamusi asja väärtuse kohta ei pea kohtutäitur ega kohus arvestama ning üleskirjutatud vara hinnaga seonduvad küsimused otsustab kohtutäitur iseseisvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja nendest tehtud järeldusega, mille kohaselt ei ole hageja 18.04.2012 kohtutäiturile saadetud e-kirjas vaidlustanud korteriomandile täituri poolt määratud hinda. Maakohus ei ole vastupidist tuvastanud ning apellandi vastupidine seisukoht on vastuolus vaidlustatud otsuse põhjendustega. Arusaamatu on apellandi väide, et kui kaebust ei olnud e-kirjale lisatud, pidi kohtutäitur seda eeldama ning andma hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (kaebuse esitamiseks). 18.04.2012 e-kirjast ei nähtu mingilgi moel hageja tahe kohtutäituri määratud hinda vaidlustada ning kohtutäitur ei saanud eeldada seda, mida hageja ei ole kohtutäiturile avaldanud.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.