Kohtulahend

kompensatsioon 461 400 EVP krooni x 0,35. 14. detsembril 1994. a vastu võetud maa hindamise seaduse muutmise seaduse alusel oli hagejal õigus nõuda kompensatsiooni uuesti määramist, sest linna piires asuva õigusvastaselt võõrandatud maa hinna arvutamise aluseks võeti maa ruutmeetri hind ja tuli arvestada koefitsienti 0,2. 7. juunil 1996. a jõustunud maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus kehtestas aga linna maa maksumuse määramisel koefitsiendi 0,1. Kuna linnavalitsus rahuldas hageja taotluse kahel korral, ei olnud hagejal alust korraldusi halduskohtus vaidlustada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohus tühistas 8. novembri 1999. a otsusega linnakohtu otsuse ja uue otsusega jättis hagi rahuldamata. Hageja avalduse lahendamisel toimis kostja Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a määrusega nr 216 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra kohaselt. Nimetatud korra p 30 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kompensatsiooni suuruse arvutamist ja määrab selle suuruse. Kompensatsiooni maksmisega tegeleb rahandusministeerium, mitte kostja. Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise avalduse menetlemiseks ei ole kohaliku omavalitsuse täitevorganile ette nähtud tähtaega. Kahju hüvitamiseks TsK § 448 järgi puuduvad alused. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra p 5 kohaselt, kui isik leiab, et kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus vara kompenseerimise kohta on ebaõige, on tal õigus taotleda täitevorganilt selle muutmist või tühistamist. Puuduvad tõendid linnavalitsuse 20. veebruari 1997. a korralduse vaidlustamise kohta. Korraldus on saadetud täitmiseks EV Rahandusministeeriumi. II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et puuduvad alused kahju hüvitamiseks TsK § 448 järgi. Hageja kahju on saamatajäänud tulu 461 400 EVP krooni. Täiendav kompensatsioon selles suuruses tulenes avalduse esitamise ajal kehtinud maa hindamise seadusest. Kui linnavalitsus oleks kompensatsiooni ümberarvestuse teinud põhjendamatu viivituseta enne maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist 7. juunil 1996. a, oleks ta saanud sellise kompensatsiooni. Kahju tekitati õigusvastase tegevusega, mis seisnes avalduse menetlemises üks aasta ja viis kuud. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 333 lg 1 p 3 sätteid. Ringkonnakohus pidi esimese astme kohtu otsuse tühistama ja saatma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks põhjusel, et kostjaks peab olema Sillamäe linn, mitte linnavalitsus III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ekslik on hageja seisukoht, et õigusvastaselt võõrandatud vara eest maksmata kompensatsioon on õigustatud subjekti saamatajäänud tulu ja kahju tsiviilõiguslikus mõttes. Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimismenetlus toimub halduskorras. Kostja õigusvastane tegevus ja süü hagejale

kahju tekitamises on tõendamata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja vastuse väidete juurde ning palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise viis ja ulatus tuli õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse § 1 lg 2 kohaselt määrata kindlaks eraldi seadustega. Sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt vara eest saadava kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramist korraldab vara tagastamist ja kompenseerimist otsustav linnavalitsus, kes kinnitab kindlaksmääratud kompensatsiooni suuruse. Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimiseks maa hindamise alused ja korra määrab kindlaks maa hindamise seadus. Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimiseks määras Sillamäe Linnavalitsus korraldusega nr 1-8/52 10. augustil 1994. a hagejale kompensatsiooni 112 600 EVP krooni. 19. jaanuaril 1995. a jõustunud maa hindamise seaduse muutmise seadus, muutis linna või alevi territooriumil või valla kompaktse hoonestusega alal asunud või nimetatud territooriumi koosseisu pärast 1940. aasta

korraldust ei ole õigusvastaseks tunnistatud. Vastavalt TsMS § 72 lg 3 on kostja isik, kelle vastu on hagi esitatud. Hagiavalduses väitis hageja, et temale põhjustas kahju kohalik omavalitsus oma töötajate tegevusetusega, kuid märkis kostjaks kohaliku omavalitsuse täitevorgani. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 järgi on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus - vald või linn. Sama seaduse § 4 lg 2 kohaselt on linnavalitsus volikogu poolt moodustatud täitevorgan ja § 30 lg 1 p 4 kohaselt esindab linnavalitsus avalik-õigusliku isikuna valda või linna kohtus. Seega saab kostjaks lugeda Sillamäe linna, keda on esindanud Sillamäe Linnavalitsus. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 333 lg 1 p 3 sätestatut. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 1999. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. H. Jõks, L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.