Kohtulahend

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagi I. Reitmanni vastu ja L. Reitmanni vastu halduskulu nõudes ning kohtukulud jäeti poolte kanda. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse millega mõistis solidaarselt L. Reitmannilt ja I. Reitmannilt välja täishaldustasu 6 471 krooni 75 senti, sealhulgas halduskulu 2 379 krooni 75 senti, tasu keskütte eest 2 665 krooni, sooja vee eest 40 krooni, külma vee eest 820 krooni ja prügi veo eest 567 krooni ning kohtukulu mõlemalt 246 krooni 30 senti. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vabasta kostjaid halduskulu tasumisest kirjaliku hoolduslepingu puudumine. Hagejal oli EES §-st 15 lg 1 seadusest tulenev kohustus hallata elamut ja kostjatel oli kohustus selle eest tasuda. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra (EEK) p 11 järgi jääb kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub elamu haldamiskulude eest kuni korteriühistu moodustamiseni vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud teenustasutariifidele. Korteriomanik ei tasu kohustatud subjektile halduskulu mitte elamule juba tehtud kulutuste, vaid kehtestatud tariifide järgi ja seetõttu ei oma tähtsust elamule tehtud tegelike kulutuste tõendamine. Kuna kostjad ei ole vaidlustanud halduskulu suurust, siis mõistis ringkonnakohus kostjatelt välja nõutud halduskulu 2 379 krooni 75 senti. Kommunaalteenuste osutamisel on hageja oma kohustuse täitnud ning õigustatud nõudma korteriomanikult selle eest tasumist. Nõutud summade suurust kostjad ei vaidlustanud. Kuna kostjad ei tasunud teenuste eest mõõdikute järgi, ei oma tähtsust, millises mahus nad teenuseid tarbisid. Ühisest küttesüsteemist eraldumise avalduse rahuldamiseks puudus maja haldaja nõusolek ja vastav projektlahendus. Tõendatud ei ole, et kostjad ei kasutanud munitsipaalettevõtte prügiveoteenust. Samuti leidis ringkonnakohus, et hagi rahuldamata jätmine I. Reitmanni vastu oli põhjendamatu. Kostjad on abikaasad, kes vastutavad solidaarselt elamu haldamise kulude ja kommunaalteenuste tarbimise eest. Kassatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt halduskulu väljamõistmine EES § 15 ja EEK p 11 alusel ei ole õige. Pooltel puudus lepinguline suhe ja nad ei olnud kohustatud hagejaga hoolduslepingut sõlmima. Tarbimata teenuste eest võla sissenõudmine on põhjendamatu. Korterite remonttööd hõlmasid küttesüsteemi, veevarustust, kanalisatsiooni ning elektrisüsteemi. Remonttööd ei nõudnud vastavaid projekte ja kooskõlastusi, kuna need ei puudutanud maja põhikonstruktsioone. Torustiku ja kanalisatsiooni remonttööde tegemise ajal ei saanud nad tarbida soojust, vett ega kasutada kanalisatsiooniteenust. Ka ei kasutanud nad hageja pakutud prügiveoteenust. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi istungil jäid kostjad kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada halduskulu väljamõistmise osas TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide EES § 15 ja EEK p 11 ebaõiges kohaldamises. EES § 15 lg 6 kuni 15. märtsini 1995. a kehtinud redaktsiooni kohaselt elamutes, kus korteriühistut ei moodustata, sõlmivad korteriomanikud EES § 6 nimetatud kohustatud subjektiga elamu edasise haldamise lepingu. EES § 15 lg 1 15. märtsil 1995. a jõustunud redaktsiooni järgi elamutes, kus korterite erastamise käigus on tekkinud viis või enam omanikku, asutavad omanikud elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu, kusjuures korteriühistu liikmeks on ka kohustatud subjektid erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Kuni korteriühistute asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. ME Särevere ja L. Reitmanni vahel 13. detsembril 1994. a ja 8. märtsil 1995. a sõlmitud ostumüügilepingute p 9 kohaselt pidi erastamise ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest toimuma eluruumide edasine haldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra p-le 11. Selle punkti 15. juunist 1994. a kehtiva redaktsiooni alusel jääb kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule. Eluruumi haldamiskulud tuli tasuda seega kuni ühistu moodustamiseni vastavalt hoolduslepingule. Seega ei tulenenud eluruumide erastamise seadusest ega eluruumide erastamise korrast, et kostjatel oli kohustus ilma vastava kokkuleppeta maksta eluruumide erastamise kohustatud subjektile kuni korteriühistu moodustamiseni halduskulu samadel alustel isikutega, kes olid sõlminud hoolduslepingu.

täishaldustasu hulgas haldustasu 2379 krooni 75 senti ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Laida Reitmannile 29. aprillil 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja Ivar Reitmannile 29. aprillil 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.