2-05-7716/18 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

lahend.ee

Hageja, AS ISS Eesti (AS Minu Vara Ida õigusjärglane) esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 10 211,55 krooni ning viivise 130,30 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx omanik. Hageja on antud elumaja hooldaja. Kostjale on hageja poolt igakuiselt väljastatud arved, millele on märgitud jooksva kuu makse, võlgnevus ja viivis. Kostja ei ole tasunud õigeaegselt arveid, mis on väljastatud hageja poolt osutatavate teenuste eest. Seisuga 01.06.2005.a on kostja võlg hagejale 10 341,85 krooni, millest 10 211,85 krooni põhivõlgnevus ja viivis 130,30 krooni tulenevalt VÕS § 113. Hageja poolsetele meeldetuletustele ja hoiatustele ei ole kostja reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja viivis summas 10 341,85 krooni, riigilõiv summas 1 050 krooni ning õigusabikulud 517 krooni. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole hageja täitnud endale võetud kohustusi ja kandnud nende kohustuste täitmisel kulutusi, millede hüvitamist kostjalt nõuab. 1998 aastal veetorustiku vahetamisel selgus, et alt korruselt korterisse tulev külma vee toru on kandva puittala sees ja torust eralduva niiskuse tõttu on puittala kahjustatud ja tala kandejõudu tunduvalt vähendanud. Hageja keeldus puittala vahetamast. Kostja vahetas antud tala ise oma kulul. Selleks, et tala vahetada tuli üles võtta kogu köögipõrand ja asendada see uuega. Tööde maksumuseks oli 4 223 krooni. Hagiavalduses toodud lisad ei tõenda hageja poolt tehtud kulutusi Kostja omandas antud korteri aastal 1998, enne seda ei elanud kostja korteris ega kasutanud mingeid teenuseid. Majas puuduvad keldrid ja on üks sissekäik, seega hageja väide, et tehti putukatõrjet teistes sissekäikudes ja keldrites on alusetud. Kostja on seisukohal, et tegemata tööde eest ei ole kohustust tasuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Nõude täpsustamine Hageja esitas 23. oktoobril 2006 täpsustava nõude, mille kohaselt on nõude aluseks TsK § 477 ja VÕS § 1028. Eelistung Eelistungil, mis toimus 30. oktoobril 2006 jäi hageja esindaja haginõude juurde. Esindaja seletuste kohaselt on tariifid kinnitatud kohaliku omavalituse poolt. Lepingut ei ole kostjaga sõlmitud, kuna kostja ei soovinud lepingut teha. Võlgnevus on arvestatud 1998 aastast kuni 2002 detsembrini, selle kohta on ka esitatud arved. Kostja poolt esitatud väide, et ta teostas remonttöid on kinnitamata. Kogu remondifondi raha tuleb maja elanikelt. Kostja esindaja seletuste kohaselt on hagi tõendamata. Kostjal tuli köögipõrand üles võtta ning selle all olev tala ära vahetada, sellega koos ka köögipõrand. Hageja poolt esitatud aktid ei tõenda tööde teostamist, need on osaliselt kalkulatsioonid, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja täiendav seisukoht Hageja esitas täiendava seisukoha, mille kohaselt on hageja seisukoht esitatud alates 01.07.2004 kehtinud EES § 15 alusel ja KOS § 13, TsK § 477, VÕS § 76 lg 1, § 1028 alusel. Hageja seisukoha kohaselt on Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-143-00 asunud seisukohale, et pooltevahelise kokkuleppe puudumine ei välista halduskulude hüvitamist ega hageja kohustust 2 (14)

korraldada elamu haldamist ega loonud kostjale õigust säästa oma raha, jättes halduskulud maksmata. TsK § 477 sätestab alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse ja sama paragrahvi lõike 6 kohaselt laienevad selle paragrahvi sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Kuivõrd hageja on elumaja xxx suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjektiks, kuulub haldamissuhtele eluruumide erastamise seadus. EES redaktsioon 27.03.1999-01.07.2001 §15' lg l sätestab, et elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppe. EES alates 01. juulist 2001 kehtiv redaktsioon §15 lg l sätestab, et erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Korteriomandiseaduse (KOS) §13 lg l sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja poolt olid sõlmitud Eluruumi teenindamise lepingud praktiliselt kõikide elumaja aadressil xxx korteriomanikega. Eluruumi teenindamise lepingu punkt 2 sätestab, et omanik kohustub tasuma hagejale teenuste eest vastavalt kinnitatud tariifidele. Jõhvi Linnavolikogu 20.05.1998 määrusega nr 44 (lisa 6) oli kinnitatud korteriüüri (teenustasu) tariif. See tariif arvas kaasa hooldustöid, remondi kulusid, tehnosüsteemide avarii likvideerimist, deratisatsiooni, keldri-ja sissekäikude valgustust, halduskulusid ja muud. Hageja lisab tõendid teenustasu arveldustest teenindamise eest korteri kohta aadressil xxx (lisa 7). Antud korterite omanikud, tasudes korralikult ja õigeaegselt teenustasu eest, s.t. ei vaidlustanud hageja poolt teenindamise fakti elamu aadressil xxx. Siit võib teha järelduse sellest, et hageja teostas teenindamist elamus aadressil xxx korralikult kuni 31.12.2002 a. Kostja võlgnevus tekkis ajavahemikus juuli 1998 - detsember 2002. Seda asjaolu kinnitab tõend teenustasu arvestuste kohta ja samuti arved teenuste eest. Alates 01.01.2003 ei teosta hageja elamu aadressil xxx teenindamist. Kostjale esitatud teenustasude arvetest tuleneb, et teenustasu sisaldab endas remondifondi, teenindust (hooldust, avariiteenindust, keldri- ja sissekäikude valgustust), koristamist (deratisatsioon, ventilatsioonikanalite puhastus, keldrite ja territooriumi korrashoid) ja organisatsioonkulusid (halduskulud). Samuti on arvestuste mugavuseks arvetesse lisatud maamaks, mida arvestatakse samuti nagu teenustariifi, s.t. olenevalt korteri üldpinnast (3,10 + maamaks x üldpind). Hageja lisab erinevaid dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad hageja poolt kantud kulutusi elumajale aadressil xxx linn ajavahemikus 1998 a. - 2002 a. (lisad 10-13 ja tõendid maamakse kohta). Kooskõlas piirkondliku teise astme kohtu praktikaga tõendatakse elamu hooldusteenuse osutamist esmajoones teenuste eest esitatud arvetega. Hageja esitatud arvest, dokumentaalsetest tõenditest ning hageja poolt kantud kulutustest tuleneb, et hageja on kogu vaidlusalasel perioodil erinevaid hooldusteenuseid osutanud. Eeltoodu alusel arvab hageja, et hooldusteenuse osutamine hageja väidetud mahus on tõendatud. Hageja leiab, et hageja nõue on tõendatud ja palub kohtul rahuldada hagi täies ulatuses. Kostja seisukohad 3 (14)

Kostja esitas kohtule kirjalikult omapoolsed seisukohad. Seisukoha kohaselt hagiavalduses hageja nõuab kostjalt viimase korterile osutatud teenuste eest 10 211,55 krooni ja 130,30 krooni viiviseid. Kostja hagi ei tunnistaja ja vaidleb sellele vastu. Hagiavalduse kohaselt olevat hageja täitnud eluruumide erastamise kohustusliku subjekti kohustusi ja kandnud nende kohustuste täitmisel kulutusi, millede hüvitamist nüüd kostjalt nõuab. Hageja viitab Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-143-00. Kuid seal on riigikohus asunud seisukohale, et EES § 151 pole kohaldatav poolte vahelise hoolduslepingu puudumise tõttu. Seetõttu kuuluvad rakendamisele TsK § 477 sätted. TsK § 477 puhul saab rääkida ainult kantud, mitte planeeritud kulutuste nõudest. Sama põhimõte on kajastatud ka KOS § 13 lg 1. Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-105-05 on asunud seisukohale, et omanikuks saamisest on korteriomanik kohustatud osalema võrdselt teiste kaasomanikega elamu majandamiseks vajalike kulutuste katmises. Hageja poolt esitatud arvestuste puhul on tegemist planeeritud, mitte kantud, kulutustega. Kuna hageja saab nõuda ainult kantud kulutuste hüvitamist, siis on hageja kohustus tõendada hagetavate kulutuste kandmist ja nende tööde teostamist. Tööde teostamist ja teenuste osutamist saab tõendada; tööde või teenuste vastuvõtmise aktidega, mille on allkirjastatud ka tööde vastuvõtja (käesolevas asjas elamu kaasomanik). Selliseid tõendeid kohtule ega kostjale pole hageja esitanud, kuigi kostja on seda korduvalt palunud ja ka kohus on selleks hagejat kohustanud. Ainuüksi hageja ja kolmanda isikuga sõlmitud leping ja selle alepingu alusel mingite summade tasumine ei tõenda lepingus kirjeldatud teenuste osutamist. Kalkulatsioon on sisult hinnapakkumine ja sellega ei saa tõendada tööde teostamist ja tehtud tööde vastuvõtmist ja maksumust. Eelkirjeldatud puudustele osundas kohus juba esimesel eelistungil, andes puuduste kõrvaldamiseks hagejale tähtaja 14.12.2006. Seega oli hagejal piisavalt aega tõendite esitamiseks. Vajalikul kujul tõendite esitamata jätmine viitab nende tõendite puudumisele. Eelistungil hageja esindaja poolt antud seletuste ja toimiku lk. 108 asuva tõeni kohaselt koosneb hagetav summa planeeritavatest kuludes, mitte kantud kuludest. Kohtule pole esitatud tõendeid, et hageja oleks teinud hiljem teiste elamu korteriomanike osas tasaarvelduse, võttes arvesse tegelikke kulutusi. Toimiku lk. 108 asuva tõendi kohaselt olevat hageja teostanud 1998 aastal elamu hooldustöid summas 21148,50 krooni ulatuses planeeritu 31906,69 krooni asemel. Vahe 10758,19 krooni. 1999 aasta vahe on 13558,59 krooni. 2000 aasta vahe on 15643,54 krooni. 2001 aasta vahe on 21790,36 krooni. 2002 aasta vahe on 21480,35 krooni. Aastatel 1998 kuni 2002 on planeeritud ja väidetavalt teostatud hooldustööde vahe kokku 93 621,34 krooni ja selle summa ulatuses on hageja jätnud teostamata hooldustööd Jaama 5 elamus. Kuna hageja seletuste kohaselt on teised elamu korteriomanikud neile esitatud arved tasunud ja hageja poolt teostamata hooldustööde maksumuseks on 93 621,34 krooni ja kostja vastu esitatud nõudeks on 10 341,85 krooni, siis pole tegemist kostja poolse alusetu säästmisega, sest elamu xxx korteriomanike poolt on hagejale makstud tegelikult tegemata hooldustööde eest vähemalt 83 279,49 krooni, mis tunduvalt ületab hagi nõude. Remondifondi nõuded on alusetud, sest hageja pole loendanud ühegi töö teostamist remondifondi arvelt. Remondifondi arvelt tööde teostamiseks on vaja elamu korteriomanike taotlus tööde teostamiseks, tööde eelarve ja elamu korteriomaniku poolt allkirjastatud tehtud tööde vastuvõtu akt. Selliseid tõendeid esitatud pole. Kuna hageja ei halda xxx elamut alates 2003 aastast siia ei saa ta ka kasutada laekumata remondifondi rahasid sihipäraselt. Seega on jällegi tegemist hageja poolse nõudega tema enda tegemata tööde eest. Kulutusi avariiteenistusele pole tõendatud ühegi seaduses lubatud tõendiga. Nende kulutuste kandmisele pole hageja isegi viidanud. Hageja pole põhjendanud, et ta on välja vedanud kostjale kuulunud suuregabariidilist prügi. Kostja pole kunagi sellist teenust hagejalt tellinud ega kasutanud. Hagimaterjalides puudub igasugune selgitus ja tõendid deratisatsiooni tööde läbiviimisest. xxx elamus puuduvad keldrid. Ainuüksi lepingute olemasolu kolmandate isikutega ei tekita elamu korteriomanikele (kostjale) mingeid kohustusi. Puuduvad igasugused tõendid elamu ventilatsioonisüsteemi hooldamisest. Ainuüksi lepingute olemasolu kolmandate isikutega ei tekita elamu korteriomanikele (kostjale) mingeid kohustusi. Puuduvad tõendid elamu valvevalgustusele kulutatud elektrienergia koguse ja maksumuse kohta. Nende tõendite esitamise kohustusi lasub hagejal. Teenustariifide hulka on hageja arvestanud 0,21 4 (14)

krooni ruutmeetrilt elektrikulu (toimiku lk 86) ja lisaks sellele arvestab hageja eraldi reana üldelektrit (toimiku lk 93-94). Seega üritab hageja saada topelttasu niinimetatud üldelektri eest. Puuduvad igasugused tõendid tariifide kinnitamise kohta peale hageja omaniku muutust, st kui Jõhvi linn müüs hageja aktsiad. Eeltoodust lähtub, et hageja pole tegelikult teostanud mingeid hooldust- ega kapitaalremondi töid, seega järelikult pole mingit alust tasuda hagejale tema organisatsiooni ülalpidamiskulusid. On ju eluruumide erastamise seaduse kohaselt elamu haldaja kohustus teostada elamu haldamist elamu korteriomandite mõtteliste osade ulatuses. Hageja väite kohaselt tõendab hageja poolt elamu xxx korralikku teenindamist teiste korteriomanike poolne õigeaegne teenustasu tasumine. Selline hageja järeldus on väär, ega võta kostjalt vastuväite õigust. 1998 aastal külma vee toru vahetamisel selgus, et alt korruselt korterisse tulev külma vee toru kulgeb kandva puittala sees ja külmavee torust eralduva niiskuse tõttu on puittala kahjustatud ja tala kandejõudu tunduvalt vähendatud. 1998 aastal kutsus kostja esindaja kohale hageja. Hageja esindajad (direktori asetäitja Ülar Nugis ja teised) käisid korduvalt kohal, kuid keeldusid tala tugevdamisest või väljavahetamisest. Kostja oli sunnitud iseseisvalt lahendama tekkinud olukorra. Köögi põrandad kandevtala vahetamiseks või uue tala lisamiseks oli tarvis üles võtta kogu köögi põrand. Köögi põranda laudu ei saanud enam uuesti kasutada, sest põranda monteerimisel oli kasutatud väga pikki naelu ja naelad olid roostes, mistõttu demonteerimisel põranda lauad olid kahjustatud. Kostja on seisukohal, et selle töö oleks pidanud teostama hageja elamu remondifondi arvelt, sest viimane hoone valitsejana vastutab hoone kandevkonstruktsiooni eest kuna hoone kandevkonstruktsioonid pole korteriomandi reaalosa koosseisus. Eelarve kohaselt oli tööde maksumuseks 4 223 krooni. Selle summa võrra säästis hageja oma kulutusi, st hoidis kostja arvelt kokku. Köögipõranda ülesvõtmist, täiendavate talade paigaldamist ja köögipõranda taastamist teostasid Axxx Jxxx ja Axxx Kxxx. Materjali, transpordikulud ja tasu tehtud tööde eest kandis hageja. Kostja on seisukohal, et haginõue ei ole põhjendatud ega tõendatud ja kostja on kandnud kulutusi, mida pidi kandma hageja. Seega puudub hagi rahuldamise alus. Lähtudes eeltoodust kostja palub jätta hageja hagiavaldus rahuldamata Kohtuistung Hageja esindaja seletuste kohaselt on hooldustöid teostatud ning sellekohased dokumendid kohtule esitatud. Konkreetseid dokumente ei saa esitada, kuna oli plaanitud tööd ja mitteplaanitud tööd. Igakuuliselt võeti majast elektrimõõturi näit ning veetorustikke kontrolliti kanalisatsiooniluukide kaudu. Tabel lk.108 näitab milliste tariifide alusel ja kui suure summa eest on tehtud tegelikult töid. Iga korteriomanik on kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest. Hageja palub hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt võlgnevus ja menetluskulud. Kostja esindaja hagi ei tunnista, kuna hageja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud võlgnevuse summa ning hooldustööde teostamist. Kostja möönab, et põhjendatud oleks vaid maamaksu nõue. Hooldustööde tegemist on hageja tõendanud tööde vastuvõtmise aktiga, kui need ei kajasta reaalselt hooldustöid. Hooldustööde tegemiseks peab olema töökäsk. Hageja poolt esitatud tõendid näitavad koondandmeid, mitte ei tõesta reaalselt teostatud töid. Kostja vahetas omal kulul korteris põranda puittala ära, mis oli hageja kohustus, kuna vahetamise tingis katkine veetoru. Sellega kaasnevalt tuli vahetada terve põrand, mis tõi kostjale täiendavaid kulutusi. Remondi tegemise kohustus oli hagejal. Kostja jääb oma kirjaliku seisukohtade juurde ning palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Tunnistaja A. Jxxx seletuste kohaselt tuli põrand täielikult vahetada. Külmaveetorustik oli halvas seisukorras ning põrandalauad ja tala kannatada saanud. Kuna põrandalaudu tervelt kätte ei saanud tuli vahetada terve põrand. Veetorustiku juures olid põrandalauad sellises olukorras, et 5 (14)

kaua vastu ei oleks pidanud. Toimus põranda ja talade vahetus, mille eest kostja tasus 1 000 krooni. Tunnistaja Ü. Nxxx`e seletuste kohaselt oli kahe korrusevaheline lagi puitsõrestiku ja krohviga. Kanalisatsioonitoru oli läbi viidud talast ning veetorustik võis põhjustada tala pehkimise. Probleemi oleks pidanud lahendama maja haldaja või omanik, kuid kuna selleks ei olnud vahendeid tegi seda korteriomanik. Kui ülevalt vesi jooksis oli ka lagi rikutud. Probleemi lahendamisest ei tea. Probleemi lahendamiseks tuli võtta lahti nii lagi kui põrand. Asja käik Kohus oma 21. veebruari 2007 otsusega jättis hagi rahuldamata. Viru Ringkonnakohus tühistas 07.06.2007 otsusega Viru maakohtu 21.01.2007 kohtuotsuse täielikult ja saatis uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus TsMS §351 lg.1 ja 2 tulenevalt välja selgitama, millises summas (millise arvestuse järgi), millise ajavahemiku eest ja millise hoolduslepingu (kokkuleppe) või seaduse (TsK §447, EES §15 lg.1 red. alates 01.07.2001, KOS) alusel nõuab hageja kostjalt oma hagiavalduses toodud hooldustasu (majandamiskulu) võlga ning kas kostjal on nõue tasaarvestuse tegemiseks haginõudega. Maakohtul tuleb tagada pooltele TsMS §5 lg.1 ja 2 ning §199 lg.1 p. 4-7 sätestatud võrdne võimalus ja õigus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning lahendada asi kooskõlas TsMS-ga ja teha TsMS §442 lg.8 nõuetele vastav otsus (sealhulgas analüüsida kõiki tõendeid ja tõendi mittearvestamisel seda otsuses põhjendada, samuti märkida seadused, mida kohus kohaldas). Asja lahendamisel tuleb maakohtul arvestada ka Riigikohtu seisukohtadega korteriomanikelt halduskulu (majandamiskulu) väljamõistmisel ja tasaarvestuse tegemisel ilma vastuhagi esitamata (vt näit Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.12.1999 otsus nr.3-2-1-112-99 ja 10.05.2004 otsus nr.3-2-1-58-04). Kohtuistung Hageja esindaja seletuste kohaselt on nõude aluseks on EES § 151 (red: mis kehtis 27.03.199901.07.2001). Alates 01.07.2001 kehtib EES § 15. Samuti on nõude aluseks KOS § 13, TsK § 477 ja VÕS § 1028. Soovin põhjendada hagi. Vastavalt EES § 6 lg 1 p 1 eluruumide erastamise kohustuslikuks subjektiks on juriidiline isik, kelle valduses on eluruum. Jõhvi Linnavalitsuse 30.11.1997 korraldusest nr 834 on hageja Jaama 5, Jõhvi suhtes eluruumide erastamise subjektiks /tl. 76-78/. Tugineb nendele ja eelnimetatud seadustele. Hind mis on võetud hagihinna aluseks on Jõhvi Volikogu 20.05.1998 määrusega nr 44 /tl. 85-86/ kinnitatud tasutariif. Arved esitati kostjale selle tariifi alusel. antud tariif korrutatakse korteri üldpinnaga, kostja korteri üldpinnaks on 58,7 m2. Tariif on 3,10 krooni. Sellest on saadud arvetel toodud summad. Samuti lisatakse summale maamaks. Maamaksu arvestus esitatakse aasta algusel. Pärast seda hageja jagas need arved korterite vahel ja esitas arved korteriomanikele. Maamaks lisandub iga kuu arvetele. Maamaksu kohta on toimiku lk 6-7 tõend maamaksu ja teenustasu kohta. 1998 aastal oli see summa 186,80 krooni kokku nii teenustasu kui ka maamaks. 1999.a. oli summaks 188,70 krooni. 2000.a. oli summa kokku 189,05 krooni. Alates 01.06.2000.a. oli summa 187,95 krooni, alates 01.09.2000.a. oli summa 184,55 krooni, alates 01.03.2001.a. oli summa 189,20. Alates 01.07.2002.a. summa 181,95 krooni. See summa on esitatud arvetel /tl. 93-106/, samuti on arvel teenustasuarvestusest tulenev summa /tl 6-7/. Kohus peaks tuginema arvetele t lk 93-106 Need arved olid esitatud koos maamaksuga. Võlgnevus on perioodist 07.1998-12.2002. Tariifis on sisse arvestatud maamaks. Maamaks arvestatakse samuti nagu teenustariif vastavalt korteri üldpinnale. Arve lk 99, mille kohaselt kui summast maamaks maha võtta siis tuleneb tariif 3,10 arvestatu. Arvetel toodud tariifide erinevus sõltub maamaksust, kas on sisse arvestatud või ei. Nõude summa on 10 341,85 krooni. See summa sisaldab põhivõlgnevust 10211,55 krooni, samuti viivist 130,30 krooni. Viivise nõudes on aluseks VÕS § 113 lg 1. mille järgi on viivis 0,07 %. 6 (14)

Hageja poolt on tõendatud, et ta on eluruumide erastamise kohustatud subjekt. AS Jõhvi Linnamajanduse otsusega (tl 79) on muudetud ärinime AS Minu Vara Ida ́ks ja pärast seda 21.11.2005 on äriühingu nimeks AS ISS Eesti. Hageja on eluruumide erastamise kohustatud subjektiks Eluruumide Erastamise Seaduse red 20.03.1999-01.07.2001 § 15 1 lg 1. ja pärast alates 01.07.2001 § 15 lg 1 järgi ja vastavalt sellele oli kohustatud haldama ja osutama teenuseid elumajale xxx. Alates 31.12.2002 hageja ei osuta teenuseid ja ei halda elumaja xxx. Nõue tekib seadusest – Eluruumide Erastamise Seadusest. Hageja ei ole nõus sellega, et ei ole tõendatud teenuste osutamist. Hageja poolt oli sõlmitud eluruumide teenuste osutamise lepingud xxx kõikide korteriomanikega . Leping ( t lk 82-84) sätestab, et omanik kohustub tasuma teenuse osutajale. Samuti teenustasu arvestuste tõendilt ( t lk 87-92) on näha, et korterite omanikud tasusid korralikult, nad ei vaidlustanud hageja tegevust. Järeldus, hageja on teinud tööd korralikult kuni 31.12.2002. Kooskõlas kohtupraktikaga tõendatakse elamule kulutatud teenustasusid arvetega (lk 93-106). Hageja esindaja leiab, et tuleb kohaldada Eluruumide erastamise seadust. Tõenditest nähtub, et elamuhooldusesse lisandub transpordi- ja administratiivkulud. Hoolduskuludele peab lisama töötajate palk ja transpordikulud. Hageja soovib pöörata tähelepanu, et tõendas hagiavaldust lepingutega , arvetega ja muude tõenditega, mis olid kohtule esitatud, ka maamaksu tõenditega. Hageja leiab, et hagi on tõendatud. Hageja esindaja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista menetluskulud. Palub kostjalt välja mõista 10 211,55 krooni. Hageja arvab, et kostja ei ole tõendanud täpset summat tasaarvelduse tegemiseks. Kostja on esitanud ainult eelarve, mitte arveid teenuse osutamise kohta, seega tasaarveldusega ei nõustu. Kostja esindaja selgituste kohaselt kostja on teinud kulutusi ja kohtule on esitatud kalkulatsioon summas 4223 krooni. Jääb selle juurde, et hageja oleks pidanud tegema need kulutused ja kuna hageja ei teinud, pidi korteriomanik selles summas kulutuse tegema, mille kohta esitas ka kalkulatsiooni. Leiab, et kui kohus otsustab, et kostja peab maksma midagi, siis summa 4223 krooni osas palub teha tasaarvelduse. Tõenditest pidi tulenema, et hageja puhul on tegemist Erastamise Seadusest tulenevalt Eluruumise erastamise kohustatud subjektiga. Toimiku leheküljel 76 esitatud tõendis räägitakse üleandmisest, ei ole viidet Erastamisseadusele või sellest tulenevate täitmiste kohustamisele. Ei ole esitatud tõendeid, et hageja on kohustatud subjekt. Tariifid on jagatud kaheks- tsentraliseerimata küttega tariifiga 2.9 ja teised korterid kus on tsentraliseeritud soe vesi ja muud ja tariifiks on 3.10. Kostjale kuuluvas korteris ei ole tsentraalset sooja vett, seda ei ole ka terves majas ega ei ole kunagi olnud. Leiab et tariif 3,10 ei ole kohane arvestuseks. Majas on keskküte, kuid soe vesi puudub. Ringkonnakohus viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-11-99. 23.03.1999 aastal jõustus Elamureformiga Seonduvate Õigusaktide Muutmise Seadus, sellega muudeti Eluruumide Erastamise Seadus § 15 lg 1 sõnastust ning täiendati Eluruumide Erastamise Seaduse § 15 1. Riigikohus on üheselt lahendis öelnud, et kui kuni 27.03.1999 ei olnud lepingut, siis puudus kohustus tasumiseks. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei olnud põhjendanud, et tema näol on tegemist Eluruumide erastamise kohustatud subjektiga, siis nõue võib tuleneda TsK § 477 ja hiljem VÕS § –ist 1028. Sellisel juhul on tegemist alusetu säästmisega ja selliste nõuete puhul on hagejal kohustus põhjendada oma kulutusi, mida siiani hageja ei ole teinud. Hageja on teatanud, et tal ei ole esitada täiendavaid tõendeid. On esitatud arved, kuid poolte vahel ei ole lepingut. Hageja ei ole tõendanud võimalike tööde teostamist arvete ulatuses. Toimikus on esitatud raamatupidaja koostatud koond, kuid selle tõendi näol ei ole tegemist tõendiga tehtud tööde kohta. Hageja viited, et kostja korteriomanikuna peab tasuma samadel alustel, mis teisedki korteriomanikud, ei võta kostjalt ära õigust esitada vastuväiteid ja neid vastuväiteid on kostja korduvalt esitanud. Hageja esindaja palub arvestada kostja kirjaliku vastusega ja kostja kirjalike seisukohtadega, mis on kostja poolt esitatud. Kostja on olnud järjepidev ja ei ole oma seisukohti muutnud. Kostja korduvatele pöördumistel hageja poole ei ole hageja vastanud. Kui vastuses öeldakse, et töid tehakse kõrvalsissekäigus, siis 7 (14)

maja, milles kostja elab, on ühe sissekäiguga maja, seega mingeid tõid kõrvalsissekäigus teha ei saa . Ei osata seletada, mida tehakse, kuidas tehakse. Kui oleks tehtud töid selles mahus, mida hageja püüab tõendada, siis peaks hagejal olema palju rohkem töötajaid. Kuidas see haakub raamatupidamise tõenditega, mille kohaselt on kulutatud tunduvalt vähem kui on esitatud arvetel. Arved, mis on esitatud on kõik tõendamata. Teine hageja poolt esitatud tõend räägib teostatud tööde tegemisele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kajastatud töid on ka teostatud. See lükkab ümber väite, et arvetega on tõendatud tööde teostamine. Ainsatki tõendit esitatud ei ole. Jääb arusaamatuks, kuidas elumaja üleandmisega tekkisid hagejal kohustused, mis tekkisid Eluruumide Erastamise Seadusest kohustatud subjektile. Hageja ei ole esitanud tõendit, et antakse üle just erastamise kohustatud subjekti kohustused. Tehtud tööde vastuvõtmisest tulenevatest kohustustest peab hageja tõendama, et tööd on tehtud. Alates 1993 Eluruumide erastamise reformi käigus vastu võetud seaduste kohaselt pidi tööde vastuvõtmisel osalema üks üürnik. Kohtule esitatud tõendites ei ole ühtegi üürniku ega korteriomaniku allkirja, ega viidet, et nad on olnud tööde vastuvõtmise juures. Seda, et nimekirjades, mida hageja ise on esitanud on fikseeritud toimingud, mille eest hageja soovib raha, ei tähenda, et töid on tehtud ja ei ole tööde teostamise tõendiks. Kostja on kirjeldanud nende toimingute tegematust. Majal puudub kelder ja torustik on ühest korterist teise minev ja siis suubub maa alla ja jõuab välja kaevu, seega keldris ei saa mingeid töid teha. Maja luuk on ammu lukus ja võti on korteriomanike käes. Seega ei saa ka teha töid pööningul. Korteriomanikud tunnistavad, et hageja töötajad ei ole seal käinud. Ilmselt on tegemist šabloonsete kirjetega nimekirjas, et need tööd on väidetavalt tehtud. Hagejale on välja pakutud võimalust teha kronometraaži, et vaadata kui palju võtab aega teatud töö tegemine, korrutada see majadega ja jagada tollase hageja töötajate arvuga. Sel juhul peaks töötama töötajad ööpäevaringselt, et täita kõik kalkulatsioonis näidatud tööd. Hageja sellise pakkumisega ei nõustunud, et kontrollida tehtud tööde mahtu. Soojaveevarustus majas puudub. Kunagi olid vanniahjud, kuid nüüd on korterites gaasiboilerid. Suitsukorstnad on olemas alates ehituse ajast. Kohtu poolt nõutud tõendid asjaolu kohta, et tõendada tööde teostamist, on esitamata. Samuti ei ole tõendatud, et hageja on kohustatud subjekt. Kostja esindaja jääb vastuväidete juurde ja leiab, et töid majas ei ole teostatud. Esitatud tööde teostamise aktid ja arved ei ole tõendatud. Samuti on tariifid üle paisutatud. Kostja on seisukohal, et kostja poolt korteris teostatud remonttööde maksumuse ulatuses on vaja teha tasaarvestus, kui kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma mingis osas. Kostja esindaja palub jätta hagi rahuldamata. See, et põrand on vahetatud on tõendatud tunnistajate ütlustega. Selle töö oleks pidanud tegema hageja, seda arvas ka tunnistaja Nugis. Seda, et põrandat ei ole tehtud, hageja tõendanud ei ole. Ülejäänud tõendeid on kohus uurinud. Kõike eelnevat kokku võttes leiab kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Tõendid, mida hageja on esitanud räägivad üksteisele vastu. Tegemist on hageja väitega, et tööde tegemist saab tõendada arvetega. Samas on hageja lisatud nimekirjad väidetavalt tehtud tööde kohta, mis on summaliselt väiksemad kui arvestused. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud tehtud kulutusi.

kehtestatud teenustasutariifidele ning pärast korteriühistu moodustamist vastavalt korteriühistu poolt kehtestatud haldamiskuludele. Tarbitud kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt kehtestatud tariifidele. EES § 1 sätestab, et seadus reguleerib suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate elamute ja korterite (edaspidi eluruum ) erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra. Ajavahemikus juuli 1997. a kuni 27.03.1999. a kehtinud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 kohaselt kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust juuli 1998 kuni detsember 2002, seega eelpoolnimetatud redaktsiooni rakendab kohus perioodile juuli 1998 kuni 27. märts 1999. Alljärgnevalt analüüsib kohus perioodi juuli 1998 kuni 27 märts 1999 võlgnevuse nõuet. Hageja on kohtule esitanud Jõhvi Linnavolikogu määruse /tl. 39-40/, mille kohaselt on tariifi hinnad toodud alates 01.10.1995. Kohus jätab nimetatud tõendid tähelepanuta, kuna ei ole asjasse puutuvad, sest võlgnevuse aeg, mis ajast hageja võlaga nõuab algab juulist 1998. Hageja poolt esitatud Jõhvi Linnavolikogu 20. mai 1998 aasta määrusega nr 44 on kehtestatud tariifid korteriüüri suhtes /tl. 41, 49, 85-86, 107/. Nimetatud tariifid hakkasid kehtima alates 01. juunist 1998 aastast, tariifi suuruseks moodustus 3,10 krooni m2 kohta (korterid majades tsentraalse kütte ja sooja veega ning teised p. 1.1. nimetamata korterid; p 1.1. kohaselt tsentraliseeritud keskküttega korterid). Hageja poolt on esitatud tõend /tl 49, 107/, mille kohaselt nähtub, mida sisaldab tariif hinnaga 3,10 krooni m2. Hageja väidab, et kostja korterile on arvestatud hooldustasu teenuste tariifiga 3,10 krooni m2 kohta ja on esitatud ka vastavalt arved. Kostja väidab, et majas, kus kostja elab puudub tsentraalne soe vesi ning seda ei ole ka kunagi olnud. Seega tariif 3,10 krooni m2 kohta ei ole kohane. Hageja väidab, et teised korteriomanikud ei ole vaidlustanud ei tariife ega hageja tegevust ning esitab tõendid, mis kajastavad teenustasu arveldustest korterite asukohaga: xxx /tl. 87-92/. Kohus jätab nimetatud tõendid tähelepanuta, kuna vaidlusalune korter, mille eest nõutakse tasu, on korter nr 8. Seega kas teised korteriomanikud tasuvad regulaarselt ja ilma vaidlusteta, et saa tõendada väidet, et tariifid oleks õigesti arvestatud konkreetse korteri suhtes ning et kostja teostaks hooldustöid korrapäraselt. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et elamus puudub soe vesi. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja, saades arveid, ei ole nimetatud tariifi ka vaidlustanud. Kostja on oma selgitustes väitnud, et hageja ei ole tõendanud arvetes toodud tööde teostamist. Kuna kostja on jätnud oma kohustused täitmata teenustasude maksmata jätmise näol, ei ole kordagi vaidlustanud tariifi suurust, saab kohus lugeda, et arved on kostjale esitatud tõepärase arvestusega. Hageja on kohtule esitanud tõendi teenustasu arveldustest /tl. 6-7/ ajavahemiku aprill 1996 kuni juuni 2005. Hageja palub võlgnevuse välja mõista alates juulist 1998. Esitatud tõendi kohaselt on kostjale arvestatud teenuste eest igakuuliselt 186,60 krooni. Sama nähtub ka teatistest /tl. 105-106/, mis on esitatud kostjale. Nimetatud teatistest nähtub, et kostja on lakanud teenustasude eest tasumast alates juulist 1998. 10 (14)

27.märtsil 1999. a jõustus elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus. Sellega muudeti EES § 15 lg 1 sõnastust ning täiendati EES §-ga 151, mille 1. lõike kohaselt elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või elamu omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulu samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega. Osundatud eluruumide erastamise seaduse muudatus ei kuulu asjas kohaldamisele, sest sellele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu.“ Hageja on kohtule esitanud eluruumi teenindamise lepingud /tl. 82-84/ millede kohaselt on leping eluruumi teenindamiseks sõlmitud korteritega nr. 5, 4, 2 21. 08.1997.a. Kohus jätab nimetatud lepingud tähelepanuta, kuna need ei tõenda, et kostja ja hageja oleks hoolduslepingu korteri nr 8 suhtes sõlminud ja et kostjal tekkinud nendest lepingutest tulenevalt kohustusi. Seega leiab kohus, et perioodi juuli 1998 kuni 27 märts 1999 võlgnevuse summas 1681,20 krooni, tuleb jätta hageja nõue rahuldamata, kuna poolte vahel puudus hooldusleping ning kuni 27. märtsini 1999 kehtinud EES § 15 kohaselt sai hooldustasu nõuda vastavalt lepingule. Ajavahemik 27. märts 1999 kuni 12. detsember 2002 Ajavahemiku 27.03.1999 kuni 01.07.2001 eest on hageja on kohtule esitanud teenustasu arved /tl. 6-7; 97-104/. Nimetatud aja eest moodustub tasumisele kuuluv summa 5071,45 krooni. Alates 27.03.1999.a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES § 151 lg 1 kohaselt korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Sellise regulatsiooni eesmärgiks oli tagada korterelamute järjepidev hooldamine, pannes erastamise kohustatud subjektile elamute haldamise kohustuse. Et maja haldaja on sellisel juhul kohustatud elamut haldama ja ei saa teenuse osutamist lõpetada, siis pani seadus vastukaaluks korteriomanikule kohustuse tasuda selle eest sõltumata hoolduslepingu olemasolust. Alates 27.03.1999. a kuni 01.07.2001. a kehtinud EES § 15` lg 2 järgi halduskulud käesoleva seaduse tähenduses on elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt elamu haldamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui pooltevahelises kirjalikus kokkuleppes ei sätestata teisiti. Lisaks halduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. 11 (14)

Ajavahemiku 01.07.2001 kuni 12.detsember 2002 võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud arved /tl 7, 93-95/. Nimetatud arvete alusel moodustub tasumisele kuuluv teenustasu summas 3458,90 krooni. Alates 01.07.2001. a kehtiva EES § 15 lg 1 kohaselt, erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Kostja on kohtule esitanud vastuväite, et hageja ei ole esitatud tõenditega tõendanud tööde teostamist. Hageja poolt on kohtule esitatud elektrivarustuse leping /tl. 42-43, 118-119/, mis on sõlmitud 01.01.1995. Kohus jätab nimetatud dokumendi tähelepanuta, kuna ei ole asjasse puutuv, sest hageja nõuab kostjalt võlgnevust ajast juuli 1998. Hageja on kohtule esitanud tööde teostamise kohta alljärgnevad tõendid: -elektrienergia varustamise leping /tl. 44-45, 120-121/, mis on sõlmitud 09.10.1998; -leping /tl.46-47, 122-123/, mis on sõlmitud Ida-Viru Tuletõrjeühingu (töövõtja) ja AS Jõhvi Linnamajanduse (tööandja) vahel ning mille kohaselt on töövõtja kohustatud puhastama vanniahjusid, suitsukäikusid ja ventilatsioonikanaleid ning koos lepinguga on esitatud kalkulatsioon tööde maksumuse kohta /tl. 48, 124/; -tehtud tööde akt nr 14/02 /tl. 50,116/ milles kajastatakse peakilbi remonti märts, aprill 2002; -maksuameti maamaksu teated 1998 kuni 2001 aasta kohta /tl. 56-64/. Esitatud on veel hageja kiri kostjale 30. maist 2002 /tl. 66-67/, millest nähtub, et hageja selgitab kostjale hooldustasude maksmist. Elumaja xxx hooldustasu arvestuse koontabel koos lisadega /tl. 108-115/. Teostatud tööde vastuvõtu akt nr 17 /tl. 116-117/, millest nähtub, et elamus xxx on uste plokid vahetatud ja trepikoda remonditud. Gaasiboilerite arvestus /tl. 125/, millest nähtub, et elamus Jaama 5 on 8 suitsukäiku. Kostja väitele, et ei ole esitatud tõendeid leiab kohus, et kui kahe osapoole vahel on sõlmitud lepingud (n. tuletõrjeühingu) ning kumbki pool ei ole vaidlustanud lepingu täitmata jätmist, saab eeldada, et mõlemad lepingupooled on lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning reaalselt tööd teostatud. Teostatud töödest tulenevad kohustused korteriomanikele. Samuti leiab kohus, et kahtlust uste ploki vahetamise ja koridori remondi osas ei ole, kuna nimetatud aktid on tööde vastuvõtu aktid. Samuti on hageja poolt aastate lõikes välja toodud teostatud tööd. Kostja väidab, et nimetatud töid ei ole teostatud, kuid samas ei ole kohtule ühtegi tõendit nende tööde mitteteostamise kohta esitanud. Seega ei saa kohus järeldada, et nimetatud töid ei ole teostatud. 12 (14)

Kohus leiab, et hageja poolt on tõendatud, et hooldustöid on teostatud, kostja osutatud teenuste eest hagejale tasunud ei ole. Poolte vahel puudus hooldusleping. Kuna alates 27. märtsist 1999 oli maja haldajale seadusega pandud kohustus maja hallata ning haldaja ei saanud teenuse osutamist lõpetada, oli seadusega vastukaaluks korteriomanikule pandud kohustuse tasuda selle eest sõltumata hoolduslepingu olemasolust. Võlgnevus oli tekkinud perioodil, mis hõlmab tsiviilkoodeksi ja võlaõigusseadust (juuli 1998 kuni detsember 2002). Ajavahemikule märts 1999 kuni juuli 2002 kohaldab kohus tsiviilkoodeksit. TsK § 173 kohaselt kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt TsK § 174 ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Ajavahemiku juuli 2002 kuni detsember 2002 kohaldab kohus võlaõigusseadust. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega peab ka isik, kes on lepinguta saanud hüvesid, antud juhul hooldusteenuseid, hüvitama teenuse maksumuse Kohus rahuldab hageja nõude ajavahemiku märts 1999 kuni detsember 2002 osutatud hooldusteenuste osas. Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud iseseisvat lepinguväliste suhete liiki. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.

Seega leiab kohus, et kostja on eelarves nimetatud töid teostanud ning selle eest tasunud ja seda ka tõendanud. Kooskõlas VÕS § 197 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Riigikohus on oma 10. mai 2004 (nr. 3-2-1-58-04) „Võlaõigusseaduses on tasaarvestuse mõiste sätestatud §-s 197. Selle paragrahvi 1. lõike järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS §-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. Nii TsK § 234 lg 2 järgi piisas kui ka VÕS § 198 järgi piisab tasaarvestuseks ühe poole avaldusest. Tasaarvestuse avalduse tegija võib tugineda avalduses sellele, et tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas enam rahalist nõuet tema vastu.“ Samas otsuses on Riigikohus märkinud, et kohus saab oma otsuses tasaarvestada samaliigilisi vastastikuseid nõudeid, mis otsustatakse sama otsusega ja tasaarvestuseks piisab ühe poole avaldusest. Kostja palub kohtuistungil tasaarvestuse kohaldamist, seega loeb kohus, et tema poolt on tahteavalduse nõue tehtud. Kuna eelarves /tl. 65/ toodud tööde teostamise kohustus lasub elamu haldajal, leiab kohus, et tasaarveldust on võimalik teostada. Kohtule esitatud eelarve kohaselt on materjalide ja tööde peale kokku kulunud 4223 krooni. Seega tuleb teha tasaarvestus väljamõistetud võlgnevuse summast (8530,35-4223,00). Eeltoodu alustel ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §§434, 435, 436, 441, 442 rahuldab kohus haginõude osaliselt ning kohaldab tasaarvestust vastavalt kostja nõudele. Menetluskulud Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 29. juunil 2005. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema endi kanda. Haginõue on rahuldatud osaliselt, seega leiab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

Sarnased lahendid

ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED