3-2-1-105-99
Tartus 10. novembril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas kirjalikus menetluses 25. oktoobril 1999. a läbi Sirje Targamaa erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse Sirje Targamaa avalduses kaja esitamise tähtaja ennistamiseks AS Hansapank hagis Sirje Targamaa ja Riho Targamaa vastu laenu ja viivise saamiseks. Menetledes AS Hansapank hagi Sirje Targamaa ja Riho Targamaa vastu laenu 17 283 krooni 90 sendi ja viivise 770 krooni 15 sendi saamiseks, Lääne Maakohus rahuldas eelmenetluses 5. mai 1999. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 17 283 krooni 90 senti laenu, 770 krooni 15 senti viivist ning 922 krooni 20 senti kohtukulu.
Kohus võib vastavalt TsMS § 201 lg 2 p 1 teha eelmenetluses enne eelistungit tagaseljaotsuse pooli kutsumata käesoleva seadustiku §-s 168 sätestatud alustel. Omal algatusel tagaseljaotsusega võib kohus TsMS § 168 lg 1 p 1 kohaselt hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku osundatud paragrahvides sätestatu ei võta kostjalt õigust viibida oma asja arutamise juures, vaid sätestab, et kohtul on õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada kui kostja, olles saanud hagiavalduse ärakirja ja kohtu hoiatuse, jätab kirjalikult tähtajaks vastamata. Kuna vaatamata hoiatusele kostjad ei vastanud kohtule kirjalikult, loobusid nad õigusest esitada vastuväiteid ja viibida kohtuistungil asja arutamise juures Kohus taastab menetluse TsMS § 203 lg 1 kohaselt, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb kajas kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest samalt kohtult menetluse taastamist. Kostjad said tagaseljaotsuse kätte 7. mail 1999. a. Menetluse taastamise avalduse esitasid kostjad 18. mail 1999. a. Vastavalt TsMS § 40 lg 3 tehakse protsessitoiming seaduses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kostjad pidid tagaseljaotsusele kaja esitama 10 päeva jooksul ja kümnes päev oli 17. mai 1999. a. Protsessitoimingu tegemise õigus lõpeb TsMS § 42 lg 1 kohaselt tähtaja lõppemisega. Seega oli kaja esitamise tähtaeg enne 18. maid 1999. a lõppenud. Kuna protsessuaalse toimingu tegemise õigus oli lõppenud, siis ei ole õige kostja S. Targamaa väide, et pärast kaja esitamise tähtaja möödumist sai selle esitamine luua kostjale õiguslikke tagajärgi. Kuna kaja esitamine õiguslikke tagajärgi ei loonud, siis pidigi kohus kostjate esitatud kaja vastavalt TsMS § 42 lg 2 jätma tähelepanuta ja tagastama. Tulenevalt TsMS § 45 lg 3 oli kostjatel seejärel õigus esitada kohtule möödalastud tähtaja ennistamise avaldus. Seda ka kostja S. Targamaa tegi. Kohus võib vastavalt TsMS § 45 lg 1 seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Selleks, et kohus saaks ennistada kaja esitamise tähtaja, pidi kostja tõendama, et kaja esitamiseks pärast tähtaja möödumisel olid tal kaalukaid põhjusi. Kuna kostja S. Targamaa ei tõendanud asjaolu, et ta haiguse tõttu ei saanud kaja tähtaegselt esitada, jättis ringkonnakohus kaja esitamise tähtaja õigesti ennistamata. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuli 1999. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.