3-2-1-69-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. juunil 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja T. Kulla osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 31. mail 1999. a AS ETK Mööbel kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
töölepingut. Kuna hagejale määrati ühel päeval kolm distsiplinaarkaristust, siis leidis kohus, et hagejal ei olnud töölepingu lõpetamisel TLS § 103 lg 1 mõttes kustumata distsiplinaarkaristust. Kostja pidas hageja süülist käitumist põhjendatult jämedaks töökohustuste rikkumiseks ning töölepingu lõpetamine selle süüteo eest oli TLS § 103 lg 2 kohaselt seaduslik. TLS § 52 järgi täidab tööandja oma kohustusi ja teostab oma õigusi isiklikult või selleks volitatud esindajate kaudu. Kinnituskirja kohaselt oli U. Uudam volitatud tööandjat esindama ning hageja oli kohustatud tema seaduslikke korraldusi täitma. Hageja seisukoht, et tööandja kohustuste ja õiguste täitmine volitatud isiku kaudu tähendas hageja töölepingu ühepoolset muutmist alluvuse osas, on ekslik, sest esindaja ei tegutse mitte enda, vaid esindatava nimel temale antud volituste piires. Hageja töölepingu kohaselt fikseeriti tema töö sisu ettevõtte põhikirjas ning põhikirja muudetud ei ole. Tunnistajate ütlustega on tõendatud ka hageja poolt tööülesannete täitmata jätmine, soovimatus alluda tööandjale ja täita tema korraldusi. TDS § 7 lg 3 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Distsiplinaarkaristuse vormistamise dokument vastab TDS §-s 11 sätestatud nõuetele. Kohus leidis, et asjas on hagejalt seletuse nõudmine tõendatud. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistas töölepingu lõpetamise hagejaga ebaseaduslikuks, ennistas hageja tööle AS ETK Mööbel direktori ametikohale ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 240 727 krooni ja riigituludesse riigilõivu 7921 krooni 80 senti. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi kohustus hageja vastavalt töölepingu p-le 6.2.3 täitma kostja juhatuse ja üldkoosoleku seaduspäraseid korraldusi. Põhikirja kohaselt on kostja juhatus kollegiaalne organ. Vastavalt 1. detsembri 1997. a kostja juhatuse liikme Jüri Kuuskaru allkirjaga kinnitusele oli tegevjuht U. Uudam 1997. a juulikuust alates volitatud esindama tööandjat kõikides suhetes töölepingu alusel töötanud töötajatega, sealhulgas direktor T. Kullaga ja direktori asetäitja Raivo Eensaluga. Ta oli volitatud teostama kõiki tööandja ja selle juhatuse õigusi, mis tulenevad seadustest, AS ETK Mööbel põhikirjast, töösisekorra eeskirjadest, töötajatega sõlmitud töölepingutest, töötajate ametijuhenditest jne. Seega anti nii hageja tööfunktsioonid kui ka kogu aktsiaseltsi juhtimine üle nn tegevjuhile U. Uudamile. ÄS § 306 järgi on aktsiaseltsi juhtimisorganiks juhatus, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. ÄS § 307 lg 1 kohaselt võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. U. Uudam ei olnud juhatuse liige. Linnakohtu viide TLS § 52 lg-le 1 ei ole asjakohane, sest aktsiaseltsi juhatus andis kogu oma pädevuse üle volitatud isikule U. Uudamile, mis on vastuolus TLS § 52 lg 1 mõtte ja ÄS § 306 lg-ga 1. Seega puudusid U. Uudamil seaduslikud volitused ning tema poolt hagejale antud korraldusi ei saa lugeda AS ETK Mööbel juhatuse seaduslikeks korraldusteks, mida hageja oli kohustatud töölepingu p 6.2.3 järgi täitma. Seetõttu ei saa ka töökäsu nr K001 punktide 2, 4, 5 ja 6 täitmata jätmist lugeda töökohustuste rikkumiseks. Ebaseaduslikult antud töökäsu täitmata jätmist ei saa lugeda TLS § 103 lg 2 mõtte kohaselt jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mis andis tööandjale õiguse töölepingu lõpetamiseks hagejaga kui töötajaga, kellel puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused.
Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessinorme. U. Uudami õigus esindada kostjat tulenes tehingust. Kuna iga juhatuse liige on pädev tegema kõiki tehinguid aktsiaseltsi nimel (TsÜS § 43, ÄS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1) ning kohtuotsusega on tuvastatud, et U. Uudamile antud volituse on kinnitanud juhatuse liige, siis olid U. Uudamil kehtivad volitused kostja nimel töökäskude andmiseks. Hageja oli kohustatud täitma U. Uudami kui kostja volitatud esindaja korraldusi. Ringkonnakohtu väide, et juhatus andis kogu oma pädevuse üle U. Uudamile, on kohatu. Volituse andmine volinikule ei lõpeta volitaja õigust teha volituses määratletu ise. Ringkonnakohtu tuginemine töölepingu ps 6.2.3 toodud viitele juhatuse seaduspärastele korraldustele on põhjendamatu, sest TLS § 50 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud täitma kõiki tööandja korraldusi, sõltumata sellest, kas need on antud juhatuse kui seadusjärgse esindusorgani kaudu või tehingust tuleneva esindusõiguse alusel. Aktsiaseltsi juhatus ei ole iseseisev õigussubjekt, vaid on vastavalt ÄS § 306 lg-le 1 aktsiaseltsi juhtimisorgan. Seega on kõik juhatuse korraldused, millele viidatakse töölepingus, käsitatavad seaduse mõttes kostja korraldustena, mille on andnud kostja juhtorgan. Juhatus kui juhtimisorgan ei ole pädev kedagi volitama enda nimel tegutsema, vaid kõikjuhatuse või selle liikmete antud volitused on käsitletavad äriühingu nimel antavate volitustena. Seepärast on ringkonnakohtu järeldus töökäskude seaduslikkuse küsimuses vastuolus materiaalõiguse normidega. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4 sätestatut. Tõendeid ebaõigesti hinnates ning tuginedes tõenditele valikuliselt, ei ole otsuses märgitud, millistel põhjustel ei oma tõenduslikku tähendust asjaolu, et töökäsud olid allkirjastatud ka juhatuse liikme poolt. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli see, et hageja jättis töökäsud täitmata, mis oli ka töölepingu lõpetamise aluseks. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust õigeks ja kaebust põhjendamatuks. Vastustaja leidis, et U. Uudami korraldused ei saanudki olla tema jaoks seaduslikud, sest peadirektori tööfunktsioonide üleandmine tegevjuhile oli aktsiaseltsi põhikirja vastane. AS ETK Mööbel andis kogu oma pädevuse üle tegevjuht U. Uudamile, mis on vastuolus TsÜS § 44 lg-ga 3, TLS § 52 lg-ga 1 ja ÄS § 306 lg-ga 1. U. Uudam ei olnud juhatuse liige. Kuna töökäsu nr K001 aluseks oli tegevjuhile U. Uudamile ebaseaduslikult üle antud kostja juhatuse kogu pädevus, siis ei muuda see, et töökäsul oli juhatuse liikme kooskõlastus, töökäsku juhatuse kui kollegiaalse organi seaduslikuks korralduseks. Kolleegiumi istungil palus hageja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata kirjalikus vastuses toodud põhjendustel. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistamisele materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. ÄS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 tõlgendades on apellatsioonikohus ekslikult leidnud, et aktsiaseltsi võib õigustoimingutes esindada ainult juhatuse liige. ÄS § 306 lg 1 sätestab, et juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. ÄS § 307 lg 1 kohaselt võib aktsaiseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või
mõned neist võivad aktsiaseltsi esindada ühiselt. Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta, et need sätted reguleerivad aktsiaseltsi seadusjärgset esindust (TsÜS § 43), kuid ei keela aktsiaseltsi tehingust tulenevat esindust. Kuna aktsiaseltsi esindamise aluseks võib olla ka tehing, siis ei ole seaduse kohaselt põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et U. Uudamil puudusid hagejale korralduste andmiseks volitused, sest ta ei olnud kostja juhatuse liige. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et U. Uudam ei ole kostja juhatuse liige, küll aga väitis kostja, et U. Uudam esindas teda kui tööandjat tehingu alusel. Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et U. Uudamil puudusid seaduslikud volitused hagejale korralduste andmiseks, sest kostja juhatus andis vastuolus TLS § 52 lg 1 mõtte ja ÄS § 306 lg-ga 1 volitatud isikule U. Uudamile üle kogu oma pädevuse. Vastavalt TsÜS § 43 lg-le 3 võib eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevust juriidilise isiku teistele organitele edasi anda ainult seaduses sätestatud juhtudel. Sama seaduse § 44 lg 1 näeb ette, et eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätteid arvestades on ekslik ringkonnakohtu otsuse väide, et kostja juhatus andis kogu oma pädevuse üle U. Uudamile. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele, mille kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas ära märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, ning seadused, mida kohus kohaldas. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi, siis pidi apellatsioonikohus, asudes seisukohale, et hagejale sai töökäsu anda vaid juhatuse liige, otsuses vastama ka kostja väitele, et töökäsk, mille täitmata jätmine oli hagejaga töölepingu lõpetamise üheks aluseks, oli antud ka juhatuse liikme poolt. Kohtuotsuse järgi on kohtu järeldus kostja juhatuse pädevuse üleandmisest U. Uudamile rajatud kostja juhatuse liikme J. Kuuskaru
Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.