Maksuõigus › Maksuotsused

majandustegevuseta ettevõtja tunnustele. Töötajaid Lextrade OÜ-l ei olnud ning juhatuse liikme Randy Kalmi seletuste järgi oli neil alltöövõtjaks Direkt Auto OÜ, kellele tasus sularahas. Randy Kalm ei teadnud, kes oli objektil peatöövõtja, millisel perioodil töid tehti ning kes olid väidetava alltöövõtja Direkt Auto OÜ töötajad; 5) Direkt Auto OÜ puhul on tegemist varifirmaga; 6) Direkt Auto OÜ juhatuse liige Argo Särav andis ebausutavaid seletusi, töötajaid äriühingul ei olnud ning Argo Särav ei teadnud, kes objektil töötasid; 7) Lextrade OÜ õienditele märgitud andmed tehtud tööde mahtude, nimetuste ja maksumuse osas on vastuolus Crimine OÜ poolt ehituse peatöövõtja Nordlin Ehitus OÜ-le perioodil mai-juuli 2015.a esitatud aktidel toodud andmetega. Aktid ei sisalda töid, mis on sama perioodi OÜ Lextrade õienditele märgitud; 8) Kristjan Tugedam seletuste kohaselt sai ta teostatud tööde aktid K. K.lt, Randy Kalm väitis, et Kristjan Tugedam koostas need aktid ise. Samuti leidis maksuhaldur, et Crimine OÜ-l puudus õigus perioodil mai-juuli 2015.a maha arvata sisendkäibemaksu summas 7957,29 eurot Aiki Invest OÜ arvete alusel, sest nendele arvetele märgitud tehinguid Crimine OÜ ja Aiki Invest OÜ vahel tegelikult ei toimunud. Maksuhaldur põhjendab seda seisukohta kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: 1) Crimine OÜ-l oli peatöövõtjatega Nordlin Ehitus OÜ ja AS Paide MEK sõlmitud töövõtulepingutega võetud kohustus kasutada Koidula Gümnaasiumi ja Viiking SPA ehitusobjektidel kvalifitseeritud tööjõudu, täita töötervishoiu- ja tööohutuse tingimusi, vastutada võimalike kahjude eest ning kooskõlastada alltöövõtjate kasutamine; 2) Crimine OÜ juhatuse liige Kristjan Tugedam ei teadnud, kes reaalselt objektidel töötasid ega taotlenud kooskõlastust alltöövõtjate kasutamiseks; 3) Aiki Invest OÜ töötajad ei ole objektidel Koidula Gümnaasium ja Viiking SPA töid teinud; 4) Kristjan Tugedami nimetatud Aiki Invest OÜ väidetav esindaja K.K. ei ole Aiki Invest OÜ esindusõiguslik isik; 5) Aiki Invest OÜ juhatuse liige Raido Pärn ei teadnud, kes oli peatöövõtja, millisel perioodil töid tehti ja kes olid väidetava alltöövõtja Direkt Auto OÜ töötajad. Aiki Invest OÜ tasus Direkt Auto OÜ-le sularahas, kuid Raido Pärn ei tea, kuidas ja kellele konkreetselt raha üleandmine toimus; 6) Direkt Auto OÜ puhul on tegemist varifirmaga; 7) Direkt Auto OÜ juhatuse liige Argo Särav ei teadnud ehitustööde teostamisest midagi ja andis küsimustele oletuslikke vastuseid; 8) Aiki Invest OÜ arvete juurde koostatud õienditel nr 11/05/15 ja 03/07/15 märgitud andmed tehtud tööde mahtude, nimetuste ja maksumuse osas ei lähe kokku andmetega, mis on AS Paide MEK kontrollitava perioodi ehitusööde teostamise kohta koostatud aktidel nr 3, 4 ja 5, mille järgi esitas Crimine OÜ kuu lõpus arve; 9) Aiki Invest OÜ rekvisiitidega õiendil nr 07/05/2015 märgitud andmed tehtud tööde mahtude, nimetuste ja maksumuste osas ei lähe kokku nende andmetega, mis on Nordlin Ehitus OÜ-le ehitustööde teostamise kohta koostatud aktil nr 4 , mille järgi esitas Crimine OÜ kuu lõpus arve; 10) Aiki Invest OÜ juhatuse liige Raido Pärn ütles, et ta koostas ise Aiki Invest OÜ arved, kuid arvetel on K.K.i allkiri.

2) Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning on teinud kõik endast oleneva, et tööde teostaja välja selgitada. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et arvetel näidatud äriühingud ei saanud vaidlusalust teenust osutada ja vaide esitaja ei anna informatsiooni tööde tegeliku teostaja kohta, puudub maksuhalduril võimalus ja kohustus tööde teostaja ise välja mõelda. Ebaõige on seisukoht, et maksu ei saa määrata, kui tegelik tööde teostaja ei ole tuvastatud. Antud juhul on maksu määramiseks piisav, et maksuhaldur on tuvastanud, et arvetel näidatud isikud seda teha ei saanud. 3) Maksuhaldur oleks võinud võtta muuhulgas seletuse ka K.K.ilt, kuid see ei oleks saanud anda menetluses sellist kaalu, mis oleks tehingute toimumist arvetel näidatud viisil tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus maksuhaldur arvetel näidatud äriühingute esindusõiguslike isikute poole, kes olid väidetavalt koostanud ja allkirjastanud tehingutega seotud dokumente ja oleks tehingute tegeliku toimumise korral pidanud omama tehingute kohta teavet. K.K. ei olnud ühegi väidetavalt tehingus osalenud äriühingu esindaja ega töötaja. Pooled on andnud menetluse käigus selgitused, mille kohaselt nii OÜ Lextrade kui Aiki Invest OÜ kasutasid omakorda alltöövõtjana Direkt Auto OÜ-d, mistõttu pöördus maksuhaldur detailsema teabe saamiseks Direkt Auto OÜ poole, kes samuti ei suutnud tehingute toimumist tõendada. Kui väidetav tööde tegelik teostaja ise ei oska anda teavet tehtud tööde ja tegelike töötajate kohta, siis jääb arusaamatuks, kuidas saaks seda anda väidetav tööde vahendaja K.K.. Seega ei saa K.K.ilt seletuse võtmata jätmist sellise kaaluga uurimispõhimõtte rikkumiseks, mis tooks kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. 4) Maksuhaldur on palunud korduvalt maksumaksjal esitada kõik tõendid, mis tõendaksid tehingu tegelikku toimumist. Kogu teave oma tehingute kohta on olemas eelkõige maksumaksjal endal ja tema ainsana omab ülevaadet kõikidest tehingu asjaoludest. Korrektselt äri tegeval isikul puudub vajadus anda maksumenetluses ebaõiget ja ebatäielikku informatsiooni toimunud majandustehingute osas. Reaalselt toimunud tehingute puhul oleks vaide esitaja pidanud allhankija esindajaga objektil siiski tööalaselt suhtlema. Ka tellijaga sõlmitud lepingust tuleneva vastutuse tõttu ei ole eluliselt usutav, et vaide esitaja ei teadnud, kes reaalselt ehitustöid tegi ja kelle eest ta oli tellija ees vastutav. Seega on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et OÜ Lextrade, Aiki Invest OÜ ega nende väidetav alltöövõtja Direkt Auto OÜ ei osutanud kontrollitaval perioodil vaide esitajale teenust ning vaide esitaja on teadlikult kajastanud oma maksuarvestuses fiktiivseid arveid ning vähendanud selliselt ebaseaduslikult oma maksukohustust ning kandnud raha ettevõttest välja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

eelkõige see, et K.K.i, kes vahendas kaebaja poolt mõlema alltöövõtjaga seotud töid ei kuulatud ära. Vastustajale oli juba kontrollmenetluse algfaasis teada, et Kristjan Tugedam kaebaja seadusliku esindajana ning ehitusobjektidel alltöövõtjatega sõlmitud lepingute osapoolena pidas kõik läbirääkimised mõlemat alltöövõttu teostanud ettevõtte puhul nende esindaja K.K.iga. Nii Lextrade OÜ ja Aiki Invest OÜ seaduslikud esindajad Randy Kalm ja Raido Pärna ning nende alltöövõtja Direkt Auto OÜ seaduslik esindaja Argo Särava viitasid Koidula Gümnaasium ja Viiking Spa ehitusobjekte puudutavates küsimustes isikule nimega K.K., kes vahendas tehinguid, leppis kokku hinnas ja muudes tingimustes ning tagas objektidel tööde teostamiseks vajalikud töötajad. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-69-99 leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevad sätted, mis reguleerivad ettevõtte seadusjärgset esindust, ei keela äriühingu tehingust tulenevat esindust, mistõttu ei anna pelk tõsiasi, et isik ei ole ettevõtte esindusõiguslik isik, alust jätta teda maksumenetlusest kõrvale, kui maksuhaldurile on teada, et ta omab teadmisi asjas tähtsust omavatest asjaoludest, mille väljaselgitamine on maksuhalduri otsene kohustus. K.K. oli Aiki Invest OÜ juhatuse liige kuni 23.10.2014.a ning pärast seda ettevõtte registreeritud töötaja. 4.2 Vastustaja väide, justkui oleksid ettevõtte seaduslikud esindajad andnud maksumenetluses vastuolulist informatsiooni, ei vasta tõele. Kõik ärakuulatud isikud on viidanud tehingute sisu ja töötajaid puudutavates küsimustes K.K.ile ning kõik on kinnitanud oma teadmist ehitusobjektidel toimuvatest töödest ning nende sisust. Äriühingute majandamistehingutes osalemisel on tavapärane, et ettevõtte juhatuse liikmed või osanikud ei osale ise vahetult lepingueelsetest läbirääkimistes ega tea iga tehingu sisu detailselt. Kaebaja on esitanud vastustajale kõik tema valduses olevad dokumendid ning andnud teavet. Jääb arusaamatuks, kuidas saab vastustaja väita, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit. 4.3 Peatöövõtjatega sõlmitud lepinguliste kohustuste osas on maksuhaldur pidanud just kõige märkimisväärsemaks vaid seda, et see sisaldab punkti kaebaja kui alltöövõtja kohustustest tagada töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud töötajad jmt täitmine. Samas ei ole maksuhaldur hinnanud ega toonud välja, kui määravad või ulatuslikud olnuks kaebajale sellise kohustuse rikkumise tagajärjed, mis oleksid või pidanuks tegema selle lepingupunkti kohustuse järgimise kaebaja jaoks sedavõrd oluliseks, et üksnes selle lepingupunkti alusel oleks juba saanud või pidanud saama eeldada, et ilma kinnituseta vastavaid lepinguid ei oleks sõlmitud.

andmetega. Ilma nimetatud küsimustele vastamata ei ole võimalik tuvastada, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid K.K. teada võib. Kelleltki n-ö igaks juhuks selgituste võtmine ei ole kooskõlas haldusmenetluse ega ka halduskohtumenetluse eesmärkidega. 5.2 Kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei pöördunud ehituspäeviku välja nõudmiseks peatöövõtja poole, on põhjendamatu. Maksuhalduri hinnangul ei ole loogiline mõttekäik, kus keegi väidetavalt ehitusteenust osutanud juriidiliste isikute esindajatest väidetavalt ehitusteenust teostanud füüsiliste isikute nimesid ega kontaktandmeid ei tea, kuid need andmed võivad siiski sisalduda ehituspäevikus. Selline olukord ei ole oleks eluliselt usutav ehk tõenäoline. Veelgi enam, kaebaja on maksuhaldurile kinnitanud, et peatöövõtja ei olnud tema alltöövõtjatest teadlik. Kirjeldatud põhjusel maksuhaldur ehituspäeviku välja nõudmist vajalikuks ei pidanud. 5.3 Kaebaja leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult palju rõhku pannud kaebaja poolsetele lepingurikkumistele. Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu. Esiteks, tegemist on faktiga, et lepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud. Teiseks, puudub vaidlus, et hoolimata võimaliku leppetrahvi suurusest ei ole selline käitumine äris mõistlikult käituva isiku seisukohast tavapärane. Kolmandaks, maksuhaldur ei tuginenud maksustamisel üksnes nimetatud argumendile, vaid hindas tõendeid kogumis. Just kogumi pinnalt tekkis maksuhaldur põhjendatud kahtlus, et arvetel näidatud isikud ehitusteenust ei osutanud (vt 3-3-1-15-13, p 13).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

sisu. Tehingu tegelikku majanduslikku sisu ei kajasta arve muuhulgas juhul, kui arvele müüjana märgitud isik ei ole kauba või teenuse tegelik müüja. 8.2 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puudus õigus Lextal Trade OÜ ja Aiki Invest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks vastavalt KMS § 31 lg-le 1, sest mahaarvamise aluseks olevad arved polnud nõuetekohased. Maksuhaldur on maksuotsuses veenvalt ära näidanud, miks ehitusobjektidel Koidula Gümnaasium ja Viiking SPA tööde teostamine Lextal Trade OÜ ja Aiki Invest OÜ poolt ei ole tõendatud. 8.3 Kohtu hinnangul kinnitab tehingute mittetoimumist eelkõige asjaolu, et ükski asjaosaline ei ole osanud selgitada, kes ehitusobjektidel tegelikult töötasid. Maksumenetluses on tuvastatud ja puudub vaidlus, et tööde teostajaks ei olnud Lextrade OÜ ja Aiki Invest OÜ ning nende väidetava alltöövõtja Direkt Auto OÜ puhul on tegemist varifirmaga, kellel puudusid töötajad ja kelle seaduslik esindaja ei suutnud nimetada ühtegi konkreetset töid teostanud isikut. Arvestades peatöövõtjatega Nordlin Ehitus OÜ (Koidula Gümnaasium) ja AS Paide MEK (Viiking SPA) sõlmitud töövõtulepinguid, milles kaebaja oli võtnud endale töövõtjana kohustuse kasutada kvalifitseeritud tööjõudu, taotleda alltöövõtjate kaasamiseks tellijalt kirjalik luba, esitades kaasatava alltöövõtja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning vastutuse alltöövõtja poolt teostatud töö ja võimalike kahjude eest (26.01.2015.a töövõtuleping nr 58022, p-d 5.8-5.10; 26.01.2015.a töövõtuleping nr 580-22 „PÄRNU VIIKING SPA), p-d 5.85.10), ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud, kes reaalselt ehitustöid tegi ja kelle eest ta oli tellija ees vastutav. Kõrvuti eeltooduga seavad tehingute toimumise kahtluse alla vastuolud ja ebakõlad tehingute kohta vormistatud dokumentides (kaebaja ja OÜ Lextrade ning Aiki Invest OÜ vahelistele õienditele märgitud andmed tehtud tööde mahtude, nimetuste ja maksumuse osas on vastuolus kaebaja ja peatöövõtjate vahelistes aktides kajastatud andmetega (kontrollakti punkt 1.1.2, alapunkt h; punkt 1.2.2, alapunktid e ja g), samuti asjaolu, et tehinguosaliste seaduslikud esindajad ei ole tehingute üksikasjadega kursis ning annavad vastuolulisi selgitusi (Aiki Invest OÜ ja Direkt Auto OÜ seaduslike esindajate selgitused teostatud tööde aktide koostamise ja nende edastamise kohta (KA punkt 1.2.2, alapunkt e), Crimine OÜ ja Lextrade OÜ seaduslike esindajate seletused teostatud tööde aktide koostamise kohta (KA punkt 1.1.2, alapunkt b) jne). Kohus nõustub kaebajaga selles, et eraldiseisvalt ei pruugi maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud tõepoolest õigustada järeldust, et tehinguid ei toimunud. Küll aga saab sellise järelduse teha nende asjaolude koosmõju põhjal. Kohus leiab, et maksuhaldur käesoleval juhul õigesti asunud seiskohale, et kaebaja ei ole ehitusteenust Lextrade OÜ-lt ja Aiki Invest OÜ-lt tegelikult soetanud ning esineb kahtlus, et nimetatud isikute poolt väidetavalt tehtud tööd tehti tegelikult kaebaja enda ja/või kolmandate isikute poolt (maksuotsuse punkt 2.1 ja 2.2). Pelgalt tööde tegemise fakt ei kinnita sellisel juhul, et tööd tehti tehingute kohta vormistatud dokumentides näidatud viisil. On tavapärane, et sellistes olukordades teevad tegeliku töö ära kas tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul pole alust eeldada käibemaksukohuslust või siis teenuse ostja ise. Maksuhalduril ei ole kohustust käesolevas olukorras välja selgitada, kes tegelikult vaidlusalused tööd tegi. Maksukohustuse määramine ei eelda sellises situatsioonis seda, et välja oleks selgitatud ka see, kes tegelikult tööd tegi. Kui maksuotsuses näidatakse ära, et töid ei saanud teostada arvetel näidatud isikud, on see maksukohustuse määramiseks piisav, kuna sellisel juhul sai töid teostada ainult kas teenuse ostja (kaebaja) ise või siis tundmatud kolmandad isikud, kelle puhul pole alust eeldada käibemaksukohuslust (vt nt RKHKo 3-3-1-73-10, p 10 koos viidetega). 8.4 Kohus leiab, et maksuhaldur on uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud. Seega on tõendamiskoormus kaebajale üle läinud (vt MKS § 150 lg 1, RKHKo nr 3-3-1-3-09, p 20). Puutuvalt kaebaja väitesse, et maksuhaldur ei ole pööranud asja õigeks lahendamiseks olulistele küsimustele vajalikku tähelepanu ega selgitanud

välja kõiki maksuotsuse tegemiseks tarvilikke objektiivseid asjaolusid, märgib kohus, et tõendamiskoormuse üleminekuks maksukohustuslasele ei ole vajalik, et maksuhaldur oleks ammendanud võimalikud menetlustoimingud, mille põhjal veenduda, kas arvetel näidatud tehingud on aset leidnud. Piisava kahtluse tekkimiseks maksupettuses piisab, kui maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja osales maksupettuses. Seega kaebaja, väites tehingute toimumist arvetel näidatud isikuga, peab esitama ise piisavad tõendid, mis usutavalt kinnitavad tehingute asjaolusid. Kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kuivõrd kaebaja etteheited seoses K.K.ilt selgituste võtmata jätmisega kattuvad maksu- ja vaidemenetluses esitatud väidetega ning maksuotsuse punktides 3.2, 3.8 ja vaideotsuse punktis 24 on neile põhjalikult vastatud ja kohus nõustub maksuhalduri argumentatsiooniga, ei pea kohus HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid põhjendusi korrata.

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.