3-2-1-17-99
Tartus 19. veebruaril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS Langham esindaja vandeadvokaat A. Aaviku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. jaanuaril 1999. a AS Langham erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 1998. a määruse kohtunikuabi 15. oktoobri 1997. a kandeotsuses OÜ Langham äriregistrisse kandmiseks. Tartu Linnakohtu 15. oktoobri 1997. a kandeotsuse alusel kanti äriregistrisse äriühing ärinimega OÜ Langham, mis oli ümberkujundatud ettevõtteregistris registreeritud AS-st Langham. Kandeotsusele esitas vastulause AS Langham (ümberkujundamisel), paludes lugeda kehtetuks Tartu Linnakohtu kohtunikuabi 15. oktoobri 1997. a kandeotsuse alusel äriregistrisse OÜ Langham ärinime osas tehtud kande ja teha äriühingule ettepanek uue ärinime valimiseks. Vastulause kohaselt oli vastulause esitaja kantud ettevõtteregistrisse 21. aprillil 1994. a registreerimisnumbriga 01306190. 1995. aastal muutis äriühing asukohta ning sai seeläbi uue registreerimisnumbri 69021493. Kandeotsus OÜ Langham kandmiseks äriregistrisse on ekslik, kuna vastavalt ÄS § 517 lg 2 kuulub vastulause esitajale eesõigus ärinimele "Langham" ning ta pole teise isiku kasuks ärinimest loobunud. Registripidaja on äriseadustiku sätteid eirates jätnud kontrollimata ärinime registreerituse registrites või on teinud seda puudulikult. 15. oktoobril 1997. a äriregistrisse kantud OÜ Langham asukohaga Otepää Tartu 3-5 on ümberkujundatud AS-ist Langham, milline on kantud ettevõtteregistrisse 6. jaanuaril 1995. a, so kaheksa kuud hiljem kui vastulause esitaja. Vastulause esitaja esitas ümberkujundamise dokumendid ja kandeavalduse äriregistrisse 25. juunil 1997. a, äriregistrisse kantud OÜ Langham aga 29. augustil 1997. a. Tartu Linnakohus jättis 9. juuli 1998. a otsusega vastulause rahuldamata leides, et kohtunikuabi kontrollis ärinime nõuetekohaselt. Tartu Linnakohtu registriosakonnale esitatud andmete kohaselt on AS Langham, mille kohta tehti kandeotsus, registreeritud ettevõtteregistris 6. jaanuaril 1995. a ja vastulause esitaja 27. jaanuaril 1995. a. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning lõpetas asjas menetluse. TsMS § 217 p 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et AS-il Langham (ümberkujundamisel) puudus vastulause esitamise õigus ja seetõttu oleks linnakohus pidanud jätma esitatud vastulause läbi vaatamata. Vastavalt ÄS § 731 lg 1 võib kohtunikuabi otsuse peale vastulause esitada ühe kuu jooksul, alates otsuse ärakirja saamisest. Kuna ÄS § 56 lg 2 kohaselt saadetakse kandeotsuse ärakiri ettevõtjale, kelle kohta otsus tehti, siis ÄS §-s 73 lg 1 ettenähtud kaebuse esitamise õigus on otseselt seotud üksnes ettevõtjaga, kelle kohta otsus tehti. Isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, saab hagiga oma huvide kaitseks kohtusse pöörduda äriregistrisse kantud ettevõtja vastu ja nõuda seaduse rikkumise kõrvaldamist ja kahju hüvitamist. Erikaebuse esitas AS Langham (ümberkujundamisel) ja palus tühistada ringkonnakohtu menetluse lõpetamise määruse. ÄS § 731 lg 1 annab kaebeõiguse kandeotsuse peale huvitatud isikule, mitte aga
ainult ettevõtjale, kelle kohta otsus tehti. Kassaator on seisukohal, et huvitatud isik võib esitada vastulause kohtunikuabi otsuse peale, kui see tema õigusi piirab. Kassaator on huvitatud isik kuna vaidlustatud kandeotsusega on rikutud tema eesõigust ärinimele. 29. juunist 1996. a hakkasid kandeotsuseid tegema kohtunikuabid ning muutus vaidlustamise kord, kuid see ei keela huvitatud isikul vaidlustada kohtunikuabi otsust. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja erikaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et erikaebus on põhjendatud ja määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Vastulause esitamise ajal kehtinud ÄS § 731 lg 1 kohaselt võis kohtunikuabi otsuse peale vastulause esitada ühe kuu jooksul arvates otsuse ärakirja saamisest. Osundatud säte ei täpsustanud vastulause esitajat. Kui kohtunikuabi ei rahuldanud vastulauset, siis pidi ta vastavalt ÄS § 731 lg 2 esitama selle läbivaatamiseks kohtunikule. Kohtuniku otsuse peale võis kaevata ÄS §-s 73 sätestatud korras huvitatud isik. Seega võis esitada huvitatud isik kaebuse ka kohtunikuabi otsusele. Sama põhimõte on sätestatud 10. juulil 1998. a jõustunud ÄS § 731 lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt vastulause kohtunikuabi otsuse peale võib esitada huvitatud isik kahe kuu jooksul, arvates otsuse allakirjutamisest. Seega tuleb vääraks lugeda apellatsioonikohtu seisukoht, et kohtunikuabi otsuse peale vastulause esitamise õigus on ainult isikul, kelle kohta otsus tehti. Lisaks ettevõtjale, kelle suhtes otsus tehti ja kellele saadeti kandeotsuse ärakiri, võib huvitatud isikuks olla ka isik, kes leiab, et tema õigusi on kandeotsusega rikutud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-3-1-98 (RT III 1998, 8, 83). AS Langham (ümberkujundamisel) on huvitatud isik, kuna vastulause kohaselt rikuti kandeotsusega väidetavalt tema eesõigust ärinimele. Riigikohtu tsiviilkolleegium peab vajalikuks märkida, et registripidaja otsuse peale vastulause ja apellatsioonkaebuse esitamine ei välista huvitatud isiku õigust kaitsta ärinime hagimenetluse korras. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 1998. a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Liis Aimlale 26. oktoobril 1998. a AS Langham erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.