3-2-1-107-98
Tartus 3. novembril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. oktoobril 1998. a Ühistu Mahyd-LeTi Arendusfirma erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 1998. a määruse ühistu Mahyd-LeTi Arendusfirma hagis Harri Sikka ja AS-i Veksmar vastu ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks. Ühistu Mahyd-LeTi Arendusfirma esitas 4. novembril 1996. a Tallinna Linnakohtule hagi Harri Sikka ja AS-i Veksmar vastu 17. novembril 1994. a ühistu ja H. Sikka vahel sõlmitud spordi- ja puhkekompleksi ning ühekorruselise lasteaedkooli ostu-müügilepingu ning 13. juunil 1995. a H. Sikka ja AS-i Veksmar vahel sõlmitud spordi- ja puhkekompleksi ning ühekorruselise lasteaedkooli ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja esindaja L. Reimal esitas vahetult enne 20. jaanuari 1998. a eelistungit Tallinna Linnakohtu kantseleisse taotluse asjas menetluse peatamiseks. Taotluses märgiti ka seda, et L. Reimal on haiguslehel ja ei saa halva tervisliku seisundi tõttu eelistungil osaleda. Tallinna Linnakohus jättis 20. jaanuari 1998. a määrusega hagi TsKS §-de 198 lg 1 ja 222 p 5 alusel läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on juriidilisest isikust hageja eelistungi ajast teadlik. Kohtukutse on ta kätte saanud rohkem kui kaks kuud enne istungit. Piisav ajavaru võimaldas juriidilisel isikul esindajat valida ja volitada. Hageja esindaja kohtusse ei ilmunud, kuigi oli teadlik eelistungile mitteilmumise tagajärgedest. Taotluses sisalduv väide hageja esindaja haiguse kohta, ei ole õige, kuna hageja esindaja L. Reimal edastas isiklikult taotluse enne istungi algust kohtu kantseleisse, pidamata vajalikuks samal ajal eelistungile ilmuda. Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses palus ühistu Mahyd-LeTi Arendusfirma TsKS § 206 lg 1 ja § 198 lg 1 alusel tühistada hagi läbivaatamata jätmise määruse, lugeda juhatuse esimehe L. Reimali haigus seaduslikuks takistuseks hageja esindajana 20. jaanuaril 1998. a toimunud kohtuistungile mitteilmumiseks ja saata asi läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. TsKS § 206 lg 1 kohaselt on seaduslikuks takistuseks haigus või üldine liikluskatkestus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda või kirjalikult kohtule vastata. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui hagejal oli puudumiseks seaduslik takistus, on tal õigus menetluse taastamisele, kui ta 30 päeva jooksul hagi läbi vaatamata jätmisest teatab sellest samale kohtule. Hageja esindaja väide seaduslikust takistusest ei saa olla kohtumääruse tühistamise aluseks, sest seadusliku takistuse esinemisel on tal õigus menetluse taastamisele TsKS § 206 lg 2 ettenähtud korras. Erikaebuses palus kassaator tühistada ringkonnakohtu määruse. Hageja esitas kohtule taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks seoses Harri Sikka suhtes kriminaalasja algatamise ja tsiviilasja läbivaatamise võimatusega enne kriminaalasja lahendamist. Samas taotluses teatas hageja esindaja
oma haigusest ja võimatusest eelistungil osaleda. Ringkonnakohus leidis, et hagejal ei ole õigust edasi kaevata hagiavalduse läbivaatamata jätmise määrust seadusliku takistuse olemasolul põhjusel, et TsKS § 206 lg 2 alusel oli hagejal õigus taotleda tsiviilasjas menetluse taastamist. Kassaator leidis, et põhiseaduse alusel on füüsilised ja juriidilised isikud seaduse ees võrdsed ning seetõttu on nad haigestumise korral võrdselt kaitstud kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest, kuna juriidiline isik teostab end füüsilise isiku kaudu. Vastustaja AS-i Veksmar kirjaliku vastuse kohaselt on õige ringkonnakohtu järeldus, et hageja väide seaduslikust takistusest ei saa olla kohtumääruse tühistamise aluseks, sest seadusliku takistuse esinemisel on tal õigus menetluse taastamisele TsKS § 206 lg 2 (TsMS § 207) sätestatud korras. Vastustaja H. Sikka leidis, et hagejal oli õigus taotleda samalt kohtult menetluse taastamist, mida ta aga ei teinud. TsKS § 206 lg 2 ei tulene, et hagejal ei ole õigust menetluse taastamisele, kui ta seaduslikust takistusest kohtule õigeaegselt teatas. Kolleegum leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus menetles erikaebust esimese astme kohtu määrusele, millele pooled ja teised protsessiosalised erikaebust esitada ei saanud. Kui asjas, mida seaduse kohaselt võib lahendada poolte kokkuleppel, üks pool eelistungile ei ilmu, vaatamata hoiatusele, et puuduva poole kahjuks võib teha tagaseljaotsuse ning kui kohalolev pool tagaseljaotsuse tegemist ei nõua, võis kohus TsKS § 198 lg 1 kohaselt asja jätta läbi vaatamata. Hageja esindaja tõi seadusliku takistuse ette vahetult enne eelistungit. Vaatamata sellele, et hageja esindaja teavitas kohut oma haigusest, jättis kohus hagi läbivaatamata põhjusel, et hageja esindaja ei ilmunud eelistungile ja võttis seisukoha ka hagejal seadusliku takistuse puudumise kohta. Kui hagi jäeti läbi vaatamata hageja mitteilmumise tõttu, kuid hagejal oli puudumiseks seaduslik takistus, millest ta ei saanud õigeaegselt kohtule teatada, oli hagejal TsKS § 206 lg 2 alusel õigus menetluse taastamisele, kui ta 30 päeva jooksul hagi läbi vaatamata jätmisest teatab samale kohtule sellest seaduslikust takistusest. Hageja esitas 3. veebruaril 1998. a hagi läbivaatamata jätmise määrusele erikaebuse, milles ta palus lugeda juhatuse esimehe haiguse seaduslikuks takistuseks ja saata asi läbivaatamisele samale kohtule. Sisuliselt soovis kaebaja menetluse taastamist. Vastavalt TsKS § 206 lg-le 2 oli hagejal õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte erikaebus. Sellele esimese astme kohtu määrusele ei saanud hageja esitada erikaebust, sest menetluse taastamise või mittetaastamise osas pidi esimesena võtma seisukoha hagi läbivaatamata jätnud kohus. Seetõttu on apellatsioonikohus menetlenud kaebust, mis ei kuulunud läbivaatamisele apellatsioonikohtus. Hageja soovis kaebuses sisuliselt menetluse taastamist ning selliselt tuli ka apellatsioonikohtul kaebust käsitleda ja saata kaebus lahendamiseks samale kohtule, kus hagi jäeti läbi vaatamata. Hagejal oli õigus menetluse taastamisele, sest TsKS § 206 lg 1 järgi on seaduslikuks takistuseks haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda. Kohtusse ilmumise all tuleb mõista kohtuistungil asja arutamist (asja arutamisest osavõttu). Kuivõrd hagejal oli kohtusse ilmumiseks seaduslik takistus " haigus - ja apellatsioonikohtule esitatud haiguslehe järgi haigestus ta
kohtukutse kätteandmisest piisava ajavaruga. Juhindudes TsMK § 361 p 5, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 1998. a määrus erikaebuse rahuldamata jätmises tühistada ja saata kaebus Tallinna Linnakohtule asjas menetluse taastamiseks. Erikaebus rahuldada. Tagastada ühistule Mahyd-LeTi Arendusfirma 1. juulil 1998. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja A. Kull Liikmed H. Jõks ,L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.