lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-7665/35

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-7665/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1006
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-7665

Tsiviilasi

JV kaebus Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 08.05.2015 otsuse peale täiteasjas nr 194/2013/4100

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2016 määrus kohtu tegevusele esitatud vastuväite menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TK 06.09.2016 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik) JV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Paavo Paas Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma Puudutatud isik II (sissenõudja) TK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Maksim Greinoman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2016 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule puudutatud isiku II 26.07.2016 vastuväitena pealkirjastatud menetlusdokumendi määruskaebusena menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.06.09.2016 määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa (TsMS § 660 lõige 1). Asjaolud ja maakohtu määrus
1.Võlgnik esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Toomas Saarma 08.05.2015 otsuse peale täiteasjas nr 194/2013/4100. 11.07.2016 määrusega rahuldas maakohus kaebuse ja tühistas kohtutäituri 30.03.2015 ja 21.08.2015 otsused täiteasjas nr 034/2011/136.
2.26.07.2016 esitas puudutatud isik II tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 alusel vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel. Ta leidis, et kuivõrd kohus

seadis kahtluse alla KK väited ja asus tõendeid uurima, sh koguma neid enda algatusel, siis TsMS § 477 lõikest 7 tulenevalt pidi kohus KK ära kuulama. Vastava taotluse oli puudutatud isik II esitanud, kuid see jäi lahendamata. KK ülekuulamine annaks võimaluse kohtunikul veenduda, et kriminaalmenetluse algatamata jätmise määrus oli veenev ja kaalukas tõend. Kohus kuulas ära nii puudutatud isiku II kui avaldaja, kuid ei ole ärakuulamisi määruses käsitlenud, ka ei ole e-toimikus ärakuulamise protokolle. Seetõttu on ebaselge, kas ja millise tähenduse on kohus nendele omistanud. Kirjavahetusest kohtu ja avaldaja vahel võib järeldada, et kohus on tutvustanud avaldajale puudutatud isiku II ärakuulamise tulemusi. Puudutatud isiku II ärakuulamise protokolli talle endale tutvustatud ei ole. Avaldaja ärakuulamise protokolli puudutatud isikule II tutvustatud (tehtud kättesaadavaks e-toimiku kaudu) ei ole. Puudutatud isiku II teada avaldaja ega puudutatud isiku II ärakuulamise ajast ega selle tulemustest puudutatud isikule I ei teatatud. Lisaks märkis puudutatud isik, et talle ei ole edastatud avaldaja 30.05.2016 taotlust. Sellepärast ei saanud puudutatud isik II nendele taotlustele ja tõenditele vastu vaielda ega esitada täiendavaid omapoolseid tõendeid või nende kogumise taotlust. Taotlusest sai puudutatud isik II teada, kui ta isiklikult tutvus toimikuga 22.07.2016. Puudutatud isik II palus tuvastada menetlusnormide rikkumine ja kõrvaldada need TsMS-is ettenähtud viisil.

3.22.02.2016 määrusega jättis maakohus menetlusse võtmata puudutatud isiku II 26.07.2016 esitatud vastuväite kohtu tegevusele. Kohus viitas TsMS § 477 lõikele 1, § 478 lõikele 1 ja § 435 lõikele 2 ning selgitas, et tegi 11.07.2016 kaebust lahendava määruse. Sellega lõppes TsMS § 435 lõike 2 kohaselt menetlus maakohtus. Maakohus ei saa lahendada enda tegevuse kohta menetluse juhtimisel esitatud vastuväidet, kui vastuväide on esitatud pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist. Seadus ei anna menetlusosalisele õigust esitada TsMS § 333 lõikes 1 nimetatud vastuväidet kohtu tegevusele pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist. Seetõttu esineb TsMS § 371 lõikes 2 sätestatud alus vastuväite menetlusse võtmisest keeldumiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.06.09.2016 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik II maakohtu määruse tühistada ja tagastada asi maakohtule vastuväite lahendamiseks. Maakohus kohaldas vääralt menetlusõigust. Vastuväide on esitatud maakohtule pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist. Puudutatud isik II viitas TsMS § 4511 lõikele 1. Arvestades vastuväidet reguleeriva TsMS § 333 paiknemist TsMS 7. osas „Menetlusosaliste avaldused ja taotlused“, on vastuväide taotluse alaliigiks. Sama tõdemuseni võib jõuda, kui lähtuda vastuväite olemusest – vastuväide on sisult taotlus kohtule oma määrus ümber vaadata. Seepärast laieneb vastuväitele TsMS § 4511 lõige 1 ning maakohtul oli õigus ja kohustus see sisuliselt läbi vaadata. Vastuväite lahendamisel pidi maakohus tegema kas (1) TsMS §-s 448 ette nähtud määruse või (2) määruse, millega tuvastada õiguste rikkumine, mis on aluseks kas riigivastutusele või määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamisele või (3) ettepaneku täpsustada, kas vastuväidet tuleks lugeda määruskaebusena.
5.Avaldaja ja puudutatud isik I vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.08.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule puudutatud isiku II 26.07.2016 vastuväitena pealkirjastatud menetlusdokumendi määruskaebusena menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd määruskaebuses on palutud saata tsiviilasi maakohtule vastuväite lahendamiseks, kuid ringkonnakohus saadab asja tagasi 26.07.2016 menetlusdokumendi määruskaebusena menetlusse võtmise otsustamiseks, tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti käsitlenud puudutatud isiku II 26.07.2016 menetlusdokumenti vastuväitena, kuna dokumendi sisust nähtub menetlusdokumendi esitaja selge tahe vaidlustada maakohtu 11.07.2016 hagita menetlus lõpetavat määrust, mistõttu tuli seda käsitleda tähtaegselt esitatud kõrvaldatavate puudustega määruskaebusena. Ka Riigikohus on leidnud, et konkreetse menetlusdokumendi hindamisel tuleb kohtul lähtuda selle sisust, mitte pealkirjast (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-2-6-09, 3-2-1-48-07 (punkt 8), 3-2-1-107-98). Seega tulnuks maakohtul jätta 26.07.2016 menetlusdokument TsMS § 3401 alusel käiguta ja anda puudutatud isikule II tähtaeg kaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Aluse käsitleda menetlusdokumenti määruskaebusena annab antud juhul ka asjaolu, et vastuväite maakohtu tegevusele esitamine on ilmselgelt perspektiivitu olukorras, kus maakohus on asjas lõpplahendi teinud.
9.Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et 26.07.2016 vastuväite näol on oma olemuselt tegemist määruskaebusega, muutub asjakohatuks ja tuleb seetõttu tühistada maakohtu 22.08.2016 määrus, millega kohus vastuväite menetlusse võtmisest keeldus. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isegi, kui antud juhul oleks tegemist olnud TsMS § 333 mõttes vastuväitega, on kohus ebaõigesti selle menetlusse võtmisest keeldunud. TsMS § 333 alusel esitatava vastuväite näol on tegemist juba käimasolevas kohtumenetluses esitatava menetlusliku taotlusega, mille puhul puudub vajadus otsustada eraldi selle menetlusse võtmine. Seega puudus maakohtul vajadus ka kohaldada analoogia korras hagi menetlusse võtmisest keeldumise sätteid. TsMS § 333 lõike 1 teise lause järgi lahendab kohus vastuväite määrusega. Nimetatud sättest tuleneb, et kohtul tuleb vastuväide lahendada, st et kohus saab vastuväite kas rahuldada või jätta rahuldamata ja vastava määruse peale ei võimalda TsMS esitada eraldi määruskaebust.
10.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel.
11.TsMS § 666 lõigete 1-3 (koosmõjus) alusel vaatas määruskaebuse läbi ja lahendas üks ringkonnakohtu kohtunik.

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium