lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17239/13

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17239/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1343
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17239

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi XXXX’i vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2252,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu

esindajad

(registrikood XXXX), lepinguline esindaja XXXX Kostja XXXX (isikukood XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Eesti Vabariigi hagi XXXX’i vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Jätta XXXX’i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata ja menetluskulude puudumise tõttu maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.02.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (hageja) esitas 15.11.2016 maakohtule hagi XXXX’i (kostja) vastu kahju hüvitamiseks, milles palus mõista kostjalt välja ohvriabi seaduse (OAS) alusel väljamakstud hüvitis summas 2252,25 eurot. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Harju Maakohtu 18.10.2012 otsusega nr 1-12-5899 süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai vägivallateo ohver XXXX raske tervisekahjustuse. XXXX esitas Sotsiaalkindlustusametile 19.12.2011 OAS alusel taotluse vägivallakuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 22.03.2012 otsusega nr XXXX hüvitati XXXX’ile ravikulud ja määrati püsivast töövõimetusest tulenev kahjuhüvitis. Ajavahemikul 22.12.2011 kuni 30.06.2013 on XXXX’ile makstud püsivast töövõimetusest tulenevat kahjuhüvitist ja ravikulude hüvitist kokku summas 2252,25 eurot. Hageja leiab, et Harju Maakohtu 18.10.2012 otsusega nr 1-12-5899 ning kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud kostja poolt XXXX’ile raskete kehavigastuste tekitamine. Hageja on hagiavalduse juurde esitanud Sotsiaalkindlustusameti 22.03.2012 otsuse nr XXXX ja selle lisa, kus on välja toodud kuriteoohvri riikliku hüvitise määramise asjaolud, põhjendused, õiguslik alus ja arvestuse aluseks võetud miinimumpalga suurus ning perioodilise hüvitise arvutuse käik. Kohtuotsusega nr 1-12-5899 mõisteti kostjalt välja mittevaraline kahju summas 6000 eurot. Sotsiaalkindlustusameti poolt ei ole hüvitatud mittevaralist kahju, seega ei ole antud juhul tegemist samadel alustel esitatud nõudega. Hageja saatis 18.01.2016 kostjale kuriteoga tekitatud kahjuhüvitise nõude nr 11-2/1079, seega on hageja kostja poole pöördunud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja nõuet ei saa lugeda aegunuks. Kostjate vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et XXXX’il on vägivallakuriteost tulenevalt tekitatud kahju, mille tagajärjel XXXX’il tuvastati töövõimetus või töövõime vähenemine. Lisaks ei selgu hagiavaldusest, kuidas on hüvitise suurus leitud. Kostja on seisukohal, et kostja on XXXX’ile õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitanud, sest kohtuotsusega nr 1-12-5899 rahuldas kohus osaliselt XXXX’i tsiviilhagi ja kostja tasus XXXX’ile 6000 eurot. Seega on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel õigusvastaselt tekitanud isik (kostja) kahju 6000 eurot hüvitanud kannatanule, mistõttu hagi rahuldamiseks puudub alus. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Tulenevalt OAS § 19 lg 3 oleks XXXX pidanud oma taotluses esitama muuhulgas andmed kahju muudest allikatest hüvitamise kohta. Seega peaks hageja OAS § 27 lg 1 alusel nõudma hüvitise tagasi XXXX’ilt. Kostja leiab, et XXXX’ile määratud hüvitis ehk haldusakt ei ole õiguspärane. Lisaks esitab kostja aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 sätestab erijuhu kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustumisest tuleneva nõude aegumise, milleks on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hüvitist on makstud ajavahemikul 22.11.2011 kuni 30.06.2013. Seega aegus antud nõue hiljemalt 01.07.2016. Hagi on kohtusse esitatud 16.11.2016 ehk aegumistähtaega ületades. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.
4.Kostja on nõudele esitanud aegumise vastuväite. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, mis nõudega on tegemist, kui pikk on konkreetse nõude aegumistähtaeg ning millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise kohaldamist taotleb, antud juhul kostjal. Kui kostja on vastavad asjaolud kohtu ette toonud, võib vastaspool (käesoleval juhul hageja) tuua kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel tuleb kohtul jõuda veendumusele, et nõude aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud.

5.Asjas kohaldub TsÜS § 153 (surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine), mis on TsÜS § 150 (kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg) suhtes erinormiks. TsÜS § 153 lg 1 järgi on muu hulgas surma põhjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuriteo ohvri nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 järgi kahjuhüvitise saamiseks on läinud OAS-i alusel üle hagejale ning samad reeglid (TsÜS § 153) kohalduvad ka hageja nõude aegumisele (st õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ei muutu nõude üleminekul hagejale seadusest tulenevaks nõudeks TsÜS § 149 järgi). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh aegumise seisukohalt (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-153-10, p 11). Kuigi OAS § 31 lg 1 esimese lause järgi läheb pärast sama seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile, on TsMS §-s 369 sätestatud võimalus nõuda ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-12, p 14). Seega oli hagejal võimalik kostjalt nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist. Kohus leiab, et õigustatud isik pidi kahjust teada saama hiljemalt 2012.a märtsis, kui pensioniametile esitati hüvitise saamise taotlus. Hagis pole taotluse esitamise tähtaega täpsustatud. Kohtu hinnangul saab lähtuda Põhja pensioniameti otsusest, mis on tehtud 22.03.2012. Sellest ajast hakkas aeguma hageja nõue kostja vastu ja see aegus TsÜS § 153 lgs 1 nimetatud tähtaja möödumisel (21.03.2015). Hagi on esitatud 15.11.2016.
6.Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, ei analüüsi kohus teisi kostja vastuväiteid. Menetluskulud
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
9.Kostja on 08.02.2017 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 500 eurot:

• •

Tutvumine hagiavalduse ja lisadega. Vastuse koostamine hagiavaldusele ja lisade komplekteerimine, kokku 3 tundi, summas 300 eurot; Täiendavad seisukohad hagiavaldusele, kokku 2 tundi, summas 200 eurot.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja kulud käsitletavad lepingulise esindaja kuludena TsMS § 175 lg 1 mõttes. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjat käesolevas menetluses lepinguline esindaja esindanud ja kõik dokumendid on esitatud kostja enda nimelt ning allkirjastatud kostja poolt. Samuti ei ole kostja esitanud volikirja, kust nähtuks kostja lepingulise esindaja isik (TsMS § 218 lg 1). Eelpool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puuduvad menetluskulud ning seetõttu ei saa menetluskulusid kindlaks määrata.

10.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja