3-2-1-41-98
Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. märtsil 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja A. Kull, hageja esindaja vandeadvokaat A. Aaviku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. märtsil 1998. a AS-i Adelan kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Kassatsioonkaebuses palub kassaator muuta osaliselt ringkonnakohtu otsust. Ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et 15. detsembri 1994. a sõlmitud kokkuleppe p-s 3 puudub hinnakokkulepe. AS Adelan kohustus ostma omal kulul kunstnahka. Samas lepiti kokku ka selles, et juhul kui Tallinna Veduridepoo ei kindlusta tööettevõtjat tööga, kohustub ta ära ostma kunstnaha, mille AS Adelan oli soetanud. Selline poolte tegevus on kooskõlas TsK § 358 sätestatuga. Tallinna Veduridepoo on nõustunud hinnaga 69 krooni m2 AS Adelan poolt üleantud tööde vastuvõtmisega ja nende eest osalise tasumisega. 15. märtsi 1994. a tööettevõtulepingu alusel vormistatud dokumendid on käsitletavad mainitud lepingu lisadena ja neid tuleb vaadelda ühtse tervikuna. Sellest tulenevalt on pooled kokku leppinud kunstnaha hinna osas. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab vastustaja, et poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut kunstnaha ostuks-müügiks. Leping lõpetati seoses Tallinna Veduridepoo majanduslike raskustega, mitte aga tööga tagamise võimatuse tõttu. TsK § 355 kohaselt kohustub tööettevõtja töid tegema omal riisikol. Samuti on vastustaja seisukohal, et hinna osas kokku ei lepitud. Kassaator on meelevaldselt lugenud hinnaks töökalkulatsioonis näidatud hinna. Kolleegiumi istungil toetas hageja esindaja kassatsioonkaebust. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 järgi protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna 15. detsembri 1994. a kokkuleppe punktis 3 pole kokku lepitud kunstnaha hinda, siis ei saa pooltevahelist suhet kvalifitseerida kui ostumüügilepingut. Ostu-müügilepingu oluline tingimus TsK § 242 lg 1 järgi on hind. Samas ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut linnakohtu otsuses väljendatud seisukohale, mille järgi pooled kooskõlastasid materjali hinna 69 krooni m2 kalkulatsiooni (tl 13-16) alusel. Kalkulatsiooni alusel tasus kostja kunstnaha eest, mis oli osa remonditud istmete hinnast. 15. detsembri 1994. a kokkuleppe järgi tuvastas linnakohus, et kogu kunstnahka hõlmava töömahu võimaldamata jätmise korral ostab kostja kunstnaha ülejäägi hagejalt ära. Kalkulatsioonist ja 15. detsembri 1994. a kokkuleppest luges linnakohus välja poolte tegeliku tahte ja tõlgendas pooltevahelist kokkulepet TsÜS § 64 lg 1 kohaselt ostu-müügilepinguna. Seetõttu on apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 232 lg 4, mille kohaselt kohus peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. novembri 1997. a otsus osas, millega jäeti AS-i Adelan hagi 272 634 krooni 87 sendi osas Tallinna Veduridepoo vastu rahuldamata ja saata asi selles osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Adelan 9. detsembril 1997. a tasutud kautsjon 2726 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend kuus) krooni 35 senti.
Eesistuja: J. Odar Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.