3-2-1-15-98
Tartus 12. veebruaril 1998. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, hageja esindaja vandeadvokaat Villu Kõve ja Eesti Demokraatliku Tööpartei esindaja vandeadvokaat Tõnu Liiviku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. veebruaril 1998. a Eesti Demokraatliku Tööpartei erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
saamisega Tallinnas Kentmanni 13 asuva hoone üle. Võlgnikud ei ole vaidlusalust hoonet andnud sissenõudja valdusse ega ka kasutusse. Tallinna Linnakohtu 30. jaanuari 1996. a otsuse täitmise viisi ja korra selgitamiseks leidis kohus, et võlgnikud pidid Kentmanni 13 asuva hoone sissenõudjale üleandmiseks s.o. valdusse ja kasutusse andmiseks tegema eelloetletud toimingud. Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 1997. a määrusega jäeti linnakohtu 15. augusti 1997. a määrus muutmata. TsKS § 245 lg 1 ja 2 kohaselt võib otsuse teinud kohus selgitada määrusega otsust, mida ei ole täidetud. Otsus on täitmata ning otsuse selgitamisel ei ole muudetud selle sisu. Apellandi sellekohased väited ei ole kooskõlas toimikus olevate materjalidega. TsKS § 240 lg 2 kohaselt määrab otsuse täitmise viisi ja korra samuti kohus, mida ongi tehtud, kuna pooltel on lahkhelid kohtuotsuse täitmise osas. Tsiviiltoimiku materjalidest ilmneb, et 8. augustil 1997. a esitati taandus eesistuja osas, mille kaasistujad jätsid rahuldamata. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei näe ette, et taanduse taotlus tuleb lahendada nõupidamistoas. Apellandi taotlus täiendavate dokumentide väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks jäeti rahuldamata, kuna kohus on neis küsimustes seisukoha võtnud. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega 30. jaanuarist 1996. a, mis on täitmata juba poolteist aastat. Erikaebuses palus Eesti Demokraatlik Tööpartei tühistada apellatsioonikohtu määruse 10. oktoobrist 1997. a tervikuna ja saata asi läbivaatamiseks teisele apellatsioonikohtule. Ringkonnakohus ei ole arvestanud TsKS § 21 lg 6 ja 7 nõudeid kohtuniku vastu esitatud taanduse lahendamisel. Taanduse protseduuride mittejärgimine esimese astme kohtu poolt on kaasa toonud asja arutamise ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt. Samuti on apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 245 lg 1 toodut, mis välistab otsuse selgitamisel selle sisu muutmise. Linnakohtu otsuses ei sisaldu otsustust tunnistada kassaatori EDTP valdus ebaseaduslikuks, selles kinnitatakse kassaatoril õigusliku aluse olemasolu kasutada hoonet ja otsuses ei ole fikseeritud faktilise valduse üleandmise nõuet kassaatori poolt. Vabariigi Valitsuse korraldusega 7. oktoobrist 1991. a anti hoone EKP kasutusse ja jäeti tema faktilisse valdusse. EDTP on EKP õigusjärglane. Kohtule ei ole esitatud ühtki dokumenti nimetatud valitsuse korralduse tühistamise kohta, selle kehtivust on tunnistatud kohtuotsuses 30. jaanuarist 1996. a. Kuna Eesti Vabariik oma valitsuse korraldusega loovutas kasutuse ja faktilise valduse EDTP-le, siis on otsuse selgitamisel vääralt käsitletud hagi objektiks olevaid omanikuõigustusi. Määruses selgitusena nende õiguste teostamine "justiitsministeeriumi kaudu ja viimase poolt tegeliku võimu saamisega Kentmanni 13 hoone üle" on otsuse laiendav ja seega ebaseaduslik tõlgendus. Esimese astme kohtult taotleti hageja subjektsust piiritleva Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse nr 89 2. detsembrist 1993. a toimiku juurde võtmist, mis realiseerituna Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 1993. a korralduse nr 726-k kaudu, määratleb hageja kui vara haldaja volituste piirid. Sellest lähtuvalt on aktiga 8. maist 1997. a kohtuotsus täidetud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et põhjendatud on kohtu seisukoht mitte võtta toimikusse Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1993. a protokollilist otsust nr 89 p 13 ja justiitsministeeriumi kirja nr K-114 16. veebruarist 1994. a, kuna nende dokumentidega soovivad apellandid tõestada oma valduse seaduslikkust. Tõendite vastuvõtust keeldumine esitatud
motiividelon TsKS §-de 64, 70 lg 1; 88 lg 1 ja 89 rikkumine. Ringkonnakohus on jätnud kohaldamata asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-d 2 ja 5. Ringkonnakohtu määruse õigusliku alusena on viidatud TsKS §-le 240, mis reguleerib otsuse täitmise viisi ja korra muutmist. Otsuse muutmine on aga lubamatu selle selgitamisel. Vastustaja pidas erikaebust põhjendamatuks. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et kaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Eesistuja taandamise aluseks oli asjaolu, et Tallinnas Kentmanni 13 hoonesse kavatsetakse üle viia Tallinna Linnakohus. TsKS § 245 lg 1 kohaselt kuulub kohtuotsuse selgitamise ainuõigus otsuse teinud kohtule. Seega sai otsust selgitada ainult Tallinna Linnakohus. Samas sooviti taandusavalduses, et 30. jaanuari 1996. a kohtuotsust selgitaks otsuse teinud kohtukoosseis. Otsuse teinud kohtukoosseis ei saanud seda aga selgitada, sest otsuse selgitamise ajal ei töötanud asja otsustamisel eesistujaks olnud kohtunik enam Tallinna Linnakohtus. Kohtuistungi protokolli kohaselt lahendasid kaasistujad taanduse kohtuistungil protokollilise määrusega, jättes selle rahuldamata. TsKS § 21 lg 7 kohaselt lahendavad kohtuniku taandamise kohtukaasistujad taandatava juuresolekuta. Osundatud säte teenib eesmärki välistada taandamise lahendajate mõjutamine taandatava poolt. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et taandamine oleks lahendatud eesistuja juuresolekuta. Taandus on aga läbi vaadatud ja põhjendatult rahuldamata jäetud mitte nõupidamistoas taandatava juuresolekul, vaid kohtuistungil selleks pädevate isikute - kaasistujate- poolt. Seega taanduse läbivaatamisel on formaalselt rikutud TsKS §-s 21 lg 7 sätestatut. See protsessiõiguse normi formaalne rikkumine ei muuda kohtulahendit - arvestades taanduse alust ja taanduse läbivaatamist kohtusaalis - ebaseaduslikuks, mis võiks olla ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks tulenevalt TsKS §-st 347 p 2. Väär on erikaebuse seisukoht, et asja on lahendanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Ebaseaduslik kohtukoosseis oleks asja lahendanud siis, kui kohtukooseisu oleks kuulunud kohtunik, kelle suhtes on kindlaks tehtud mõni TsKS §-s 18 lõikes 1 p 1, 2 või lõikes 2 või §-s 19 nimetatud asjaolu. Kohtuotsuse resolutsiooni selgitamisel ei või muuta selle sisu. Otsuse resolutsiooni selgitamisel saab tugineda resolutsioonis otsustatule, kohtuotsuses tuvastatule, hagis nõutule ja seadusele. Selgitamisel ei või tuvastada uusi asjaolusid ja selgitada otsust vastuolus kohtuotsuses tuvastatud asjaoludega. Samuti pole kohtuotsuse selgitamisel arvestatavad pärast kohtuotsuse jõustumist toimunud õigusmuudatused. Seega kohtuotsuse selgitamisel ei võta kohus TsKS § 89 kohaselt vastu tõendeid, millega soovitakse tõendada mingit asjaolu või selle puudumist, kuna otsuse selgitamisel pole neil tõenditel tähtsust. Kui mingi vajalikuks peetav asjaolu on otsuses tuvastamata või protsessiosalise arvates valesti tuvastatud või otsuse resolutsioon ei tulene tuvastatust, siis selles osas oli võimalik esitada kohtuotsusele kaebus. Kuna kohtuotsuse selgitamine on otsuse teinud kohtu ainuõigus, siis ei saa kohtuotsust sisuliselt selgitada kõrgema astme kohus. Viimane saab kontrollida kas selgitamisega on otsuse sisu muudetud või mitte. Nendest põhimõtetest lähtudes käsitleb kolleegium erikaebust ja kontrollib kohtumääruse seaduslikkust.
Hagis nõuti kõigi kostjate kohustamist vaidlusalune hoone üle anda. 7. novembri 1994. a eelistungil on hageja esindaja selgitanud, et hoone ebaseaduslikust valdusest väljaandmist nõutakse aktsiaseltsidelt "MKE" ja "Kapet". Kahe viimatinimetatu valduse ebaseaduslikkuson kohtuotsuses ka tuvastatud. Kes kostjatest ja millist osa hoonest valdas, seda kohtuotsuses ei tuvastatud. Tallinna Linnakohtu 30. jaanuari 1996. a kohtuotsusega on tunnistatud vastavuses hageja nõudega Eesti riigi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.