3-2-1-104-97
Tartus 2. oktoobril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja T. Vernik, Jaan Terasmaa esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja Vasalemma sovhoosi esindaja vandeadvokaat K. Mällo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. septembril 1997. a. Jaan Terasmaa erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a. määruse apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamises Vasalemma sovhoosi hagis Jaan Terasmaa vastu lepingust tuleneva viivise 45 375 krooni saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 6. detsembri 1996. a. otsusega osaliselt Vasalemma sovhoosi hagi Jaan Terasmaa vastu. Maakohus registreeris 18. detsembril 1996. a. J. Terasmaa teate apellatsioonkaebuse esitamisest. Apellatsioonkaebus saadeti maakohtule 27. detsembril 1996. a. tähitult ning registreeriti kohtus 30. detsembril 1996. a. Maakohus edastas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes tagastas selle kirjaga läbivaatamatult maakohtule, kuna kaebus oli esitatud TsKS §-s 281 nimetatud tähtaja rikkumisega. 7. märtsi 1997. a. määrusega tagastas maakohus TsKS § 281 lg 5 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamatult kaebuse esitajale. Määruse kohaselt registreeriti teade apellatsioonkaebuse esitamisest kohtus 18. detsembril 1996. a. Ümbrik, millega teade saabus, oli frankeeritud 16. detsembril1996. a., mis näitab postimaksu tasumist, kuid ümbrikult puudus postiasutuse kalendertempli jäljend. RE Eesti Post saadetiste vastuvõtmise, töötlemise ja kättetoimetamise juhendi p. 32 kohaselt tembeldatakse kogu postiasutusest väljuv korrespondents musta templivärviga. Kohus leidis, et teadet ei edastatud postiasutusele tähtaegselt ning seetõttu on teade apellatsioonkaebuse esitamisest esitatud tähtaega rikkudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et ei ole tõendatud apellatsiooniteate postitamine ning tähtaja arvutamisel ei saa juhinduda TsKS §-st 39 lg 4. Apellandi väide frankeerimismasina kuupäeva ja postimaksu templijäljendi ning postiasutuse templijäljendi võrdsuse kohta on ebaõige. RE Eesi Post saadetiste vastuvõtmise, töötlemise ja kättetoimetamise juhendi p. 32 kohaselt tembeldatakse kogu postiasutusest väljuv korrespondents musta templivärviga ja postivagunites punase värviga. Ebaõige on ka apellandi märkus, et musta värvi kasutatakse ka postivagunites. Õige on apellandi selgitus, et frankeerimismasina punase templivärviga tempel tõendab postimaksu tasumist, mitte aga saadetise postitamist. Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja apellatsioonkaebuse saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt on kohus rikkunud materiaal- ja protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus on ekslikult omistanud postitamisel määrava tähenduse templi värvile ja keeldunud postitempli värvi motiivil õigusemõistmisest. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et Eesti Posti juhendi p. 32 kohaselt tähendab frankeerimismasina jäljend ainult postimaksu tasumist. Frankeerimismasinate müügi ja registreerimisega delegeerivad postiasutused osa funktsioone (frankeerimise ehk postiteenuse eest tasumise, dateerimise) posti saatjale, jättes endale
saadetise adressaadile toimetamise ja üleandmise funktsiooni. Kehtestatud tüübikinnitusele vastavad ning postiasutuses registreeritud frankeerimismasinate kuupäeva ja postimaksu templijäljendid võrdsustatakse postiasutuse postitempli jäljendiga. Frankeerimismasina templijäljendiga saadetise üleandmist postiasutusele tuleb samastada saadetise postitamisega. Vastustaja leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Kolleegiumi istungil palus J. Terasmaa esindaja kaebuse rahuldada selles toodud motiividel, Vasalemma sovhoosi esindaja palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks. Harju Maakohtu otsus tehti avalikult teatavaks 6. detsembril 1996. a. Kooskõlas TsKS §-ga 281 lg 1 tuli apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult teatada maakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast, s.o. hiljemalt 16. detsembril 1996. a. Vastavalt TsKS §-le 281 lg 2 pidi protsessiosaline, kes selle tähtaja jooksul teatas kohtule apellatsioonkaebuse esitamisest, esitama põhjendatud apellatsioonkaebuse hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kuna põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõpp ei langenud tööpäevale, siis tulenevalt TsKS §-st 39 lg 2 oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 27. detsember 1996. a. Vastavalt TsKS §-le 39 lg 4 loetakse protsessitähtaeg järgituks, kui kaebus või muud dokumendid on ära antud postile tähtaja viimasel päeval enne kella 24. J. Terasmaa teade apellatsioonkaebuse esitamisest on maakohtus registreeritud
apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks. Tagastada Andres Hallmägile 13. juunil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.