lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-56-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 30.04.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-56-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.04.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
729
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-56-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. aprillil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 21. aprillil 1997. a. Erafirma Kai esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 1997. a. otsuse AS-i Jõhvi Kaubahoov hagis erafirma Kai vastu 114 935 krooni saamiseks . AS-le Jõhvi Kaubahoov kuuluvad tootmishooned Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi küla 11.

1.septembril 1994. a. sõlmisid pooled rendilepingu 228 m2 laoruumide rentimiseks kolmeks aastaks. Rendilepingu kohaselt pidi kostja tasuma renti, kommunaalteenuste ja valve eest. Maksetega viivitamise eest pidi kostja tasuma viivist 1 % päevas tähtajaks tasumata summalt. 1. veebruaril 1995. a. leping lõpetati ennetähtaegselt kostja taotlusel. Kostja ei tasunud hagejale ühtegi makset. Kohtla-Järve Linnakohtule esitatud hagis palus AS Jõhvi Kaubahoov erafirmalt Kai välja mõista rendi, tasu kommunaalteenuste eest ning viivise. Kohtla-Järve Linnakohus rahuldas 13. septembri 1996. a. otsusega hagi osaliselt ja mõistis erafirmalt Kai AS-i Jõhvi Kaubahoov kasuks välja rendi 10 318 krooni ja viivise 47 918 krooni. Otsuse kohaselt tekib rendisuhe ReS §-de 4, 6, 7 lg 2, 8, 9, 10 lg 2 ja 3, 19 lg 1 p. 1 järgi rendilepingu alusel. Kohus luges tõendatuks, et vara anti kostjale üle ning varal esinevad puudused olid seatud lepingu tingimuseks. Kostja kasutas ruume ning ei nõudnud koheselt rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist. Kohus ei arvestanud kostja vastuväidet, et hageja talle vara üle ei andnud ning vara seisukord ei vastanud lepingule, kuna kostja ei esitanud hagejale nõudmist rendi vähendamiseks vara halvast seisukorrast tulenevalt. Viru Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt on linnakohus õigesti leidnud, et pooltel tekkis rendisuhe. Kostja oli teadlik ruumide seisukorrast ning kirjutas alla rendilepingule, mis oli aluseks rendisuhte tekkimisele. Samuti sai kostja kätte renditud ruumide võtmed ja remontis elektriseadmeid. Apellatsioonikohus leidis, et ReS § 7 lg 1 sätteid ei rikutud. Kassatsioonkaebuses palus erafirma Kai esindaja tühistada Viru Ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Kaebuse kohaselt on ReS § 7 lg 1 mõte selles, et rentnikul peab olema võimalus asuda renditud vara kasutama kokkulepitud otstarbel kohe peale vara üleandmist. Ruumide seisund aga ei vastanud nende kokkulepitud otstarbele kasutamiseks laoruumidena. Rendileandja ei seadnud varal esinevaid puudusi ReS § 7 lg 2 kohaselt lepingu tingimuseks. Kassaator leidis, et kui rendile antud vara seisund ei võimalda selle kasutamist vastavalt rendilepingus fikseeritud otstarbele, ei ole rendile andjal õigust nõuda rendi tasumist. Seda ReS §-s 7 lg 2 sätestatud tingimuste puudumisel kuni rendile antud vara puuduste kõrvaldamiseni

rendileandja poolt või rentniku poolt rendile andja kulul. Kostja remontis elektriseadmeid. AÕS § 28 lg 2 kohaselt on rentnikul õigus nõuda asjale tehtud kasulike kulutuste hüvitamist osas, mis ületab tema poolt asja viljast saadud tulu. Kuna rentnik ei kasutanud renditud ruume üldse, kuuluvad nimetatud kulutused hüvitamisele või tasaarvestamisele rendivõlaga. Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebuse järeldused ei ole õiged ning palus ringkonnakohtu otsuse jätta muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohtud tuvastasid õigesti pooltel rendisuhte olemasolu. Pooled kirjutasid alla rendilepingu, hageja andis ruumid kostja kasutusse ning kostja paigaldas ruumide elektrivarustuse. ReS § 7 lg 1 järgi on rendile andja kohustatud vara rentnikule üle andma lepingus ettenähtud või vara otstarbele vastavas seisundis. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vastuta rendile andja vara puuduste eest, mis olid tema poolt lepingu sõlmimisel tingimuseks seatud. Kohtud lugesid tuvastatuks, et hageja lubas laohoone katuse remontida, kuid ei teinud seda. Sellest, et kostja kirjutas alla rendilepingule, olles teadlik ruumide seisukorrast, sai laoruumide võtmed ja remontis elektriseadmeid, ei tulene, et vara puudused olid seatud lepingu tingimuseks. Kolleegium leidis, et järelduse ruumide seisundi lepingu tingimuseks seadmise kohta saab teha lepingu alusel. Ringkonnakohtul tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas rendilepingus määrati kindlaks kostja kasutusse antavate ruumide seisund. Kui rendileping sellist tingimust ei sisalda, pidi hageja ReS § 7 lg 1 kohaselt ruumid kostjale üle andma nende otstarbele vastavas seisundis. Juhul kui ruume ei antud kostjale üle ReS §-s 7 lg 1 sätestatud tingimustel, tuleb otsustada, kas ning kui suures ulatuses nõue kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Jaroslavski 25. veebruaril 1997. a. tasutud kautsjon 582 (viissada kaheksakümmend kaks) krooni ja 20 senti. Eesistuja H. Jõks Liikmed: J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.