lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-39490/62

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.03.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-39490/62
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2564
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 5Ettevõte ja selle üleminekTsK § 25TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsÜS § 170 lg 2Seaduse jõustumineTsÜS § 26 lg 2Juriidilise isiku õigusvõimeTsÜS § 36Pankrotiavalduse esitamise kohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-39490/54Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.10.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-30490

Tsiviilasi

Oleg Buhdrukeri hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) vastu omandiõiguse tunnustamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

30 000 krooni

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu), eindaja Marja-Liisa Veiser Vastustaja (hageja): Oleg Buhdruker, esindaja Anti Aasmaa

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

27.oktoobri 2009 otsus muutmata.

Viru Maakohtu 27. oktoobri 2009 otsus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Kohtla-Järve linna kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
1.Oleg Buhdruker esitas hagi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuste kaudu) vastu omandiõiguse hoonele, asukohaga XXX Kohtla-Järve (ehitusregistri kood: 102021663), tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt asutas Nikolai Buhdruker 03.04.1992 erafirma Veski. Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja erafirma Veski vahel sõlmiti 27.10.1994 ostu-müügi leping nr 61, millega erafirma Veski soetas hoone asukohaga XXX Kohtla-Järve. Erafirma Veski asutaja ja omanik Nikolai Buhdruker suri 27.06.1996 ning sellega seoses katkes erafirma tegevus. Erafirma Veski sundlõpetati kooskõlas äriseadustiku sätetega kui ettevõte, mida ei ole kantud 01.09.1997 ettevõtjana äriregistrisse. Pärast erafirma Veski sundlõpetamise kohta kuulutuse avaldamist ei esitanud keegi varalisi nõudeid firma vastu. Vastavalt erafirma põhikirja p-le 26 kuulub pärast kõikide nõuete rahuldamist ülejäänud vara ja vahendid ettevõtte asutajale (omanikule). N. Buhdrukeri pärand avanes 27.06.1996. Vastavalt seadusele on hageja N. Buhdrukeri pärija. Hageja esitas notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks ning vastavalt hagejale väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele on hageja pärandi vastu võtnud. Vaidlusalune hoone kuulus koos muu erafirma Veski varaga N. Buhdrukeri pärandvara hulka ning koos pärandi vastuvõtmisega omandas hageja ka kõik õigused ja kohustused N. Buhdrukeri vara osas, sealhulgas omandiõiguse erafirma Veski hoonele asukohaga XXX Kohtla-Järve. Hageja oli seisukohal, et erafirma Veski on sisuliselt füüsiline isik N. Buhdruker, kes tegeles ettevõtlusega. N. Buhdrukeri surmaga päris hageja kogu N. Buhdrukeri vara, sealhulgas ka erafirma Veski vara. Hageja asus vara valdama kui omanik. Pärimistunnistusele on märgitud erafirma Veski, asukohaga Veski 32 Jõhvi. Hoone XXX on eraldi märkimata, kuna registri tõendi kohaselt kuulub nimetatud hoone erafirmale Veski. Hageja väitel oli ta teadlik, et hoone kuulub erafirmale ja seega ka temale ning seetõttu hageja ei vormistanud hoonet oma nimele.
2.Kostja Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidete kohaselt erafirma Veski sundlõpetati ja hageja ei esitanud õigeaegselt avaldust likvideerija määramiseks. Kostja leidis, et juriidilise isiku vara ei saa muul viisil jagada kui likvideerimismenetluses. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et erafirma Veski näol on tegemist füüsilise isikuga. Kostja väitel on erafirma Veski ettevõte ja juriidiline isik, kelle vara ei ole mitte asutaja, vaid juriidilise isiku omandis. Ettevõtte vara saab jagada pärast võimalike võlausaldajate nõuete rahuldamist likvideerimismenetluses ning pärimise juhul ei lähe erafirma vara automaatselt üle pärijale.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2009 otsusega hagi ning tunnustas O. Buhdrukeri omandiõiguse hoonele asukohaga XXX Kohtla-Järve (ehitusregistri kood: 102021663). Otsuse põhjenduste kohaselt kuulus hoone XXX Kohtla-Järve koos muu erafirma Veski varaga N. Buhdrukeri pärandvara hulka, mille omandas hageja. Kohus ei nõustunud kostja väidega, et erafirma Veski näol on tegemist juriidilise isikuga. Erafirma Veski on asutatud 03.04.1992 ja tema suhtes tuleb kohaldamisele erafirma asutamise aja seadus. Eesti Vabariigi Ettevõtteseaduse § 2 lg 1 kohaselt ettevõte on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seadustes ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks ja vastavalt § 4 lg-le 1 ettevõte võib tegutseda munitsipaalettevõttena, kooperatiivina, ühistuna, aktsiaseltsina või muud liiki ettevõttena vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele. Erafirmat või eraettevõtet kui selgepiiriliselt iseseisvat ettevõtte ja juriidilise isiku liiki seaduses ega ka muudes õigusaktides ei tuntud. Eesti NSV Valitsuse 13. juuni 1990 määrusega nr 122 kinnitatud Eesti Vabariigi majandusühingute põhimääruse p 2 kohaselt on majandusühing ettevõte, mille asutamise lepingu järgi kaks või enam osanikku kohustuvad üksteise ees ühise nime all lepingus kindlaksmääratud viisil ja määral osa võtma tulu saamisele suunatud ühisest majandustegevusest; p 3 kohaselt ühingutena käsitletakse käesolevas põhimääruses täis-, usaldus- ja osaühingut. Erafirma Veski põhikirja p 1 kohaselt on erafirma asutatud ühe isiku poolt erakapitali baasil. Erafirma Veski põhikirjas ei ole märgitud, et tegu on osaühingu või muud tüüpi äriühinguga. Põhikiri ei vasta põhimääruse p-le 48 ja p-le 50, mis sätestavad osaühingu põhikirja kohustuslikud tingimused - põhikirjas ei ole fikseeritud osamaksu vormi ja suurust, põhikapitali suurendamise ja vähendamise korda, osamaksu tasumise korda ja tähtaegu, osanikele kuuluvate häälte arvestamise korda, otsuste vastuvõtmise korda ja ühingu osatähtede võõrandamise korda. Riigikohus on 25.04.2002 lahendis nr 3-2-1-51-02 asunud seisukohale, et enne TsÜS jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud juriidilisi isikuid loetakse juriidilisteks isikuteks üksnes juhul, kui need vastavad TsÜS-is era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule sätestatud nõuetele. Muus osas kohaldatakse neile nende asutamise aluseks olnud õigusakte. Samas otsuses jõudis Riigikohus järeldusele, et erafirmat tuleb käsitleda täisühinguna teda juriidiliseks isikuks lugemata. Kuigi erafirma Veski põhikirja p-s 6 on sätestatud, et ettevõte on juriidiline isik, ei saa selle sätte alusel erafirma subjektsust üheselt määratleda. Põhikirjast ei selgu, et erafirma Veski vara oleks eraldatud omaniku varast. Ettevõtte ja omaniku vara lahutamatusele viitab ka põhikirja p 26, mille kohaselt peale kõigi nõudmiste rahuldamist ja maksete tegemist allesjäänud vara kuulub ettevõtte asutajale (omanikule). Kohus jõudis järeldusele, et erafirma Veski näol oli tegemist füüsilise isikuga ning erafirma vara oli selle omaniku N. Buhdrukeri omandis. Pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Pärandi avanemise ajal kehtinud ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 551 lg 1 kohaselt pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma ja vastavalt § 551 lg-le 2 pärija loetakse pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Hageja on N. Buhdrukeri pärja ja ta on pärandi vastu võtnud. Seega luges kohus tuvastatuks, et hagejal tekkis omandiõigus hoonele XXX Kohtla-Järve N. Buhdrukeri pärandi vastuvõtmisega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27. oktoobri 2010 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus vääralt tõlgendanud Ettevõteseaduse § 2 lg-t 1. Ettevõteseaduse § 2 lg 1 kohaselt ettevõte on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seadusega sätestatud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks ja vastavalt § 4 lg-le 1 võib ettevõte tegutseda munitsipaalettevõttena, kooperatiivina, ühistuna, aktsiaseltsina või muud liiki ettevõttena vastavalt EV seadusandlusele. Erafirma Veski registreeriti ettevõtteregistris 03.04.1992 ning loeti asutatuks ja juriidilise isiku õigused omandatuks registreerimise momendist, nagu seda sätestab TsÜS § 26 lg 2. Ettevõte ehk juriidilise isiku registreerimisel anti registreerimisnumber ja väljastati registreerimistunnistus. Füüsilised isikud tegutsesid registreerimisloa alusel. Samuti käsitles Riigikohus tsiviilasjas nr 32-1-59-07 erafirmat juriidilise isikuna; 2) ei anna asjaolu, et erafirmat kui iseseisvat juriidilise isiku liiki seaduses ei tuntud, alust asuda kohtul seisukohale, et on tegemist füüsilise isikuga. Kostja arvates tuleks eelkõige lähtuda erafirma ühiste ja sarnaste joonte väljatoomisest ning võrdlusest täna kehtivas seadusandluses sätestatud füüsiliste või juriidiliste isikutega; 3) on maakohus viidanud erafirma Veski põhikirja puudustele, mis kohtu arvates annavad alust lugeda erafirmat Veski füüsiliseks isikuks. Kostja arvates ei saa puudulikult koostatud põhikirja võtta aluseks erafirma olemuse väljaselgitamiseks. Ainuüksi fakt, et erafirma omas põhikirja, näitab selgelt, et tegemist oli juriidilise isikuga; 4) on maakohus valesti tõlgendanud Riigikohtu 25.04.2002 tsiviilasjas nr 3-2-1-51-02 sisalduvaid seisukohti. Riigikohus ei ole väitnud, et erafirmat tuleb tunnustada täisühinguna teda juriidiliseks isikuks tunnistamata ega ole ka öelnud, kas erafirma näol oli tegemist juriidilisest isikust või füüsilisest isikust täisühinguga; 5) on ekslik maakohtu seisukoht, et firma ja kogu sellele kuulunud vara omanikuks oli N. Buhdruker. N. Buhdruker oli erafirma Veski omanik, mitte erafirmale kuulunud vara omanik. Ka Tartu Ringkonnakohus on 29.04.2008 haldusasjas 3-07-1940 tehtud otsuses viidanud, et omandiõiguse tunnustamiseks peab omanik tõendama, et omand on tekkinud õiguslikul alusel ning asunud seisukohale, et ,,Kaebuse esitaja poolt viidatud 1997 välja antud pärimisõiguse tunnistus, milles on märgitud, et O. Buhdruker on 27.06.1996 surnud N. Buhdrukeri pärija ning pärandvaraks on ka erafirma Veski, ei anna alust asuda seisukohale, et sellega on tõendatud O. Buhdrukeri omandiõigus erafirma Veski varale, mille hulgas oli ka XXX hoone.“
5.O. Buhdruker vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Põhjenduste kohaselt: 1) on kostja viide Tsiviilseadustiku üldosa seadusele asjakohatu, kuna antud regulatsioon ei kehtinud 1992, millal erafirma asus tegutsema; 2) ei oma tähendust erafirmal Veski registreerimistunnistuse või registreerimisloa olemasolu selleks, et otsustada erafirma staatuse üle. Kostja ei ole põhistanud, miks ei võinud ka füüsilistel isikutel olla registreerimistunnistust ning millisest õiguslikust alusest tuleneb, et nemad said tegutseda üksnes registreerimisloa alusel; 3) on asjakohatu kostja viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-56-97, kuivõrd nimetatud otsus on tehtud teistel asjaoludel. Nimetatud asjas ei tõusetunud vaidlust erafirma õigusliku staatuse üle; 4) on asjakohatu Kohtla-Järve linna viide Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2008 otsusele haldusasjas nr 3-07-1940, kuivõrd nimetatud otsus on Riigikohtus vaidlustatud ning selle menetlus on kuni käesolevas asjas lahendi tegemiseni peatatud. Ühtlasi on Riigikohus olnud korduvalt seisukohal,

et haldusasjades tuvastatud tsiviilõiguslikud asjaolud ei ole siduvad isegi samadele pooltele tsiviilasjades.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
27.oktoobri 2009 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, milline oli erafirma Veski õiguslik seisund, sest lähtudes sellest on võimalik tuvastada, kas erafirmale Veski kuulus vara või oli tegemist erafirma asutaja ja omaniku varaga. Nähtuvalt asja materjalidest, asutati erafirma Veski N. Buhdrukeri poolt 3. aprillil 1992. Erafirmaga Veski seotud dokumentidest ei nähtu üheselt selle juriidiline vorm. Põhikirja p 1 kohaselt moodustatakse erafirma Veski asutaja ja omaniku erakapitali baasil; p 6 alusel on ettevõte juriidiline isik, tal on iseseisev bilanss. Erafirma Veski ei ole ümber kujundatud ning arvati välja ettevõtteregistrist 5. oktoobril 2000. Kohtla-Järve linn on käsitlenud erafirmat õigussubjektina ning on sõlminud temaga 27.09.1994 hoone, asukohaga XXX Kohtla-Järve, ostu-müügilepingu.
8.Maakohus on õigesti, tuginedes Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-51-02 väljendatud seisukohtadele, leidnud, et erafirmat Veski ei saa käsitleda iseseisva juriidilise isikuna vaatama selle, et põhikirja p 6 alusel on ettevõte juriidiline isik. Erafirma Veski asutamise ajal, aga ka hoone ostu-müügi sõlmimise ajal kehtinud õigusaktid ei reguleerinud äriühingutesse ja ettevõtetesse puutuvat ühemõtteliselt arusaadavalt. Kehtinud TsK § 25 kohaselt loeti juriidilisteks isikuteks organisatsioone, kes omavad eraldatud vara, võivad oma nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejateks ja kostjateks kohtus, arbitraažis või vahekohtus. Seadus ei sätestanud, mis tingimustel võib ühendus õigusi ja kohustusi kanda ehk millal ta on õigusvõimeline. Erafirma asutamise ajal ja ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 2 lg 1 kohaselt ettevõte on ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seadustes ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks. Juriidiliseks isikuks tunnistamise korda seadus ei sätestanud. Ettevõtteseaduse § 4 lg 1 kohaselt ettevõte võib tegutseda riigiettevõttena, rahvaettevõttena, munitsipaalettevõttena, kooperatiivina, ühistuna, aktsiaseltsina, rendiettevõttena või muud liiki ettevõttena vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.
9.Eeltoodust tulenevalt ettevõtteseaduse kehtivuse ajal sai ettevõtet lugeda juriidiliseks isikuks juhul, kui ettevõte vastas seadusega mingile ettevõtteliigile kehtestatud kriteeriumidele. Erafirmat või eraettevõtet kui selgepiiriliselt iseseisvat ettevõtte ja juriidilise isiku liiki seaduses ega ka muudes õigusaktides ei tuntud. Ettevõtteseaduse § 12 lg 2 kohaselt loeti ettevõte asutatuks ning ta omandas juriidilise isiku õigused tema registreerimise momendist. Erafirma Veski asutamise ja ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli ettevõtteliikidest seadusega reguleeritud vaid ühistu. Vabariigi Valitsuse määrustega oli reguleeritud riigiettevõtte, rahvaettevõtte, munitsipaalettevõtte, aktsiaseltsi ja nn majandusühingute tegevus. Kuna erafirma Veski põhines ilmselgelt erakapitalil ega olnud loodud ühistuna ja tal puudus ka aktsiateks

jagatud aktsiakapital, ei olnud tegemist riigiettevõtte, rahvaettevõtte, munitsipaalettevõtte ega ühistu või aktsiaseltsiga.

10.Eesti NSV Valitsuse 13.06.1990. a määrusega nr 122 kinnitatud Eesti Vabariigi majandusühingute põhimääruse p 2 kohaselt majandusühing (edaspidi - ühing) on ettevõte, mille asutamise lepingu järgi kaks või enam osanikku kohustuvad üksteise ees ühise nime all lepingus kindlaksmääratud viisil ja määral osa võtma tulu saamisele suunatud ühisest majandustegevusest ja p 3 kohaselt ühingutena käsitletakse käesolevas põhimääruses täis-, usaldus- ja osaühingut. Erafirma Veski põhikirja p 1 kohaselt on ta asutatud ühe isiku poolt erakapitali baasil. Põhikirjas ei ole märgitud, et tegu on osaühinguga ja puuduvad ka põhimõttelise tähendusega ettekirjutused, milleta on võimatu rääkida osaühingust. Erafirma Veski põhikirjas toodu ei vasta täiel määral ka teiste majandusühingute (s.o täisühingu ja usaldusühingu) toonastele sätetele.
11.1. septembril 1994 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 kohaselt eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. TsÜS § 36 kohaselt juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. TsÜS § 170 lg 2 kohaselt enne 1994. aasta 1. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Seega alates tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisest tunnustab Eesti õiguskord juriidilise isikuna üksnes tsiviilseadustiku üldosa seaduse nõuetele vastavaid juriidilisi isikuid ehk isikuid, kes on asutatud seadusega või seaduse alusel. Eraõigusliku juriidilise isikuna tunnistatakse aga üksnes seaduses eraõigusliku juriidilise isiku liigina sätestatud ja liigile vastavaid subjekte (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing).
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik erafirmat Veski alates 1. septembrist 1994 pidada eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks, sest eraõigusliku juriidilise isikuna tunnistati üksnes seaduses eraõigusliku juriidilise isiku liigina sätestatud ja liigile vastavaid subjekte (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing), kuid erafirmat Veski ei ole võimalik käsitleda ühegi seaduses sätestatud liigina. Asjaolu, et erafirma Veski registreeriti ettevõtteregistris 03.04.1992 ning loeti asutatuks ja juriidilise isiku õigused omandatuks registreerimise momendist, ei anna talle eraõigusliku juriidilise isiku staatust. Alates
1.septembrist 1994 kehtib Eestis eraõiguslike juriidiliste isikute suletud loetelu ja kõik struktuurid, kes omasid juriidilise isiku staatust enne seda, tuli pärast 1. septembrit 1994 paigutada kas seaduses antud juriidiliste isikute loetelu alla või lugeda nad juriidilisteks isikuteks mitteolevateks asutusteks või oma asutajate registreeritud majandusüksusteks (ettevõteteks ÄS § 5 tähenduses). Erafirma Veski on käsitletav majandusüksusena ÄS § 5 tähenduses, kuigi tema omanik ei olnud registreeritud ettevõtjana. Vastavalt ÄS § 5 lg-le 1 ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Erafirma Veski asutas vaid üks isik, s.o N. Buhdruker, kes käsutas erafirma vara oma varana. Maakohus on õigesti leidnud, et põhikirjast ei selgu, et erafirma vara oleks eraldatud omaniku varast. Sellele, et ettevõtte ja omaniku vara ei olnud lahutatud, viitab põhikirja p 26, mille kohaselt pärast kõigi nõudmiste rahuldamist ja maksete tegemist allesjäänud vara kuulub ettevõtte asutajale (omanikule).
13.Kuna erafirma vara ja tema asutaja (omaniku) vara ei olnud lahutatud, siis on õige maakohtu seisukoht, et pärast N. Buhdrukeri surma päris tema vara ja seeläbi ka erafirma vara N. Buhdrukeri poeg O. Buhdruker. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on N. Buhdrukeri pärija ning on pärandi vastu võtnud. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti tunnustanud hageja omandiõigust hoonele asukohaga XXX Kohtla-Järve.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium