3-2-1-53-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. aprillil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, kostja esindaja vandeadvokaat R. Kiviloo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. aprillil 1997. a. Pae Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1997. a. otsuse Alla Fjodorova hagis Pae Kinnisvarahoolduse ME vastu 53 275 krooni nõudes. Hageja ostis 13. novembril 1995. a. korteri Tallinnas Paekaare 40-48. Paekaare 40 elamut haldab kostja ja hagejal on kostjaga sõlmitud hooldusleping. 19. novembril 1995. a. lõhkes kahe korruse vahel veetoru ning vesi rikkus hageja korteri, mille remondi kalkulatiivne maksumus on 53 375 krooni. Hageja palus tekitatud kahju kostjalt välja mõista hoolduslepingu p.-de 1.4.2 ja 4.1 alusel, mille kohaselt on hooldaja kohustatud hoidma korras sooja- ja külmavee torustikud kuni korteris asetsevate sulgemisarmatuurideni ja kui hooldaja on süüdi kohustuste mittetäitmises, siis peab ta hüvitama tegeliku kahju teisele lepingupoolele TsK § 222 lg 1 ja 2 alusel, mis sätestab võlgniku kohustuse hüvitada kahjud. Tallinna Linnakohtu 11. septembri 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sai veeavarii võimalikuks seetõttu, et elamu veesüsteem ei olnudkorras. Torud on ilmselt vanad ja lõhkevad sageli. Kostja oli kohustatud jälgima elamu tehnilist seisukorda ja hoidma regulaarsete hooldustöödega korras elamu tehnosüsteemid. Hoolduslepingu kohaselt pidi kostja hooldama veetorustikke kuni korterites asuvate sulgemisarmatuurideni. Tunnistajad kinnitasid, et vee sulgemise võimalus on keldris, aga mitte korteris. Kostja ei ole tõendanud, et veeavarii juhtus hageja süül. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Kohus leidis, et sõltumata süüst vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest TsK § 458 alusel kui suurema ohu allika valdaja. Torustikus surve all voolav vesi kujutab oma võimaliku mõju tõttu suurema ohu allikat, kuna inimtegevuse abil ei ole võimalik täielikult välistada surve all oleva vee väljapääsemist ja sellega kahju tekitamist. Torustik ei olnud korras, selles esines häireid. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud hageja süüd kahju tekkimises. Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuses leiti, et apellatsioonikohus rikkus protsessiõiguse norme. TsKS § 67 lg 1 ja 73 lg 1 kohaselt ei oma kostja tsiviilprotsessiõigusvõimet ega saanud olla asjas kostjaks. Riik ja kohalikud omavalitsusüksused teostavad õigusi ja kohustusi oma asutuste kaudu. Munitsipaalomand on linna vara ja linna esindab linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsus pani linnavara haldamise kohustuse linnaosade valitsustele, kuid esindusõigust ei delegeerinud ei linnaosade valitsustele ega
munitsipaalettevõtetele. Seetõttu ei saa Pae Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte olla kostjaks ega kanda kohustusi vara arvel, mis talle ei kuulu. Kohus pidanuks asja lõpetama või hageja nõusolekul mittevastava kostja asendama õige kostjaga. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus rikkus TsKS § 230 nõudeid ja ületas hagi piire. Hagi oli esitatud TsK § 222 lg 1 ja 2 alusel, milles sätestatakse lepinguline vastutus kohustise rikkumise eest. Kohus rahuldas hagi hoopis TsK § 458 alusel. Hageja ei olnud viidanud suurema ohu allikale ja kohtuotsuse tegemine täiesti uute asjaolude alusel oli kostjale ootamatu ning välistas võimaluse esitada vastuväiteid. Kassatsioonkaebuses leiti, et kohus tõlgendas vääralt TsK §-i 458. Kostja tegevus ei ole seotud suurema ohuga lähikonnale. Vett ei saa pidada suurema ohu allikaks ja kostja ei ole vee valdaja. Vesi koos torudega on korteriomanike valduses. Kui apellatsioonikohus leidis, et vesi on suurema ohu allikas, siis oleks tulnud sissenõue pöörata kõigi kaasomanike kui suurema ohu allika valdajate vastu, mitte aga hooldusettevõtte vastu. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja esindaja, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kostja ei ole varem vaidlustanud, et ta ei ole õige kostja. Tegemist on korteriomaniku ja hooldusettevõtte vahelise lepingulise vastutusega ja lepingu pooled on kohustatud hüvitama tekitatud kahju. Kohus ei ületanud hagi piire, sest kohtul on õigus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada. Vesi on suurema ohu allikas ja kostja vastutab torustiku korrasoleku eest, kuna ta on lepinguga endale sellise kohustuse võtnud. Kolleegiumi istungil palus kostja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kolleegium leidis, et otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära tõlgendamise tõttu. TsK § 458 kohaselt on organisatsioonid ja kodanikud, kelle tegevus on seotud suurema ohuga lähikonnale (transpordiorganisatsioonid, tööstusettevõtted, ehitused, autovaldajad, jt.) kohustatud hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, kui nad ei tõenda, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu tahtluse tagajärjel. Apellatsioonikohus on ekslikult asunud seisukohale, et elutarbeline vesi majasisestes torudes või sealt väljavoolavana, on suurema ohu allikas ja kostja selle valdaja. Apellatsioonikohus ei ületanud hagi piire, kuid andis pooltevahelisele õigussuhtele ebaõige juriidilise kvalifikatsiooni. Asja uuel arutamisel peab kohus andma õigusliku hinnangu korteriomaniku ja elamu hooldaja suhetele, lähtudes hoolduslepingust ja hooldamise mõistest ning korteriomaniku võimalikust riskist, kui ta on ostnud vana korteri vanade tehnoseadmetega. Äriseadustiku § 507 lg 2 alusel kohaldatakse enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtetele, mida ei ole ettevõtjana sätestatud äriseadustikus, nende ettevõtete kohta käivates õigusaktides sätestatut. Munitsipaalettevõtte põhimääruse p. 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud munitsipaalettevõte juriidiline isik. TsKS §-de 67 lg 2 ja 68 lg 2 kohaselt on juriidilistel isikutel tsiviilprotsessiõigusvõime ja -teovõime. Seega saab Pae Kinnisvarahoolduse ME olla praegusel ajal kostja. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium
o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.