ERGO Kindlustuse AS hagi Saaremaa Tarbijate Ühistu vastu kahju hüvitamise ja viivitusintressi nõudes
Menetlusosalised ja nende
Kohtuistungil osalesid hageja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, aadress Tammsaare tee 118c Tallinn 12918) esindajad vandeadvokaat Paul Varul ja vandeadvokaat Ingeri Luik ning kostja Tulundusühistu Saaremaa Tarbijate Ühistu (registrikood 10044010, aadress Tehnika 5 Kuressaare) esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
27.märts 2007.a.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista ERGO Kindlustuse AS-ilt TÜ Saaremaa Tarbijate Ühistu kasuks õigusabikulud summas 41 433.05 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE; PÕHJENDUSED
3.10.2005.a. esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu 828 661.01 krooni suuruse kahju (põhinõue) hüvitamise ja viivitusintressi 38 090.80 krooni nõudes.
Hagiavalduse faktiliste asjaolude kohaselt Ühisliisingu AS liisinguandjana ja Tõnu Reisid OÜ rentnikuna sõlmisid 15.05.2003 kapitalirendilepingu nr. L03103440 (Lisa nr. 1). Nimetatud lepingu alusel ostis Ühisliisingu AS bussi Neoplan 117/3, riikliku registreerimisnumbriga 947ARB (edaspidi: Buss) ja andis Bussi Tõnu Reisid OÜ valdusesse jakasutusse.
1.2.nähtuvalt oli Bussi kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 900 000 krooni. 16.05.2003 sõlmisid Tõnu Reisid OÜ kindlustusvõtjana ja hageja kindlustusandjana Bussi suhtes sõidukindlustuse lepingu, mille kohta hageja väljastas kindlustuspoliisi nr. 298846. Nähtuvalt kindlustuspoliisist nr. 298846 ja kindlustuslepingu 22.05.2003 sõlmitud muutmise kokkuleppest oli kindlustussummaks 900 000 krooni ilma käibemaksuta. Soodustatud isikuks oli sõidukindlustuse lepingu alusel Ühisliisingu AS (Lisa nr. 2). 31.12.2003 parkis Tõnu Reisid OÜ juhataja Bussi kostja territooriumil (Pikk tn 61, Kuressaare) paiknenud angaari kõrvale. 04.01.2004 kell 10.00 paiku panid kostja töötajad H. L ja A. L angaaris, mille kõrvale Buss oli pargitud, laadima külmikauto Iveco aku. Akulaadijale võeti voolu seinakontaktist kahe pikendusjuhtme abil. Kell 11.51 teatati päästeteenistusele, et angaar, mille kõrvale Buss oli pargitud, põleb. Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 28.09.2004 õiendi nr. LVE11.1-20.5/24707 kohaselt sai 04.01.2004 põleng alguse piirkonnast, kus paiknes H. L'i ja A. L poolt kasutatud akulaadija (Lisa nr. 3). Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna viimatinimetatud õiendist nähtub: "Samuti tuvastas ekspert sulamise pikendusjuhtmes, mille kaudu toideti akulaadijat, mis näitab elektrilühise toimumist. Lühise olemasolu näitab, et pikendusjuhe oli tulekahju toimumise ajal pingestatud [...]. Eksperdi hinnangul on tulekahju põhjustanud avariiline režiim (suur üleminekutakistus, lühis) akulaadijas või pikendusjuhtmes vahetult akulaadija lähedal. Tulekahju piirkonnas ei tuvastanud ekspert muid võimalikke süüteallikaid." Seega on hageja hinnangul Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kohtuekspert teinud kindlaks, et 04.01.2004 tulekahju sai alguse akulaadijast või akulaadijaga ühenduses olnud pikendusjuhtmest. Akulaadija panid vahetult enne tulekahju toimumist tööle kostja töötajad H. L ja A. L. 04.01.2004 toimunud tulekahju käigus süttis ka Buss ning sai oluliselt kahjustada. Nähtuvalt 05.01.2004 teostatud Bussi ülevaatuse aktist, põles Bussi reisijate salong täielikult ära, mitmed akna- ja katuseklaasid olid purunenud. Samuti said põlengu tagajärjel kahjustada Bussi juhipoolne külg ja katus. Bussi ülevaatuse aktis jõuti järeldusele, et Bussi taastamine ei ole otstarbekaks (Lisa nr. 4). 04.01.2004 toimunud tulekahju tagajärjel Bussi juures tekkinud ulatuslikud kahjustused nähtuvad ka fotodelt (Lisa nr. 5). Hageja saatis 22.01.2004 Ühisliisingu AS-ile kirja nr. 753, milles teatas 04.01.2004 toimunud kindlustusjuhtumist. Samuti teatas hageja viimatinimetatud kirjas, et kindlustustingimuste kohaselt hüvitatakse kindlustusjuhtumi eelne väärtus, millest arvestatakse maha omavastutus 10 000 krooni ja tasumata osamaksed summas 6937 krooni. Samuti andis hageja kirjaga teada, et eeltoodust tulenevalt juhul, kui Ühisliisingu AS soovib jätta põlenud Bussi endale, on hageja poolt väljamakstava kindlustushüvitise suuruseks 683 063 krooni. Kui aga Ühisliisingu AS annab põlenud Bussi üle hagejale, on rahas väljamakstava kindlustushüvitise suuruseks 883 063 krooni (Lisa nr. 6). Hageja tegi 22.01.2004 sõidukikahju väljamaksu arvestus-otsuse nr. 1, mille alusel maksti Ühisliisingu AS-ile kui soodustatud isikule välja kindlustushüvitis summas 683 063 krooni (Lisa nr. 7). Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et arvestus-otsuse nr. 1 kohaselt oli väljamaksmisele kuuluva kahju suuruseks 690 000 krooni. 6937 krooni ulatuses ei maksnud hageja rahas kindlustushüvitist välja seetõttu, et selles ulatuses toimus kindlustushüvitise ja tasumata osamakse tasaarvestus. Seega tegelikult maksis hageja Bussi eest kindlustushüvitist 690 000 krooni. 05.02.2004 sõlmisid hageja ja Ühisliisingu AS kahju hüvitamise kokkuleppe nr. LV03040001, mille alusel andis Ühisliisingu AS hagejale üle Bussi (Lisa nr. 8). 17.02.2004 tegi hageja sõidukikahju väljamaksu arvestus-otsuse nr. 2, mille alusel maksti Ühisliisingu AS-ile välja täiendav kindlustushüvitis summas 200 000 krooni (Lisa nr. 9). Seega on hageja Bussi suhtes sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu
2-05-24421 alusel maksnud Ühisliisingu AS-ile välja kindlustushüvitise kokku summas 890 000 krooni. Peale Bussi omandiõiguse üleminekut hagejale, müüs hageja Bussi enampakkumisel maha. Bussi müügist sai hageja 76 271 krooni ja 19 senti (koos käibemaksuga 90 000 krooni), mis oli enampakkumisel tehtud kõige kõrgem hinnapakkumine (Lisa nr. 10). Kuna 90 000 krooni suuruse hinnapakkumise (koos käibemaksuga) tegemise hetkeks oli hageja edutult Bussi müügiga tegelenud juba ligi pool aastat, nõustus hageja müüma Bussi 76 271 krooni ja 19 sendi (koos käibemaksuga 90 000 krooni) eest (Lisa nr. 11). Seonduvalt Bussi müümisega pidi hageja tegema järgmiseid kulutusi: tasuma FIE M Laan'ele Bussi transportimise eest Kuressaarest Sakusse 9000 krooni (Lisa nr. 12); maksma AMJ Autoäri OÜ-le Bussi müügi korraldamise eest 5932 krooni ja 20 senti (koos käibemaksuga 7000 krooni) (Lisa nr. 13). 10.01.2005 saatis hageja kostjale regressnõude nr. 3755, milles paluti kostjal hüvitada 04.01.2004 tulekahju tagajärjel tekkinud kahju hagejale (Lisa nr. 14). 08.02.2005 vastas kostja hageja regressnõudele ning teatas, et kostja ei hüvita hagejale 04.01.2004 tulekahju tagajärjel tekkinud kahjusid (Lisa nr. 15).
2.Hageja põhjendab oma nõuet õiguslikult järgmiselt: Vastavalt VÕS § 492 lg-le 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 492 lg-ga 1 seonduvat on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium 18.11.2004 tsiviilasjas nr. 3-2-1-132-04 tehtud kohtuotsuses. Viimatinimetatud kohtulahendi punktis 14 on Riigikohus toonud esile: "Tegemist on seaduse alusel nõude ülemineku ehk nn legaaltsessiooni juhtumiga. Nimetatud säte on aluseks kahjukindlustusandjale nõuete esitamiseks kahju tekitaja või kahju eest muul viisil vastutava isiku vastu pärast seda, kui kindlustusandja on hüvitanud lepingu alusel kahju. Käesoleval juhul oli kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 tähenduses hageja, kelle juures oli sõlmitud vabatahtliku kindlustuse (kaskokindlustuse) leping sõiduauto suhtes. Pärast kahju hüvitamist kindlustatud isikule vabatahtliku liikluskindlustuse lepingu alusel läks hagejale seega üle kindlustatud isiku nõue kolmanda isiku vastu." Ühisliisingu AS on kindlustatud isikuks VÕS § 424 lg 1 ja § 492 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 424 lg-le 1 on kindlustatud isikuks nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Bussi suhtes sõidukikindlustuse lepingu sõlmimise ajal, samuti kindlustusjuhtumi toimumise ajal 04.01.2004 oli Bussi omanikuks Ühisliisingu AS. Seetõttu olid kindlustusriskid, mille vastu Buss oli kindlustatud, seotud Ühisliisingu AS-iga. Bussi kahjustada saamine tule läbi, mis oli üheks kindlustusriskiks, mille vastu Buss oli kindlustatud, avaldas otsest mõju Ühisliisingu AS-i kui Bussi omaniku varalisele olukorrale. Ühisliisingu AS-i vara vähenes Bussi kahjustada saamise tagajärjel tulekahju tõttu. Hageja on Bussi suhtes sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu alusel maksnud Ühisliisingu ASile välja kindlustushüvitise summas 890 000 krooni (vt. Lisad nr. 7 ja 9). Kuna kindlustusmaksete osas esines võlgnevus 6937 krooni suuruses summas, siis maksis hageja rahas välja kindlustushüvitise suuruses 883 063 krooni ja ülejäänud osa kaeti tasaarvestuse teel. Seega on hageja Bussi suhtes sõlmitud sõidukindlustuse lepingu alusel hüvitanud kahju 890 000 krooni ulatuses. Järelikult läks VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustushüvitise välja maksmise tagajärjel Ühisliisingu AS-ilt kui kindlustatud isikult hagejale kui kindlustusandjale üle 890 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue. Hagejal on võimalik esitada 890 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue kostja vastu, üksnes siis, kui vastavasisuline kahju hüvitamise nõue kostja vastu kuulus enne kindlustushüvitise välja maksmist Ühisliisingu AS-ile. Seega omab käesoleva vaidluse
2-05-24421 lahendamise juures tähtsust, kas Ühisliisingu AS-ile oli enne kindlustushüvitise saamist õiguslikult võimalik esitada Bussi kahjustada saamisest tekkinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Vastavalt VÕS §-le 1043 peab kahju tekitaja kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega omavad käesoleval juhul keskset tähtsust küsimused, 1) kas 04.01.2004 toimunud tulekahju tagajärjel on tekkinud kahju; 2) kas kahju tekitamine 04.01.2004 tulekahju tagajärjel on õigusvastane; 3) kas 04.01.2004 tulekahju põhjustas kostja või isik, kelle eest kostja vastutab ning kas see tulekahju põhjustas Bussi hävingu; 4) kas kostja on süüdi 04.01.2004 tulekahju toimumises ja selle läbi kahju tekitamises või kas on olemas kehtiv õigusnorm, mille alusel vastutaks kostja sõltumata süüst.
2.1.Kahju tekitamine 04.01.2004 tulekahju tagajärjel: 04.01.2004 tulekahju tekkepõhjuste uurimisel on selgunud, et tulekahju sai alguse kas akulaadijast või akulaadija juures kasutatud pikendusjuhtmest. Buss sai kahjustada just nimelt seetõttu, et angaaris, mille kõrvale Buss oli pargitud, puhkes tulekahju. Seega põhjustas akulaadijast ja/või pikendusjuhtmetest 04.01.2004 alguse saanud tulekahju Bussi kahjustada saamise. Nähtuvalt VÕS § 128 lg-st 1 hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka vara halvenemisest tekkinud vara väärtuse vähenemise. 04.01.2004 toimunud tulekahju tagajärjel vähenes Bussi väärtus oluliselt. Seetõttu halvenes ka Ühisliisingu AS-i kui Bussi omaniku varaline seisukord. Hageja leiab, et Bussi olulisel määral kahjustada saamine tulekahju tagajärjel on vaadeldav Ühisliisingu AS-ile tekkinud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses.
2.2.04.01.2004 tulekahju tagajärjel tekitatud kahju õigusvastasus: VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval juhul on Bussi kahjustada saamine vaadeldav Ühisliisingu AS-i omandi rikkumisena. Seetõttu on Bussile kahju tekitamine 04.01.2004 tulekahju tagajärjel õigusvastane.
2.3.04.01.2004 tulekahju põhjustamine kostja poolt või isiku poolt, kelle eest kostja vastutab ning kas see tulekahju põhjustas Bussi hävingu: Kostja kui angaari omanik pidi hea seisma angaari elektrisüsteemide korrasoleku eest. Hageja leiab, et 04.01.2004 puhkes tulekahju just seetõttu, et angaari elektrisüsteem ei olnud korras ning angaari elektrikaitsmed ei lülitunud lühise või üleminekutakistuse tekkimisel õigeaegselt välja. Seetõttu on hageja hinnangul kostja vastutav 04.01.2004 tulekahju tekkimise eest. Tingituna angaaris tekkinud tulekahjust, süttis ka Buss ja sai väga oluliselt kahjustada. Seega põhjustas 04.01.2004 toimunud tulekahju Bussi hävingu. Samuti omab tähtsust VÕS § 1054 lg 1, millest nähtub, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isikul poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. 04.01.2004 rakendasid akulaadija ja pikendusjuhtmed töösse kostja töötajad H. L ja A. L. Kuna kostja kasutas H. L'i ja A. L ́d oma majandus- ja kutsetegevuses ning kahju tekitamine oli seotud selle majandus- ja kutsetegevusega, siis vastutab kostja ka H. L ́i ja A. L tegevuse eest.
2.4.kostja süü 04.01.2004 tulekahju tagajärjel tekitatud kahju eest või kostja võimalik vastutus süüst sõltumata: Tulenevalt VÕS §-st 1043 oleks Ühisliisingu AS saanud enne kindlustushüvitise väljamaksmist esitada kahju hüvitamise nõude kostja vastu vaid siis, kui kostja oli süüdi kahju tekitamises või kui kostja vastutas kahju tekitamise eest süüst sõltumata.
2.4.1.Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega eeldatakse kahju tekitaja süü olemasolu ning kahju tekitaja peab ise tõendama oma süü puudumist. Kostja ei ole oma süü puudumist
2-05-24421 tõendanud. Asjaolu, et 04.01.2004 toimunud tulekahjuga seonduvalt algatatud kriminaalasja menetlus on lõpetatud, ei oma käesoleva kohtuasja puhul tähtsust. Tsiviilõigussuhetes mõistlikult isikult eeldatava ja nõutava hoolsuse sisu ja ulatus erineb olulisel määral kriminaalõiguslikust süü mõistest. Ei ole välistatud olukorra tekkimine, kus süüteokoosseis KarS-i tähenduses puudub, kuid isik on süüdi kahju tekitamises võlaõiguslikus mõttes. Samas on hageja arvates tõendatud kostja süü olemasolu. Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 28.09.2004 õiendist nr. LVEl 1.1-20.5/24707 (vt. Lisa nr. 3) nähtub, et 04.01.2004 tulekahju põhjustas kas suur üleminekutakistus või lühis akulaadijas või pikendusjuhtmes vahetult akulaadija läheduses. Seoses kõnealuse juhtumiga on hageja lisaks võtnud asjatundjaarvamuse (Lisa nr. 16) sõltumatult eksperdilt A Kp'alt, kes on lõpetanud 1972. a. Tallinna Polütehnilise Instituudi ning omab 35 aastast töökogemust elektriseadmete- ja paigaldiste normiloome, nende elektrivarustuse ning tehnilise järelevalve valdkonnas ning kes on tegutsenud tehnilise eksperdina 20 tööaastat. 20.09.2005 A Kp'a poolt koostatud asjatundjaarvamusest (lehekülg 1) nähtub, et akulaadijal, mis kuulub standardite järgi teisaldatavate eriotstarbeliste elektriseadmete hulka, peab olema tema korpusesse monteeritud autonoomne kaitseaparaat, mis välistab laadija kõik võimalikud ebanormaalsed töörežiimid, mis akulaadimise protsessis suure tõenäosusega tekkida võivad. Asjatundjaarvamuses (lehekülg 2) on jõutud järgmistele järeldusteni: "Asjaolu, et avariiline režiim akulaadijas või seda toitvas pikendusjuhtmes viis nendega vahetult kokkupuutes või nende läheduses olevate konstruktsioonide süttimiseni, näitab suure tõenäosusega seda, et:
1.Akulaadija pikendusjuhet toitva pistikupesa toiteliini ees olev kaitseaparaat (paiknes tõenäoliselt elektrikilbis) ja akulaadija autonoomne kaitseaparaat kas: - ei olnud töökorras; - ei vastanud kaitstava ahelaosa parameetritele, st. üks nendest või mõlemad olid mitmeid kordi üledimensioneeritud; - või olid mingil põhjusel kaitseaparaatide klemmid tahtlikult lühistatud, st. kaitsefunktsioon puudus täielikult.
2.Akulaadija toiteks kasutatud pikendusjuhe võis olla liialt peenikese ristlõikega. Pikk ja samas peenikese ristlõikega pikendusjuhe võis piirata oma suure elektrilise takistuse tõttu avariilise režiimi tagajärjel tekkinud lühis - või liigkoormusvoolu väärtuseni, mille juures pistikupesa toitva liini ees olev kaitseaparaat ei saanud rakenduda." Kokkuvõttes jõudis asjatundja järeldusele, et kõnealuses elektripaigaldises ei olnud käidukorraldus nõutaval tasemel. Tehniliselt mittekorras elektrisüsteemiga angaaris autoaku laadimine näitab aga seda, et kostja ja kostja töötajad ei olnud piisavalt hoolsad. Tulenevalt VÕS § 104 lg-dest 2 ja 3 on süü vormiks ka hooletus kui käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
2.4.2.Isegi juhul, kui kostja ei oleks süüdi 04.01.2004 tulekahju tekkimises (hageja leiab jätkuvalt, et kostja on selles süüdi), omaksid tähtsust VÕS § 1056 lg-d 2 ja 1. VÕS § 1056 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või sellejuures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Seega saab olla suurema ohu allikaks kas mingi asi või tegevus, mis mingi tunnuse tõttu kätkeb endas kõrgendatud ohtu ümbruskonnale. Ohu kõrgendatus väljendub objektiivses võimetuses selle realiseerumist täielikult ära hoida ning kahjulike tagajärgede saabumise suures tõenäosuses ja/või raskuses. Hageja on seisukohal, et elektripaigaldised, pikendusjuhtmed ning elektri abil töötavad seadmed (näiteks akulaadija) on vaadeldavad suurema ohu allikatena. Isegi asjatundjalt
2-05-24421 oodatava hoolduse rakendamise korral ei saa välistada, et elektrit edastavas või elektri abil töötavas seadmes tekib rike, mille tulemusena seade süttib ning tekib tulekahju. Nähtuvalt VÕS § 1056 lg-st 1, vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Nähtuvalt eeltoodust on Ühisliisingu AS-ilt läinud VÕS § 492 lg 1 alusel hagejale üle 890 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Samas omandas hageja kindlustushüvitise väljamaksmise tagajärjel 04.01.2004 tulekahjus kahjustada saanud Bussi. Hageja müüs Bussi maha ning Bussi müügist laekus hagejale 76 271 krooni ja 19 sendi suurune rahasumma (ilma käibemaksuta) (vt. Lisa nr. 11). Samas kandis hageja seonduvalt Bussi müügiga täiendavaid kulutusi 14 932 krooni ja 20 sendi ulatuses (vt. Lisad nr. 12 ja 13). Seega teenis hageja Bussi müügiga 61 338 krooni ja 99 sendi suuruse rahasumma [76 271,19 (Bussi müügist hagejale laekunud raha) on lahutatud 14 932,20 (Bussi müügi korraldamisega seoses hageja poolt kantud kulutused) ja saadud tulemuseks 61 338,99). Hageja sooviks on nõuda kostjalt sisse vaid 04.01.2004 tulekahju tagajärjel tekitatud kahju, mille nõudeõigus on hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud. Hageja ei taha rikastuda kostja arvelt. Seetõttu lahutab hageja temale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud 890 000 krooni suurusest nõudest Bussi müügi läbi teenitud 61 338 krooni ja 99 sendi suuruse rahasumma. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhivõla nõude suuruseks kostja vastu 828 661 krooni ja 01 senti. 3.Viivitusintressi nõue Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna käesoleval juhul on tegemist rahalise nõudega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt hagejale seaduse alusel üle läinud kahju hüvitamise nõude täitmisega viivitamise eest viivitusintressi. Vastavalt VÕS §-le 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval juhul tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist hetkel, mil kahju hüvitamise nõue hagejale seaduse alusel üle läks. 10.01.2005 kostjale saadetud regressinõudes nr 3755 andis hageja kostjale 20 päeva pikkuse tähtaja kahju hüvitamise kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kirjast nähtuvalt oleks kostja pidanud tasuma võlgnetava summa hiljemalt 30.01.2005 (pühapäev). Kuna kohustuse täitmise tähtpäev sattus pühapäevale, siis lükkus kohustuse täitmise tähtpäev edasi 31.01.2005. Tulenevalt eeltoodust arvestab hageja viivitusintressi alates 1. veebruarist 2005. a. (k.a). VÕS § 113 lg 1 lause 2 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS §-i 94 kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1 .jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt VÕS §-le 94 lg 2 korraldab VÕS §-s 94 lg 1 sätestatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt 31.12.2004. a. väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele (Lisa nr. 17) oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2005. a. 2% ja 01.07.2005 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele (Lisa nr. 18) oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2005. a. samuti 2%.
2-05-24421 Seega on käesoleval juhul kogu kohustuse täitmisega viivitamise perioodil intressimääraks 7% aastas ehk 0,019% päevas (7/365). Arvestades viivitusintressimäära päevas (0,019%) ja kostja poolt hagejale võlgnetava rahasumma suurust (828 661,01 krooni) on viivitusintressi suurus päevas 157,4 krooni. Kostja on seisuga 30. september 2005. a. viivitanud kahju hüvitamise kohustuse täitmisega 242 kalendripäeva. Seega kohustub kostja hagejale 30. septembri 2005. a. seisuga tasuma viivitusintressi kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest 38 090 (kolmkümmend kaheksa tuhat üheksakümmend) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõude suuruseks kokku 866 751 (kaheksasada kuuskümmend kuus tuhat seitsesada viiskümmend üks) krooni ja 81 (kaheksakümmend üks) senti (828 661,01+38 090,80). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 60 lg-st 1 palub hageja:
1.Mõista välja Saaremaa Tarbijate Ühistult ERGO Kindlustuse AS-i kasuks 866 751 (kaheksasada kuuskümmend kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja 81 (kaheksakümmend üks) senti; 2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kohtukulud vastavalt esitatavale kohtukulude nimekirjale.
4.06.10.2005 suurendas hageja oma nõuet viivitusintressi osas kuni 50 142,4 kroonini /I kd lk 51-52/. Hageja suurendas oma viivitusintressi nõuet seoses asjaoluga, et hagiavalduses oli viivitusintressi suurus ekslikult arvutatud 7%-lise viivitusintressi määraga 9%-lise intressimäära asemel. Kogu kohustuse täitmisega viivitamise perioodil oli VÕS §-st 94 ja 113 lg 1 tulenevalt intressimääraks 9% aastas ehk 0,025% päevas (9/365). Arvestades viivitusintressi määra päevas (0,025%) ja kostja poolt hagejale võlgnetava rahasumma suurust (828 661,01 krooni) on viivitusintressi suurus päevas 207,2 krooni. Kostja on seisuga 30. september 2005. a. viivitanud kahju hüvitamise kohustuse täitmisega 242 kalendripäeva. Seega kohustub kostja hagejale 30. septembri 2005. a. seisuga tasuma viivitusintressi kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest 50 142 (viiskümmend tuhat sada nelikümmend kaks) krooni ja 40 (nelikümmend) senti. Seega on hageja nõude suuniseks kokku 878 803 (kaheksasada seitsekümmend kaheksa tuhat kaheksasada kolm) krooni ja 41 (nelikümmend üks) senti (828 661,01+50 142,40).Tulenevalt eeltoodust: suurendab ERGO Kindlustuse AS käesolevaga oma viivise nõuet 12 051,6 krooni võrra ehk kuni 50 142,40 kroonini ja palub uueks viivise nõude suuruseks 30. septembri 2005. a. seisuga lugeda 50 142,40 krooni ja kogu ERGO Kindlustuse AS-i nõude suuruseks Saaremaa Tarbijate Ühistu vastu 878 803,41 krooni.
5.21.03.2007.a.. esitas hageja avalduse viivisenõude muutmiseks /II kd lk 31-33/. Vastavalt TsMS §-le 376 lg 7 võib hageja kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise ja leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet, samuti nõuda esialgses nõudes nimetatud eseme asemel eset asendavat hüvitist rahas ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. Hageja suurendas viivisenõuet, kuna kohtule 30. septembril 2005. a. esitatud hagiavalduses ja
04.oktoobril 2005. a. esitatud hagiavalduse täienduses oli viivise nõude suurus arvestatud 30. septembri 2005. a. seisuga. Kostja kohustub hagejale tasuma põhivõlalt summas 828 661,01 krooni 27. märtsi 2007. a. seisuga viivist summas 168 525 krooni. Viivisenõude suurus on arvutatud järgmiselt: 1)Alates 01.02.2005 kuni 31.12.2005 oli viivitusintressi määraks 9% aastas. Viivise suurus päevas oli seega 207,1646 krooni. Viivitatud päevade arvuks sellel perioodil oli 334 päeva. Viivis selle perioodi eest kokku: 69 193 krooni. 2)Alates 01.01.2006 kuni 30.06.2006 oli viivitusintressi määraks aastas 9,25% (vastavalt
2-05-24421 30.12.2005 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2006 2,25%). Viivise suurus päevas oli seega 207,1657 krooni. Viivitatud päevade arvuks sellel perioodil oli 181 päeva. Viivis selle perioodi eest kokku: 37 497 krooni. 3)Alates 01.07.06 kuni 31.12.06 oli viivitusintressi määraks aastas 9,75% (vastavalt 30.06.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2006 2,75%). Viivise suurus päevas oli seega 223,7391 krooni. Viivitatud päevade arvuks sellel perioodil oli 184 päeva. Viivis selle perioodi eest kokku: 41 168 krooni. 4)Alates 01.01.07 kuni 27.03.07 oli viivitusintressi määraks 10,5% aastas (vastavalt 29.12.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
1.jaanuari 2007 3,50%%). Viivise suurus päevas oli seega 240,3139 krooni. Viivitatud päevade arvuks sellel perioodil oli 86 päeva. Viivis selle perioodi eest kokku: 20 667 krooni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna esialgselt taotles hageja viivise välja mõistmist kindla summana, soovib hageja viivisenõuet muuta ja nõuda viivise välja alates 01.02.2005 kuni 27.03.2007 summas 168 525 krooni ning alates 28.03.2007 vastavalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määrale kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja nõuded alljärgnevad:
1.Mõista välja Saaremaa Tarbijate Ühistult ERGO Kindlustuse AS-i kasuks põhivõlg 828 661,01 (kaheksasada kakskümmend kaheksa tuhat kuussada kuuskümmend üks koma null üks) krooni.
2.Mõista välja Saaremaa Tarbijate Ühistult ERGO Kindlustuse AS-i kasuks viivis alates 01.02.2005 kuni 27.03.2007 summa 168 525 (sada kuuskümmend kaheksa tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning alates 28.03.2007 vastavalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määrale kuni põhinõude täitmiseni;
3.Mõista välja Saaremaa Tarbijate Ühistult ERGO Kindlustuse AS-i kasuks ERGO Kindlustuse AS-i poolt kantud kohtukulud vastavalt esitatavale kohtukulude nimekirjale. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde /II kd lk 59-83/.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja soovib sellele esitada alljärgnevad vastuväited /I kd lk 56-59/:
6.31.12.2003.a parkis OÜ Tõnu Reisid juhataja tema kasutuses oleva Ühisliising AS-le kuuluva bussi Neoplan 117/3, riikliku registreerimisnumbriga 947ARB (edaspidi Buss) kostja territooriumil (Pikk tn 61, Kuressaare) paikneva angaari kõrvale. Kuigi Siseministri 8. septembri 2000. a määrus nr 55 vastuvõetud tuleohutuse üldnõuded § 21 kohaselt pargitakse sõiduk selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest, siis Bussi valdaja rikkus eelnimetatud kohustust ja parkis Bussi vahetult angaari kõrvale.
6.1.Kostja leiab, et kostja või kostja töötaja ei ole tulekahju põhjustamises süüdi: Hageja on leidnud, et kostja pidi hea seisma angaari elektrisüsteemi korrasoleku eest, kuid kuna angaari elektrisüsteem ei olnud korras, siis puhkes tulekahju, kuna angaari. elektrikaitsmed ei lülitunud lühise või üleminekutakistuse tekkimisel õigeaegselt välja. Kostja on seisukohal, et antud hageja seisukoht on alusetu ning põhjendamatu, arvestades asjaolu, et hageja ei ole oma antud seisukoha kinnituseks esitanud tõendeid ega põhjendusi. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 28.09.2004.a
2-05-24421 õiendist nähtub, et tulekahjukolle paikneb piirkonnas, kus paiknes akulaadija, seega hageja väide, et tulekahju tekkis, kuna angaari elektrisüsteem ei olnud korras, on alusetu. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 sätestab süü vormid, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3), raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4) ja tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostja töötajate tegevuses puudub süü, kuna tulekahju tekkimist ei olnud võimalik ette näha, sest hetkel, kui töötajad hakkasid kasutama pikendusjuhet ja/või akulaadijat olid mõlemad objektid terved ja vajalikku hoolt järgides ei olnud võimalik ette näha, et võiks tekkida tulekahju. Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna kriminaaltalitus, kelle politseijuhtivinspektor Marko Mägi, vaadanud läbi kriminaalmenetluse nr 04274000005 materjalid on leidnud, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kuna puudub kuriteoskoosseis, sest eeluurimisega on tuvastatud, et H L'i tegevuses (külmikauto IVECO aku laadima panemine) puudub ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus), sest ettevaatamatus eeldab isiku poolt teo faktiliste asjaolude olemasolu võimalikuks pidamist. Antud juhul ei olnud võimalik hoolsuskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolusid tunnetada s.t tulekahju tekkimist ei olnud võimalik ette näha, mistõttu antud juhul puudub KarS § 205 koosseis (Lisa 1). Hageja on hagiavalduses leidnud, et kriminaalasja menetluse lõpetamine ei oma antud kohtuasja puhul tähtsust, kuna tsiviilõigussuhetes mõistlikult isikult eeldatava ja nõutava hoolsuse sisu ja ulatus erineb oluliselt kriminaalõiguslikust süü mõistest. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja tegevuses puudub ka tsiviilõiguslikus tähenduses süü, kuna ei kostja ega ka kostja töötajad ei jätnud järgimata käibes vajalikku hoolt. Kostja töötajad kasutasid aku laadimiseks korralikult töötavat akulaadijat, millega seoses ei olnud kunagi probleeme esinenud.
6.2.Kostja leiab, et kostja süüst sõltumata vastutus ei ole võimalik Hageja on seisukohal, et võimalik on kostja süüst sõltumatu vastutus, kuna hageja vastutab suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. Hageja on seisukohal, et elektripaigaldised, pikendusjuhtmed ning elektri abil töötavad seadmed on vaadeldavad suurema ohu allikana ning isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral ei saa välistada, et elektrit edastatavas või elektri abi töötavas seadmes tekib rike, mille tulemusel seade süttib ning tekib tulekahju. Kostja leiab, et hageja selline seisukoht on väär. Kostja on seisukohal, et tavakasutuses olevaid elektriseadmeid ei ole võimalik pidada suurema ohu allikaks. VÕS § 1057 - 1060 sätestavad riskivastutuse eriliigid, mille olemus on vajalik arvesse võtta muude suurema ohu allikate tuvastamisel. Mootorsõiduki valdaja vastutus mootorsõiduki käitlemises, ehitise omaniku vastutus ja loomapidaja vastutus ei saa olla samastatavad elektriseadeldise omaniku vastutusega. Suurema ohu allika puhul peab oht lähtuma eseme olemusest, näiteks Riigikohus on oma 24.04.1997.a lahendis nr 3-2-1-53-97 leidnud, et kortermajade torudes surve all jooksev vesi ei ole suurema ohu allikas, sarnaselt sellele tuleb jõuda järeldusele, et ka elektriseadmed oma olemuselt ei kujuta endast suurema ohu allikat.
6.3.Bussi valdaja poolne vastutus kahju tekkimisel: Siseministri 8. septembri 2000.a määrus nr 55 vastuvõetud tuleohutuse üldnõuded § 21 kohaselt pargitakse sõiduk selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. Kostja võimaldas OÜ-l Tõnu Reisid oma territooriumil bussi hoida, kuid bussi hoidmiseks oli ettenähtud koht territooriumil asuvast angaarist kaugemal, mitte angaari vahetus läheduses. Tulekahju toimumise ajal asus buss angaari vahetus läheduses, lähemal ehitisele kui 4 meetrit, mis on tuleohutuse üldnõuete rikkumine. Juhul kui OÜ Tõnu Reisid esindaja ei oleks eelnimetatud nõudeid rikkunud oleks buss Neoplan N117/3, registreerimismärgiga 947 ARB
2-05-24421 võinud jääda tulekahjus kahjustumata. OÜ Tõnu Reisid esindaja tegevust on vajalik võtta arvesse antud kohtuasja juures, kuna juhul kui OÜ Tõnu Reisid esindaja oleks täitnud kohustuslikke tuleohutuse eeskirju, siis ei oleks Ühisliisingu AS-le kuuluv buss ka hävinud.
6.4.Kostja hinnangul on hageja nõutava viivitusintressi suurus ebamõistlik. Arvestades asjaolu et hageja poolt esitatud põhinõue on kostja arvates alusetu, leiab kostja, et ka viivitusintressi nõue on alusetu ning ei kuulu rahuldamisele. Kuid isegi juhul, kui kostja peaks vastutama hageja poolt esitatud viivitusintressi nõude eest, on tegemist ebamõistlikult suure nõudega, palub kostja kohtul esitatud viivitusintressi nõuet vähendada mõistliku suuruseni vastavalt VÕS § 162. Tulenevalt eeltoodust ja TsMS § 60 lg 1, VÕS § 104, § 162, §§ 1057 - 1060 ja Siseministri 8. septembri 2000. a määrusele nr 55 palub kostja kohtul: 1. jätta hageja poolt esitatud hagi rahuldamata; 2. mõista kostja kohtukulud hagejalt kostja kasuks välja ja jätta hageja kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde /II kd lk 59-83/.
HAGEJA VASTUVÄITED KOSTJA VÄIDETELE
7.Hageja leiab, et tuleohutuse üldnõuete §-s 21 sätestatud 4 m nõude kohaldamiseks puudub alus /I kd lk 100-102/. Vastuses hagile on kostja viidanud siseministri 8. septembri 2000. a. määrusele nr 55 'Tuleohutuse üldnõuded" (edaspidi määrus nr 55), mille § 21 kohaselt pargitakse sõiduk selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. Sisuliselt on määruse nr 55 punktis 21 sätestatud, et: 1) parkida võib selleks määratud kohas ja seda ka juhul, kui määratud koht asub ehitisele lähemal kui 4 m või; 2) kui tegemist ei ole parkimiseks määratud kohaga, siis 4 m kaugusel ehitisest. Parkimiseks määratud koht määruse nr 55 punkti 21 tähenduses ei kujuta endast seda kohta, mis oli pooltevahelise võlaõigusliku kokkuleppega käesoleval juhul bussi parkimiseks kokku lepitud, vaid ala kasutusotstarvet. Angaari esine plats oli määratud ka parkimiseks ja seetõttu 4 m reegel käesoleval juhul ei kohaldu. Kuna kogu angaari esine plats oli mõeldud ka parkimiseks, siis bussi angaari kõrvale parkimisega ei rikutud tuleohutuse üldnõudeid. Isegi kui angaari esine platse ei oleks olnud parkimiseks määratud, peab hageja vajalikuks viidata Riigikohtu halduskolleegiumi poolt
18.novembri 2005.a. haldusasjas nr 3-3-1-36-05 tehtud otsusele, mille kohaselt kohustus parkida sõiduk kõikjal vähemalt 4 m kaugusele hoonest võib olla ülemäära koormav. Kõnealuse kohustuse kohaldamisel tuleb arvesse võtta kõiki olulisi asjaolusid ja kaaluda ka muid võimalusi. Bussi parkimine angaari kõrvale tagas selle, et angaari esisel platsil oli võimalik ka kostjal ja kostja töötajatel mootorsõidukitega liigelda ja seda parkimiseks kasutada - buss oli pargitud kohta, kus see kõige vähem kostjat ja teisi isikuid segas. Bussi oli angaari lähedusse pargitud pikema aja jooksul ja juhul kui Saaremaa Tarbijate Ühistu leidis, et sellega rikutakse tuleohutuse üldnõudeid oleks ta territooriumi valdajana pidanud OÜ Tõnu Reisid tähelepanu sellele juhtima. Kostja seda aga teinud ei ole. Lisaks eeltoodule peab hageja vajalikuks märkida, et 4 m nõue on ettenähtud hoone, mitte aga mootorsõiduki kaitseks. Selleks, et süttinud mootorsõiduk ei kahjustaks hoonet, peab see asuma hoonest vähemalt 4 m kaugusel. Nimetatud 4 m nõude järgimine ei taga aga arvestades hoone ja mootorsõiduki materjale ning suuruste suhet süttinud ehitiselt tule mitte ülekandumist mootorsõidukile. Seetõttu leiab hageja, et isegi juhul, kui buss oleks asunud angaarist 4 m kaugusel, oleks tagajärg olnud ikkagi sama - arvestades tuule suunda ja angaari põlemisest tekkinud kuumust, oleks buss ikkagi süttinud.
8.Hagiavalduses on hageja juba märkinud, et asjatundja jõudis järeldusele, et kasutatud elektripaigaldises ei olnud käidukorraldus nõutaval tasemel. Tehniliselt mittekorras elektriseadmetega autoaku laadimine näitab aga seda, et kostja ja kostja töötajad ei olnud piisavalt hoolsad. Muuhulgas lähtub kostjapoolne hooletus alljärgnevatest asjaoludest.
2-05-24421 Vastavalt määruse nr 55 punktile 39 peab tehnoloogilise ja muu seadmestiku kasutamine ning tehnohooldus vastama tuleohutuse tagamise seisukohalt selle valmistaja tehnilise dokumentatsiooni ja tehnoloogilise reglemendi nõuetele. Seadmestiku tehnohooldus viiakse läbi valdaja kehtestatud tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Kostja ei ole käesoleval juhul esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et akulaadija tehnohooldus on läbi viidud vastavalt kehtivatele nõuetele ning on tuginenud üksnes asjaolule, et silmaga nähtavaid puudusi üheski kasutatavas seadmes ei esinenud. Tehnohoolduse läbiviimata jätmine kujutab aga kostja hooletust. Vastavalt määruse nr 55 punktile 59 alapunkt 7 ei tohi elektriseadme kasutamisel jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet. Seega ei oleks kostja töötajad tohtinud jätta akulaadijat tööle järelevalveta. On teada, et akulaadija lülitati sisse kella 10.00 paiku, päästeamet sai väljakutse kell 11.51. Juhul, kui kostja töötajad ei oleks üldiseid tuleohutuse eeskirju rikkudes akulaadijat järelevalveta jätnud, oleks olnud võimalik tulekahju ja kahju tekkimist vältida. Hageja palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED HAGEJA TÄIENDAVATELE VÄIDETELE
9.Kostja hinnangul hageja seisukoht, et kostja vastuses viidatud siseministri 08. septembri 2000.a määruse nr 55 § 21 sätestatud nõude kohaldamiseks puudub alus, on ekslik /I kd lk 105-107/. Hageja on oma seisukoha kinnitamiseks viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 18. novembril 2005.a haldusasjas nr 3-3-1-36-05 tehtud otsusele. Kostja leiab, et hageja viide eelnimetatud lahendile ei ole asjakohane, kuna lahend analüüsib parkimiskohtade määramist. Hageja ja kostja vahelises tsiviilasjas ei ole vaidlusesemeks kahjustada saanud bussi parkimiskoha määramine, vaid tuleohutusnõuete täitmine. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et: „Seega ei tulene siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teisest lausest ega teistest õigusaktidest, et määratud parkimiskoht peaks igal juhul paiknema vähemalt 4 m kaugusel ehitisest." Kostjale kuuluva angaari kõrval olev ala ei olnud määratud parkimiseks, seega on vajalik antud alal parkimisele kohaldada Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 § 21 teise lause teist poolt s.t: „sõiduk pargitakse [selleks määratud kohas] või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest." Hageja väide, et kogu angaari esine plats oli mõeldud parkimiseks, ei vasta tõele. Kostja esitab kohtule kostja krundi, asukohaga Kuressaare, Pikk tn.61, plaani , millel on märgitud ala, kus buss oleks pidanud seisma (lisa 1). Nimetatud plaani kohaselt asus bussi parkimiseks ettenähtud koht ca 30 meetri kaugusel tulekahjus kannatada saanud viilhallist. Bussi kõrval seisis tavaliselt ka kostjale kuuluv rändkauplusvagun. Samuti on Riigikohus oma 18. novembril 2005.a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-36-05 leidnud, et: «Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teises lauses sätestatud parkimise piirangu eesmärk on tagada juurdepääs hoonele päästetööde läbiviimiseks, samuti takistada tule levikut." Juhul kui buss ei oleks seisnud angaarile nii lähedal, siis ei oleks tuli ka levinud ning buss ei oleks põlema läinud. Kostja ja OÜ Tõnu Reisid vahel oli bussi parkimise osas kokkulepe, mille kohaselt oli OÜ-l Tõnu Reisid õigus parkida buss kostja poolt esitatud kaardil märgitud kohal. Kostja territooriumi valdajana oli taganud tuleohutuse üldnõuete täitmise, kuid OÜ Tõnu Reisid juhataja, parkides bussi valesse kohta, rikkus eelnimetatud kokkulepet ja samuti ka Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21. Hageja väide, et kostja süü seisneb hooletuses, kuna akulaadimine toimus tehniliselt mittekorras seadmega ja kostja töötajad jätsid seadme järelevalveta, on alusetu. Kostja on seisukohal, et kostja tegevuses puudub süü, kuna ei kostja ega ka kostja töötajad ei jätnud järgimata käibes vajalikku hoolt. Kostja töötajad kasutasid aku laadimiseks neile teadaolevalt korralikult töötavat akulaadijat. Hageja on leidnud, et vastavalt Siseministri 8.
2-05-24421 septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 39 peab tehnoloogilise ja muu seadmestiku kasutamine ning tehnohooldus tuleohutuse tagamise seisukohalt vastama selle valmistaja tehnilise dokumentatsiooni ja tehnoloogilise reglemendi nõuetele. Seadmestiku tehnohooldus viiakse läbi valdaja kehtestatud tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Kostja töötajate poolt kasutatud akulaadija vastas akulaadija valmistajapoolsele tehnilisele dokumentatsioonile ja kostja töötajad järgisid akulaadija kasutamisel ka akulaadija kasutamisjuhendit. Kostja lisab oma vastusele akulaadija dokumentatsiooni (lisa 2), millest ei tulene kohustust teha akulaadijale perioodilisi tehnohooldusi. Tegemist on elektriseadmega, mille puhul on oluline järgida, et see oleks töökorras, mitte teha eraldi tehnohooldusi. Paralleeliks võib tuua näiteks kohvimasina, mille puhul on samuti vajalik järgida, et seade oleks töökorras, kuid kohvimasina kasutaja ei pea tegema eraldi korda kohvimasina tehnohoolduse tegemiseks ja samuti ei ole vajalik kohvimasinaga igal aastal hoolduses käia. Kostja töötajad kasutasid käibes vajalikku hoolt, et tagada tehniliselt korras seadme kasutamine. Lisaks sellele on hageja leidnud, et kostja töötajad rikkusid Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 59 p 7, mille kohaselt ei tohi elektriseadme kasutamisel jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet. Kostja on seisukohal, et arvestades akulaadimise protsessi kestvust, ei ole akulaadija puhul tegemist pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadmega. Vastupidi, akulaadija töötab automaatrežiimil ning lülitub aku täitumisel iseseisvalt töörežiimist välja. Seetõttu puudub vajadus töörežiimis akulaadijat pidevalt jälgida. Vastasel korral oleks vajalik ka näiteks mobiiltelefoni aku laadimist pidevalt vahetult jälgida. Hageja ei ole tõendanud, et hageja poolt viidatud tuleohutuse üldnõuete sätted oleksid kohaldatavad akulaadijatele ning kostja jääb seisukohale, et eelnimetatud nõudeid ei saa akulaadijale kohaldada. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste hageja nõude aluseks olevate asjaolude osas:
10.1.15.05.2003 sõlmisid Ühisliisingu AS liisinguandjana ja Tõnu Reisid OÜ rentnikuna kapitalirendilepingu nr. L03103440. Nimetatud lepingu alusel ostis Ühisliisingu AS bussi Neoplan 117/3, riikliku registreerimisnumbriga 947ARB (edaspidi: Buss) ja andis Bussi Tõnu Reisid OÜ valdusesse ja kasutusse. Viimatinimetatud kapitalirendilepingu punktist 1.2. nähtuvalt oli Bussi kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 900 000 krooni /I kd lk 13/. 10.2.16.05.2003 sõlmisid Tõnu Reisid OÜ kindlustusvõtjana ja hageja kindlustusandjana Bussi suhtes sõidukindlustuse lepingu, mille kohta hageja väljastas kindlustuspoliisi nr. 298846. Nähtuvalt kindlustuspoliisist nr. 298846 ja kindlustuslepingu 22.05.2003 sõlmitud muutmise kokkuleppest oli kindlustussummaks 900 000 krooni ilma käibemaksuta. Soodustatud isikuks oli sõidukindlustuse lepingu alusel Ühisliisingu AS /I kd lk 14, 15, 1619/.
10.3.31.12.2003 parkis Tõnu Reisid OÜ juhataja Bussi kostja territooriumil (Pikk tn 61, Kuressaare) paiknenud angaari kõrvale.
10.4.04.01.2004 kell 10.00 paiku panid kostja töötajad H. L ja A. L angaaris, mille kõrvale Buss oli pargitud, laadima külmikauto Iveco aku. Akulaadijale võeti voolu seinakontaktist kahe pikendusjuhtme abil.
10.5.04.01.2004 kell 11.48 teatati päästeteenistusele, et angaar, mille kõrvale Buss oli pargitud, põleb. 04.01.2004 toimunud tulekahju käigus süttis ka Buss ning sai oluliselt
2-05-24421 kahjustada. Nähtuvalt 05.01.2004 teostatud Bussi ülevaatuse aktist /i kd lk 21, 22-23/, põles Bussi reisijate salong täielikult ära, mitmed akna- ja katuseklaasid olid purunenud. Samuti said põlengu tagajärjel kahjustada Bussi juhipoolne külg ja katus. Bussi ülevaatuse aktis jõuti järeldusele, et Bussi taastamine ei ole otstarbekaks.
10.6.Hageja tegi 22.01.2004 sõidukikahju väljamaksu arvestus-otsuse nr. 1 /i kd lk 25/, mille alusel maksti Ühisliisingu AS-ile kui soodustatud isikule välja kindlustushüvitis summas 683 063 krooni. Hageja on selgitanud, et arvestus-otsuse nr. 1 kohaselt oli väljamaksmisele kuuluva kahju suuruseks 690 000 krooni. 6937 krooni ulatuses ei maksnud hageja rahas kindlustushüvitist välja seetõttu, et selles ulatuses toimus kindlustushüvitise ja tasumata osamakse tasaarvestus. Seega tegelikult maksis hageja Bussi eest kindlustushüvitist 690 000 krooni.
10.7.05.02.2004 sõlmisid hageja ja Ühisliisingu AS kahju hüvitamise kokkuleppe nr. LV03040001 /I kd lk 26/, mille alusel andis Ühisliisingu AS hagejale üle Bussi.
10.8.17.02.2004 tegi hageja sõidukikahju väljamaksu arvestus-otsuse nr. 2, mille alusel maksti Ühisliisingu AS-ile välja täiendav kindlustushüvitis summas 200 000 krooni /I kd lk 27/. Seega on hageja Bussi suhtes sõlmitud sõidukikindlustuse lepingu alusel maksnud Ühisliisingu AS-ile välja kindlustushüvitise kokku summas 890 000 krooni (900 000-10 000 omavastutus = 890 000 krooni).
10.9.Peale Bussi omandiõiguse üleminekut hagejale, müüs hageja Bussi enampakkumisel maha. Bussi müügist sai hageja 76 271.19 krooni (koos käibemaksuga 90 000 krooni), mis oli enampakkumisel tehtud kõige kõrgem hinnapakkumine /I kd lk 28,29/.
10.10.Seonduvalt Bussi müümisega on hageja teinud järgmiseid kulutusi: tasuma FIE M L 'ele Bussi transportimise eest Kuressaarest Sakusse 9 000 krooni /I kd lk 30, 31/; maksma AMJ Autoäri OÜ-le Bussi müügi korraldamise eest 5 932.20 krooni (koos käibemaksuga 7 000 krooni) /I kd lk 32, 33/.
10.11.Vastavalt VÕS §-le 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Ühisliisingu AS oli kindlustatud isikuks VÕS § 424 lg 1 ja § 492 lg 1 tähenduses. Seega läks käesoleval juhul Ühisliisingu AS-lt hagejale üle 890 000 krooni suurune nõue.
11.Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-le 1043, mille kohaselt peab kahju tekitaja kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega märgib hageja õigesti, et käesoleval juhul omavad keskset tähtsust küsimused: 1) kas 04.01.2004 toimunud tulekahju tagajärjel on tekkinud kahju ja kui suur on kahju; 2) kas kahju tekitajaks on kostja; 3) kas kostja tegevus/ tegevusetus on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses; 4) kas kahju tekitamine 04.01.2004 tulekahju tagajärjel on õigusvastane; 5) kas kostja on süüdi 04.01.2004 tulekahju toimumises ja selle läbi kahju tekitamises või kas on olemas kehtiv õigusnorm, mille alusel vastutaks kostja sõltumata süüst; 6) kas kostja vastutuse kahju tekitamise eest välistab hageja enda tegevus.
11.1.Asjas on tõendamist leidnud, et 04.01.2004 toimunud tulekahju tagajärjel tekkis kahju tulekahjus hävis Buss. Bussi olulisel määral kahjustada saamine tulekahju tagajärjel selliselt, et Bussi võib lugeda hävinuks, on vaadeldav Ühisliisingu AS-ile tekkinud otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Samuti on tõendatud, et hagejale on tekitatud kahju suuruses 890 000 krooni. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja on maksnud Ühisliisingu AS-le kindlustushüvitisena välja 890 000 krooni.
2-05-24421 Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste KT.0056.03 punktile 7 lg 1 on kindlustushüvitis rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul tekkis kindlustusjuhtumi tagajärjel kahju summas 900 000 krooni, sest just nii suur oli hävinud Bussi väärtus ehk summa mis oli vajalik uue samasuguse Bussi soetamiseks. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste KT.0056.03 punktile 8 lg 2 on kindlustussumma maksimaalseks väljamaksusummaks ning kui kindlustuslepingus ei ole sätestatud teisti, võrdub kindlustussumma kindlustusväärtusega. Kindlustuspoliisilt nr 298846 nähtub, et sõiduki kindlustussumma ja kindlustusväärtus on 900 000 krooni. Hageja märgib õigesti, et tulenevalt eeltoodust oli hageja kohustatud maksma kindlustushüvitisena välja 890 000 krooni (900 000-10 000 omavastutus=890 000), sõltumata sellest, milline oli Bussi turuväärtus peale tulekahju. Seda hageja ka tegi. Kuna hageja oli kohustatud kindlustushüvitisena välja maksma 890 000 krooni, läks selles ulatuses Ühisliisingu AS nõue hagejale üle sõltumata sellest, millise summa sai hageja ise Bussi müügist. Vastavalt VÕS §-le 127 lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Hageja väidab, et kuna 90 000 krooni suuruse hinnapakkumise (koos käibemaksuga) tegemise hetkeks oli hageja edutult Bussi müügiga tegelenud juba ligi pool aastat, nõustus hageja müüma Bussi 76 271.19 krooni (koos käibemaksuga 90 000 krooni) eest. Kuna saadud summa oli hageja kasuks, siis arvas hageja kostja vastu esitatud nõudest nimetatud summa (890 000-76 271,19=813 728,81) maha ning liitis saadud tulemusele bussi müügiga seotud kulud (813 728,81+14 932,2=828 661,01). Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda kahju hüvitamist summas 828 661.01 krooni. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et bussi tegelik turuväärtus peale tulekahju oli suurem kui hind, mille eest Buss müüdi ja hageja oleks pidanud otsima ostja, kes ostab Bussi 200 000 krooni eest. VÕS § 127 lg 5 ei sätesta, et kahju hüvitisest võib maha arvata ka kasu, mida hageja oleks saanud või oleks pidanud saama. VÕS § 127 lg 5 kohaselt arvatakse kahjust maha üksnes see kasu, mida kahjustatud isik tegelikult sai. See, kui suureks hindas hageja Bussi turuväärtust enne kindlustushüvitise välja maksmist, ei omanud kindlustushüvitise väljamaksmisele 200 000 krooni ulatuses mingit mõju, sest kindlustuslepingu kohaselt oleks hageja pidanud niikuinii maksma välja 890 000 krooni suuruse kindlustushüvitise.
11.2.Tõendatud on, et tulekahju sai alguse kostjale kuuluvast angaarist ja selle asjaolu üle poolte vahel vaidlus ka puudub.
11.3.Kuid siinkohal nõustub kohus kostja seisukohaga, et kostja või kostja töötaja ei ole tulekahju põhjustamises süüdi Hageja on tuginedes asjatundja-elektriinsener A Ka 20.09.2005 arvamusele /I kd lk 4042/ leidnud, et kostja pidi hea seisma angaari elektrisüsteemi korrasoleku eest, kuid kuna angaari elektrisüsteem ei olnud korras, siis puhkes tulekahju, sest angaari elektrikaitsmed ei lülitunud lühise või üleminekutakistuse tekkimisel õigeaegselt välja. Kohus on seisukohal, et A.Ka arvamus ei tõenda üheselt, et kostja angaari elektrisüsteem või akulaadija või laadimisel kasutatud pikendusjuhtmed ei olnud töökorras ning on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kõnealuses tulekahju asjaolude uurimiseks läbiviidud kriminaalmenetluses teostatud Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 04.03.2004 ekspertiisiaktist /t.l. 68/ nähtub, et tulekahjukolle paiknes piirkonnas so külmikauto IVECO läheduses, kus paiknes akulaadija. Eksperdi hinnangul on tulekahju tõenäoliselt põhjustanud avariiline režiim (suur üleminekutakistus, lühis) akulaadijas või pikendusjuhtmes vahetult akulaadija läheduses.
2-05-24421 Tulekahju tekkimist lahtise tule allika termilist toimest ei saa eksperdi arvates kategooriliselt välistada. Tulekahju tekkimine on eksperdi arvates tõenäoliselt seotud angaaris külmikauto IVECO aku laadimisega. Seega ei ole tulekahju kindlat põhjust vastuvaidlematult tuvastatud. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 sätestab süü vormid, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3), raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4) ja tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et kostja töötajate tegevuses puudub süü, kuna tulekahju tekkimist ei olnud võimalik ette näha, sest sellel hetkel kui töötajad hakkasid kasutama pikendusjuhet ja/või akulaadijat olid mõlemad objektid terved ja vajalikku hoolt järgides ei olnud võimalik ette näha, et võiks tekkida tulekahju. Samuti ei ole tõendatud, et angaari elektrisüsteem ei olnud korras. Tunnistaja H Li ütlustega /II kd lk 15-17/ on tõendatud, et laadimiseks kasutatud akulaadija oli kasutusel juba 1999. või 2000. aastast, tunnistaja kasutas akut viimati ligikaudu 1 kuu enne õnnetust (2003.a. novembri lõpus) ning sellel akulaadijal rikkeid töös ei olnud. Aku jäi 04.01.2004 laadima väga väikese vooluga. Samuti on H. Li ütlustega tõendatud asjaolu, et ta kasutas laadimiseks maandusega pikendusjuhet, mis oli poest ostetud ning väliselt ei olnud sellel midagi näha, et viga oleks olnud. H.Li ütluste kohaselt kui ta pani aku laadima ja lahkus angaarist, et olnud tal vähimatki kahtlust, et mingi õnnetus võiks juhtuda. Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 14.04.2004.a. määrusega on kriminaalmenetlus kõnealuse tulekahju asjaolude uurimiseks lõpetatud, seoses kuriteokoosseisu puudumisega /I kd lk 60-61/. Määruse kohaselt on eeluurimisega tuvastatud, et H L'i tegevuses (külmikauto IVECO aku laadima panemine) puudub ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus), sest ettevaatamatus eeldab isiku poolt teo faktiliste asjaolude olemasolu võimalikuks pidamist. Antud juhul ei olnud võimalik hoolsuskohustuse rikkumisele viitavaid asjaolusid tunnetada s.t tulekahju tekkimist ei olnud võimalik ette näha, mistõttu antud juhul puudub KarS § 205 koosseis. Hageja on märkinud, et kriminaalasja menetluse lõpetamine ei oma antud tsiviilasja puhul tähtsust, kuna tsiviilõigussuhetes mõistlikult isikult eeldatava ja nõutava hoolsuse sisu ja ulatus erineb oluliselt kriminaalõiguslikust süü mõistest. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et kostja tegevuses puudub ka tsiviilõiguslikus tähenduses süü, kuna ei kostja ega ka kostja töötajad ei jätnud järgimata käibes vajalikku hoolt. Asjas on tõendatud, et kostja töötajad kasutasid aku laadimiseks töötavat akulaadijat, millega seoses ei olnud varasemalt probleeme esinenud ning ilma vigastusteta pikendusjuhet. Kohtu poolt määratud tulekahjuekspertiisi käigus riiklikult tunnustatud eksperdi H.P poolt antud arvamusega /I kd lk 190-193/ on tõendatud asjaolu, et akulaadija (käivituslaadimisseadme Start) kasutamisjuhend /I kd lk 109-113/ ning käesoleval ajal kehtivad seadusandlikud aktid ei nõua vaadeldava akulaadija tehnilise seisukorra perioodilist kontrollimist. Nimetatud eksperdi arvamusega on veenvalt ümber lükatud hageja poolt esitatud asjatundja A.Ka arvamuses toodud väide, et akulaadija perioodiline kontroll on kohustuslik. Samuti on H.P arvamusega tõendatud asjaolu, et akulaadimise protsess kulgeb sõltuvalt režiimist 10-20 tundi. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja töötajate poolt kasutatud akulaadija oli standardne ja ettenähtud pidevaks tööks. Seetõttu puudus kostja töötajatel kohustus viibida pidevalt akulaadimise protsessi juures.
2-05-24421 Tõendamata ning vastuolus ekspert H.P arvamusega on hageja väide, et kostja on rikkunud Siseministri 08.09.2000 määrusega nr.55 kehtestatud „Tuleohutuse üldnõuete" punkti 39. Kohus nõustub jätkuvalt kostjaga selles, et kostja tegevuses puudub süü, kuna ei kostja ega ka kostja töötajad ei jätnud järgimata käibes vajalikku hoolt. Kostja töötajad kasutasid aku laadimiseks korrektselt töötavat akulaadijat. Kostja töötajate poolt kasutatud akulaadija vastas akulaadija valmistajapoolsele tehnilisele dokumentatsioonile ja kostja töötajad järgisid akulaadija kasutamisel ka akulaadija kasutamisjuhendit. Akulaadija Start kasutamisjuhendist ei tulene kohustust teha akulaadijale perioodilisi tehnohooldusi. Tegemist on elektriseadmega, mille puhul on oluline vaid järgida, et see oleks töökorras. Kostja töötajad järgisid käibes vajalikku hoolt, kuna tunnistaja H.Li ütlustega on tõendatud, et akulaadijat kasutati vastavalt kasutamisjuhendile. Tõendamata on ning vastuolus ekspert H.P arvamusega on ka hageja väide, et kostja süü seisneb väidetavalt asjaolus, et kostja töötajad rikkusid Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 59 p 7, mille kohaselt ei tohi elektriseadme kasutamisel jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet. H.P arvamusest nähtub üheselt, et arvestades akulaadimise protsessi pikkust (10-20 tundi), on tegemist pidevaks tööks ettenähtud seadmega. Akulaadija kasutusjuhendist ei nähtu samuti, et akulaadija kasutamisel peaks seda pidevalt valvama. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tuleohutuse nõudeid rikkunud ning on akulaadija kasutamisel järginud käibes vajalikku hoolt.
11.4.Hageja on seisukohal, et võimalik on kostja süüst sõltumatu vastutus, kuna hageja vastutab suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. Hageja on seisukohal, et elektripaigaldised, pikendusjuhtmed ning elektri abil töötavad seadmed on vaadeldavad suurema ohu allikana ning isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral ei saa välistada, et elektrit edastatavas või elektri abil töötavas seadmes tekib rike, mille tulemusel seade süttib ning tekib tulekahju. Kohus on seisukohal, et kostjal on õigus selles, et hageja selline seisukoht on väär. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tavakasutuses olevaid elektriseadmeid ei ole võimalik pidada suurema ohu allikaks. VÕS § 1057 - 1060 sätestavad riski vastutuse eriliigid, mille olemust on vajalik arvesse võtta muude suurema ohu allikate tuvastamisel. Mootorsõiduki valdaja vastutus mootorsõiduki käitlemises, ehitise omaniku vastutus ja loomapidaja vastutus ei saa olla samastatavad elektriseadeldise omaniku vastutusega. Samuti ei olnud angaari näol tegemist ohtliku ehitisega. Suurema ohu allika puhul peab oht lähtuma eseme olemusest, näiteks Riigikohus on oma 24.04.1997.a lahendis nr 3-2-1-53-97 leidnud, et kortermajade torudes surve all jooksev vesi ei ole suurema ohu allikas, sarnaselt sellele tuleb jõuda järeldusele, et ka elektriseadmed oma olemuselt ei kujuta endast suurema ohu allikat. Siseministri 8. septembri 2000. a määrusega nr 55 vastuvõetud „Tuleohutuse üldnõuded" § 21 kohaselt pargitakse sõiduk selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. Asjas on tuvastamist leidnud, et kostja võimaldas suulise kokkuleppe alusel ning Tehnika tn 5 ja Pikk tn 61 maaüksuse plaani järgi OÜ-l Tõnu Reisid oma territooriumil bussi hoida, kuid bussi hoidmiseks oli ettenähtud koht territooriumil asuvast angaarist ca 30 m kaugemal, mitte angaari vahetus läheduses. Tunnistajate A L, T Vi ja J Zi ütlustega / I kd lk 117-123/ on tõendatud, et tulekahju toimumise ajal asus buss angaari vahetus läheduses, lähemal ehitisele kui 4 meetrit, mis on tuleohutuse üldnõuete rikkumine. Nii oli tunnistaja A.L ütluste kohaselt buss tulekahju päeval angaarist ca 1,5 meetri kaugusel, tunnistaja J Zi väitel 1-3 meetri kaugusel ning T Vi ütluste kohaselt 2,5-3 meetri kaugusel. Lisaks sellele nähtub Saaremaa Häirekeskuse poolt 03.03.2006 täidetud (J.Zi poolt) tulekustutus- ja päästemeeskondade
2-05-24421 sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaardist, et buss seisis angaarist 1 meetri kaugusel. Hageja on ebaõigesti tõlgendanud Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 18. novembril 2005.a haldusasjas nr 3-3-1-36-05 tehtud otsust. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et: „Seega ei tulene siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 21 teisest lausest ega teistest õigusaktidest, et määratud parkimiskoht peaks igal juhul paiknema vähemalt 4 m kaugusel ehitisest." Asjas ei ole tõendatud, et kostjale kuuluva angaari kõrval olev ala oleks olnud määratud parkimiseks, seega on vajalik antud alal parkimisele kohaldada Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 § 21 teise lause teist poolt s.t: „sõiduk pargitakse [selleks määratud kohas] või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest." Hageja väide, et kogu angaari esine plats oli mõeldud parkimiseks ei ole tõendatud. Maaüksuse plaaniga, kus paiknes kostja angaar /I kd lg 108/ ja tunnistaja R K ütlustega /II kd lk 18-19/ on tõendatud, et bussi parkimiseks ettenähtud koht asus angaarist ca 30 meetri kaugusel. Samuti on R.K ütlustega tõendatud asjaolu, et bussi angaari juures parkimiseks puudus kostja juhtkonna nõusolek ja vastav kokkulepe. Kuna tunnistajad A.L ja H.L ei kuulunud kostja juhtkonda, ei saanud nad teada ka kostja ja OÜ Tõnu Reisid vahel sõlmitud kokkuleppe asjaolusid. Ei ole tõendatud, et kostja territooriumi valdajana jättis tagamata tuleohutuse üldnõuete täitmise. Kohtu poolt määratud tulekahjuekspertiisi käigus ekspert A Valmi arvamusest nähtub, et buss ei oleks süttinud, kui ta oleks seisnud viilhallist vähemalt 13,3 meetri kaugusel /I kd lk 154-156/. Samuti on ekspert märkinud, et 4 m nõude eesmärk ei ole piirata tule levikut sõidukilt ehitisele ega vastupidi, vaid selleks et tagada päästemeeskonna vaba juurdepääs hoonele. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
12.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3). Hageja menetluskulude nimekirjast /II kd lk 36-37, 38-43/ nähtuvalt on ERGO Kindlustuse AS käesolevas asjas kandnud menetluskulusid kokku summas 190 320.00 krooni (käibemaksuta), mis koosnevad õigusabitasust 142 576.40 kr, riigilõivust 42 000 kr, ekspertiisitasust 1993.60 kr ja tulekahju ekspertiisitasust 3750 kr. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest kokku summas 81 424.20 kr /II kd lk 4458/. Kuna otsus on tehtud kostja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostja menetluskulude nõue rahuldada ning hagejal tuleb hüvitada osaliselt kostja makstud kulud tema esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma poolt osutatud õigusabi eest summas 41 433.05 krooni, mis on 5 % hagi rahuldamata põhinõude osast. Hageja menetluskulud jäävad ta enda kanda.
R.Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.