lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-47-97

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.04.1997

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-47-97
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.04.1997
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-47-97

MÄÄRUS

Tartus 11. aprillil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. aprillil 1997. a. Põlva Maakonna Maksuameti erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

17.jaanuari 1997. a. määruse hagi läbivaatamata jätmises Põlva Maakonna Maksuameti hagis AS-i Reider vastu AS-i Reider pankrotimenetluses võlausaldaja nõude tunnustamiseks.
16.augustil 1996. a. Põlva Maakohtule esitatud hagiavalduses palus Põlva Maakonna Maksuamet, juhindudes PankrS §-dest 24 p. 4 ja 74 lg.1, tunnustada maksuameti nõuet 900 430 krooni AS-i Reider pankrotimenetluses. Selles summas jäeti maksuameti 18. juuni 1996. a. ettekirjutusel rajanev nõue võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagejal puudub volitus hagi esitamiseks. Põlva Maakohtu 18. detsembri 1996. a. määrusega jäeti hagi TsKS § 223 p. 3 alusel läbi vaatamata. Määruse kohaselt ei ole riigiametid vastavalt TsÜS §-le 6 avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning vastavalt TsKS §-le 69 puudub neil õigus pöörduda enda nimel kohtusse. Ka maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 ei anna sellist õigust, kuna vastavalt sama seaduse §-dele 15 ja 24 ei ole maksuhalduril õigust hagi kohtusse esitamiseks. PankrS § 4 lg 2, millele viitab hageja, seda küsimust ei reguleeri, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-dele 38 p. 2, 43 ja 44 on maksuamet valitsusasutuse poolt hallatav riigiasutus, mitte riigivalitsemisorgan. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse selles toodud põhjustel muutmata ja Põlva Maakonna Maksuameti erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et MKS §-s 14 ei ole sätestatud Maksuameti ja tema kohalike asutuste volitust esitada kohtusse tsiviilhagi riigi nimel või esindada riiki tsiviilkohtumenetluses. Sellist volitust ei sisalda ka maksuameti põhimäärus. PankrS § 4 lg 2 ei konkretiseeri, millised riigiasutused on pankrotiasjades võlausaldajateks. Erikaebuses palub Põlva Maakonna Maksuamet tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme. MKS § 14 lg 2 kohaselt on maksuhaldur kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad ja intressid, nõudma sisse maksuvõlad ja rakendama sanktsioone maksuseaduste rikkujate suhtes. MKS § 14 lg 2 kohaselt on riiklike maksude maksuhalduriteks ka Maksuamet ning nende kohalikud asutused. 1. veebruarini 1997. a. kehtinud PankrS § 4 lg 2 sätestas, et maksuvõla puhul on võlausaldajaks riigivalitsemisorgan ning sellest tuleneb Maksuameti kui valitsusasutuse ja tema kohalike asutuste, mitte Vabariigi Valitsuse, kohustus tegelda maksuvõlgade sissenõudmisega. Seega tulenevad Põlva Maakonna Maksuameti volitused AS-i Reider pankrotimenetluses hagiavalduse esitamiseks seadusest. Vastavalt VVS §-le 44 lg 1 on valitsusasutus volitatud esindama riiki, kui valitsusasutus täidab seadusest tulenevaid ülesandeid. MKS §-d 15 ja 24 ei reguleeri maksuvõla sissenõudmist maksumaksjalt pärast tema pankroti väljakuulutamist.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Vastustaja ei ole oma seisukohta erikaebuse kohta esitanud. Kolleeegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. MKS §-s 14 lg 1 on sätestatud, et riiklike maksude maksuhalduriks on ka Maksuameti kohalik asutus. Sama paragrahvi 2. lõikes on sätestatud maksuhalduri kohustused. Maksuhalduri kohustuseks on muu hulgas ka seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvate maksusummade ja intresside kindlaksmääramine, samuti maksuvõla sissenõudmine. Maksuvõla sissenõudmine toimub üldjuhul halduskorras maksuhalduri ettekirjutuse alusel, mida maksumaksja võib vaidlustada halduskohtus. MKS §-s 24 reguleeritaksegi maksuhalduri õigusi maksu sissenõudmisel halduskorras. Maksuvõla sissenõudmise all ei saa aga kitsalt mõista ainult MKS §-s 24 loetletud haldusõiguslikke toiminguid maksu vahetuks sissenõudmiseks. Maksuvõla sissenõudmise all tuleb mõista ka teisi seaduses ettenähtud maksuvõla kättesaamiseks tehtavaid õigustoiminguid. Pankrotimenetluses hagi esitamise õigus maksunõude tunnustamiseks tuleneb pankrotiseadusest ja sellise hagi esitamisega täidab maksuhaldur temale pandud ülesannet maksuvõla sissenõudmiseks. VVS § 44 lg 1 kohaselt on riiki volitatud esindama ka riigiasutus seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt määrab riigi esindaja Vabariigi Valitsus siis, kui seadus või muu õigusakt ei sätesta, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes. Kuna maksuvõla sissenõudmine on maksukorralduse seadusest tulenevalt maksuhalduri ülesanne, siis esindab maksuhaldur VVS § 44 lg 1 alusel maksuvõla sissenõudmise õigussuhtes riiki ning ei vaja eraldi Vabariigi Valitsuse volitust. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. jaanuari 1997. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Erikaebus rahuldada. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.