3-2-1-10-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, AS-i Bittan esindaja vandeadvokaat J. Leppiku ja vastustaja esindaja vandeadvokaat E. Sassiani osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. jaanuaril 1997. a. AS Bittan esindaja vandeadvokaat Jüri Leppiku kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. septembri 1996. a. kinnistamisotsuse Guido Seile maa tagastamisel. Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 1995. a. korraldusega nr. 753-k tagastati Guido Seile õigusvastaselt võõrandatud maa Tallinnas Saue 9 suurusega 2571 m2 (end. kinnistu nr. 4869). Tallinna Linnavalitsuse kinnistamisavalduse alusel tegi Tallinna Linnakohtu kohtunik 1. augustil 1995. a. otsuse nimetatud maa kinnistamiseks G. Seile. Samal kuupäeval kanti tagastatud maa kinnistusraamatusse (avati kinnistusregistri osa). Apellatsioonkaebuses palus AS Bittan kinnistamisotsuse tühistada ja uue otsusega jätta Tallinna Linnavalitsuse kinnistamisavalduse rahuldamata. Kaebuses leiti, et kuna tagastatud maal asuvad apellandile kuuluvad õiguslikul alusel püstitatud hooned ja maareformi seaduse §-s 7 lg 1 kehtestatud tingimusi maa tagastamiseks ei ole järgitud, siis on kinnistamisotsuse tegemisel rikutud kinnistusraamatuseaduse (KRS)§ 47 lg 2 p. 5, sest välja pole selgitatud kinnistataval maatükil asuvate ehitiste omanikke. Tallinna Ringkonnakohus jättis AS-i Bittan apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kinnistamisotsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kohtule olid esitatud kõik kinnistamisotsuse tegemiseks vajalikud dokumendid ning otsus on kooskõlas linnavalitsuse korraldusega maa tagastamise kohta. Apellant on seda korraldust küll vaidlustanud, kuid linnavalitsuse esindaja seletuste kohaselt ei ole seda muudetud ega tühistatud. Poolte vahel tekkinud omandiõiguslik vaidlus krundil oleva ehitise osas ei ole aluseks kinnistamisotsuse tühistamisele. Kassatsioonkaebuses palub AS-i Bittan esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ja vääralt kohaldanud KRS §-i 46. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25. märtsi 1996. a. otsusega on Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 1995. a. korraldus maa tagastamise kohta tunnistatud täielikult seadusevastaseks ja kohustatud linnavalitsust asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Seega on ringkonnakohtu tsiviilkolleegium kohaldanud omavalitsuse seadusevastaseks tunnistatud õigusakti ning rikkunud TsKS § 9 lg 1. Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 1995. a. korralduse nr. 753-k p. 2 kohaselt kuuluvad tagastataval maal asuvad hooned G. Seile, kuid kinnistustoimikus oleva Tallinna Hooneregistri ME kirja kohaselt andmed töökoja-valveruumi ja laohoone juurdeehituse omanike ja valdajate kohta puuduvad. Seda vastuolu pole kohtunik enne kinnistamisotsuse tegemist lahendanud. Vastustaja palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et kassaatori õigused
võivad AÕS §-de 57 lg 1 ja 65 lg 1 ning KRS § 64 kohaselt olla kaitstud hagimenetluses nõudega ebaõige kande parandamiseks või kustutamiseks. Omandiõigust vaidlustatud hoonele saab tõendada ja sellest tulenevalt õigusliku aluseta tehtud kande kustutamist nõuda hagimenetluses, mitte kaebusega kinnistamisotsuse peale. Samuti leitakse, et kinnistusraamatu kanne pole tehtud ilma õigusliku aluseta ja see alus pole hiljem ka ära langenud, kuna Tallinna Linnavalitsus pole maa tagastamise korraldust muutnud ega tühistanud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on lõppjärelduses õige ja selle tühistamiseks puudub alus. AÕS RakS § 10 lg 1 kohaselt kantakse maareformi käigus tagastatud maa kinnistusraamatusse (avatakse kinnistusregistri osa) linnavalitsuse kirjaliku kinnistamisavalduse ja maa tagastamise korralduse ning maakatastri andmete alusel. Kassaator tugineb sellele, et tagastatud maa esmakinnistamise aluseks olnud linnavalitsuse korraldus maa tagastamise kohta on tunnistatud seadusevastaseks. AÕS § 57 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kande ebaõigsuse aluseks ka kande õigusliku aluse puudumine või selle hilisem äralangemine. Kui maa tagastamise korraldus on halduskohtu jõustunud otsusega seadusevastaseks tunnistatud, siis on ära langenud üks AÕS RakS §s 10 lg 1 sätestatud õiguslik alus tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks. AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda seaduses sätestatud korras ebaõige kande muutmist või kustutamist. KRS § 64 sätestab kande parandamise korra õigusliku aluse puudumisel. Kui kinnistusregistri kanne ja kinnistamisotsus on ebaõiged AÕS § 57 tähenduses, võib huvitatud isik KRS § 64 lg 1 ja 2 kohaselt taotleda uue kinnistamisotsuse tegemist. Uue kinnistamisotsuse tegemine selleks pädeva isiku poolt on võimalik, kui selleks on olemas kõigi kinnistusregistrist nähtuvate isikute, kelle õigusi uus otsus kahjustaks, notariaalselt tõestatud nõusolekuavaldus. Nimetatud isikute nõusoleku puudumisel võib huvitatud isik KRS § 64 lg 3 kohaselt pöörduda hagiga kohtusse ebaõige kande parandamiseks. Kinnistusraamatusse kandmisega teisel isikul tekkinud kinnisomandit saab vaidlustada hagimenetluses, mitte apellatsiooni ja kassatsioonimenetluses KRS § 70 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt saab AS Bittan pärast kinnistusraamatusse kande tegemist kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi, nõudes ebaõige kande parandamist hagimenetluses. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. septembri 1996. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.