3-2-1-72-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 29. mail 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. mail 1996. a. Maria Rinne kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. veebruari 1996. a. otsuse Klarissa-Singara Reikteri hagis Maria Rinne vastu kinkelepingu tühistamiseks ja pärandvara saamiseks. Kinkelepinguga 19. septembrist 1991. a. kinkis Albertine Kärpuk Tallinnas Vaate tee 4 asuva majavalduse Maria Rinnele. 21. juulil 1992. a. A. Kärpuk suri.
ole apellatsioonkaebuses esitatud tõendite analüüsile andnud hinnangut ega võtnud seisukohta, kas A. Kärpuk oli 19. septembril 1991. a. otsusevõimeline või mitte. Kostja vastuväited on jäetud tähelepanuta nii linna- kui ringkonnakohtus, kuigi TsKS § 232 lg. 4 kohaselt tuleb põhjendada, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. TsKS § 129 ja 130 sätestavad ekspertiisi määramise ja teostamise korra, mille kohaselt on ekspertiisi eelduseks poolte kokkulepe ja kohtu määrus selle tegemiseks. Apellatsioonikohus on ka eiranud TsKS § 301 lg. 1 ja 318 lg. 2 sätteid, sest otsuse põhjendavas osas ei ole viidatud mitte ühelegi asjaolule ja tõendile, on jäetud hindamata tunnistajate ütlused ning puuduvad põhjendused, millele on rajatud kohtu järeldused kui ta kõik ülejäänud tõendid tagasi lükkab. Vastustaja kaebusega ei nõustu, leides, et kassatsioonkaebus on esitatud teistel alustel kui apellatsioonkaebus, milles taotleti asjas menetlus lõpetada. Kassaator on viidanud protsessiõiguse normide rikkumisele (TsKS § 30l lg. 1, § 318 lg. 2), kuid ei põhjendanud, milles rikkumine seisnes. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Kassatsioonikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protessiõiguse norme (TsKS § 336 lg. 1). Kassaator vaidlustas ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on leidnud, et linnakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja apellatsioonkaebus ei anna alust otsuse muutmiseks. Kui apellatsioonikohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei pea ta TsKS § 313 lg. 2 kohaselt kordama oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi. Seega pole ringkonnakohus rikkunud TsKS § 232 lg. 4 ja § 228 lg. 1 sätestatut. Tallinna Linnakohus on hagi rahuldamisel tõenditele, mille hulka kuulusid ka kohtuistungil vannutatud ekspert P. Valvuri arvamus, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr. 66 10. veebruarist 1995. a., Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisibüroo ekspertiisi akt nr. D-141-95 27. juulist 1995. a., hinnangu andnud. Kassaator esitas apellatsioonkaebuses samad väited, millega vaidles linnakohtus hagile vastu. Apellatsioonkaebuses ta taotlusi seoses tõendite esitamise või nende tagasilükkamisega, ei esitanud, mistõttu ei ole neid argumente õigus kasutada kassatsioonkaebuses. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. veebruari 1996. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.