3-2-1-73-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 29. mail 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja esindaja vandeadvokaat I. Koolmeistri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. mail 1996. a. AS-i Daniel kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi 26. veebruari 1996. a. otsuse Maire Tätte hagis AS-i Daniel vastu 20 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 9. augustil 1994. a. kostjaga kokkuleppe, mille järgi hageja pidi ostma kostjale kuuluva majavalduse Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaarlimõisa külas. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 20 000 krooni. Kokkulepitud ajal, s.o. 29. augustil 1994. a. elamu ostu-müügi lepingu sõlmimist ei toimunud, sest kostjal ei olnud korras selleks vajalikud dokumendid. Kuna kostja keeldus nimetatud summat tagastamast, siis taotles hageja TsK § 212 alusel kostjalt tema kasuks 20 000 krooni väljamõistmist. Tartu Linnakohus, juhindudes TsK §-dest 46 ja 212 lg. 1, mõistis AS-lt Daniel Maire Tätte kasuks välja 20 000 krooni, asudes seisukohale, et hageja poolt kostjale kokkuleppe sõlmimisel makstud 20 000 krooni ei ole käsiraha TsK § 212 mõttes. Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust osaliselt hagi rahuldamise põhjenduste osas. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus õigesti asunud seisukohale, et hageja poolt 9. augustil 1994. a. kostjale tasutud rahasummat 20 000 krooni ei saa käsitada käsirahana TsK § 212 lg. 1 mõttes. Tulenevalt TsK § 212 lg. 1 mõttest saab käsiraha anda juba tekkinud lepingulise kohustise täitmise tagamiseks, mitte aga lepingu sõlmimise tagamiseks tulevikus. Poolte 9. augusti 1994. a. kokkuleppest tuleneb otseselt, et 20 000 krooni tasus hageja just ostu-müügi lepingu järgneva sõlmimise tagamiseks. AS Daniel leidis apellatsioonkaebuses, et 9. augustil 1994. a. sõlmitud kokkuleppe puhul on tegemist iseseisva lepinguga, mis ei ole majavalduse ostu-müügi lepinguks TsK § 244 järgi. Käsirahaga elamu ostu-müügi lepingu tagamisel on oluline, et see ostu-müügi leping oleks juba sõlmitud ja teostatud seaduses ettenähtud vormis. Selline käsitus on kooskõlas TsK §de 212 lg. 1 ja 242 lg. 1 mõttega. AÕS RakS § 13 lg. 4 kohaselt pidi ehitise võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Hageja tasutud 20 000 krooni muutunuks käsirahaks TsK § 212 tähenduses üksnes sel juhul, kui pooled sõlminuks hiljem notariaalses vormis majavalduse ostu-müügi lepingu. Pooled ostumüügi lepingut ei sõlminud ja ei leppinud kokku selles, et lepingu sõlmimata jätmisel jääb ettemaks maja müüjale. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on hageja nõude rahuldamisel viidanud ebaõigesti TsK § 212 lg. 1. Hageja nõude faktiliseks aluseks on TsK § 477 lg. 1 ja 2. Vastavalt TsK §-le 477 lg. 1 on isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on isik, kes seaduse või
tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, või kui alus, mille järgi vara omandati, hiljem ära langeb, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja omandas hageja poolt tasutud 20 000 krooni küll poolte kokkuleppega, kuna pooled selles kokkuleppes märgitud ostumüügi lepingut kindlaksmääratud ajal, s.o. 29. augustil 1994. a. ei sõlminud, siis poolte kokkuleppe eesmärgi äralangemisega langes ära ka õiguslik alus hagejalt saadud raha omandamiseks. Kassatsioonkaebuses palub AS Daniel ringkonnakohtu otsuse muuta ja teha uus otsus. Kassaator leiab, et kohtud hindasid valesti 9. augusti 1994. a. kokkuleppes väljendatud poolte tahet, mistõttu asusid ekslikule seisukohale käsirahaga elamu ostu-müügi lepingu tagamise kohta. Ebaõige hinnangu tõttu tõlgendasid kohtud vääralt TsK § 212 sätteid, millega välistasid võimaluse tagada käsirahaga poolte kokkuleppest tulenevat kohustust elamu ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. Kohtud jätsid tähelepanuta, et M. Tätte ei täitnud kokkulepet elamu ostu-müügi lepingu sõlmimiseks
kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.