lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-51-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 04.04.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-51-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
04.04.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
626
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-51-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 4. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, aktsiaseltsi Kave esindaja vandeadvokaat H. Otti ja kindlustusseltsi Bico esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. märtsil 1996. a. Aktsiaseltsi Kave kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 1995. a. otsuse Kindlustusseltsi Bico hagis aktsiaseltsi Kave vastu 443 388 krooni nõudes. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et AS Kave autojuht võttis AS-lt Tulem vedamiseks Moskvas asuvale saajale AS-le Marat R veose toidukaubaga. Veos oli kindlustatud kindlustusseltsis Bico. Veos rööviti Moskvas tundmatute isikute poolt ööl vastu 7. juunit 1994.a. Kuriteo sündmuse kohta algatati kriminaalasi.

25.augustil 1994. a. tasus hageja AS-le Tulem kindlustushüvitisena 35 031 USA dollarit. Pärnu Linnakohtule esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 433 488 krooni, kuna rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (CMR) artikli 17 punkt 1 kohaselt vastutab vedaja kauba kaotsimineku eest kauba vastuvõtmisest kuni üleandmiseni. Pärnu Linnakohtu otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlga 433 488 krooni, riigilõivu 12 704 krooni 65 senti ning advokaadi abi eest 21 674 krooni 40 senti. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt vastutab vedaja CMR artikli 17 p. 1 alusel kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. AS Kave (vedaja) kaupa saajale üle ei andnud, mistõttu ta vastutab veose kaotsimineku eest. Ka kostja autojuhi tegevus oli ebaõige, kuna parkis auto tänavale ning jättis veose saatedokumendid saaja esindaja kätte. Hagi rahuldamine on kooskõlas TsK §-ga 387 ja kindlustusseaduse(KS) §-ga 18. Kassatsioonkaebuses palub AS Kave apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et kohtud jätsid põhjendamatult kohaldamata CMR artikli 17 p. 2 ja 5, mis sätestavad need juhud, mil vedaja ei vastuta kauba säilimise eest selle veoks vastuvõtmisest kuni üleandmiseni. Ebaõigesti on apellatsioonikohus kohaldanud KS § 18 ja TsK §
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
387.Nende sätete kohaldamine eeldab süü olemasolu. Kohtute lahenditest ei nähtu, milles seisnes kostja süü kahju tekkimises. Kuna kostja tõendas kahju tekkimise kuriteo toimepanemise tõttu, siis ei ole piisav viidata ainuüksi asjaolule, et veolepingu puhul eeldatakse vedaja süüd. Vedaja süüd eeldatakse seni, kuni ei ole tõendatud kauba kaotsimineku muud põhjused. Vastustaja kindlustusselts Bico palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb vastavalt TsKS §-le 347 p. 1 tühistada materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu. Apellatsioonikohus on ebaõigesti leidnud, et hagi rahuldamine CMR artikli 17 p. 1 alusel on

kooskõlas kindlustusseaduse §-ga 18 ja TsK §-ga 387. Tulenevalt KS §-st 18 läheb kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitist saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Sama põhimõtte nõudeõiguse ülemineku kohta kindlustushüvitistsaanud isikult kindlustusandjale kahju eest vastutava isiku vastu sätestab TsK § 387. Osundatud sätete alusel on kohustatud subjektiks isik, kes kahju tekitas. Apellatsioonikohtu otsusest nähtuvalt on tõendatud veose röövimine ning sellega seoses kriminaalasja algatamine. Seega on kindlustusandjal regressiõigus kuriteo toimepannud isiku või isikute, mitte vedaja vastu. Asja lahendamisel on kohtud jätnud tähelepanuta, et rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsioon regressisuhteid ei reguleeri. Tulenevalt CMR artiklist 1 p. 1 kohaldatakse konventsiooni sätteid autokaubaveolepingu alusel tekkinud suhetes. Sellised lepingulised suhted kindlustusseltsi ja kostja vahel puudusid, mistõttu kindlustusseltsi nõue CMR artikli 17 p. 1 järgi on alusetu. Kuna asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid või muuta neile apellatsioonikohtus antud hinnangut, teeb Riigikohtu tsiviilkolleegium uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 1995. a. otsus. Jätta kindlustusseltsi Bico hagi aktsiaseltsi Kave vastu 443 388 krooni nõudes rahuldamata. Kaebus rahuldada. Välja mõista kindlustusseltsilt Bico 4720 (neli tuhat seitsesada kakskümmend) krooni aktsiaseltsi Kave kasuks advokaadi abi eest Riigikohtus. Tagastada aktsiaseltsile Kave 21. detsembril 1995.a. tasutud kautsjon 4433.90 (neli tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 90 senti. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.