Muud › CMR

Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kauba vigastused ei tulenenud mitte ebaõigest laadimisest, vaid ebaõigest pakendamisest. Veo ajal oli kaup raskuse tõttu vajunud viltu. Kahjustunud ei olnud mitte kaup, vaid kauba vorm. Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest CMR art 17.4a järgi. Kostja leiab, et kahju on tõendamata. Puuduvad tõendid, et hageja kandis viidatud summa ekspedeerijale üle. Seetõttu on ka nõude üleminek tõendamata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-51-96 leidnud, et CMR regressisuhteid ei reguleeri. CMR art 32 p 1 alusel on antud nõue ka aegunud. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes. 06.05.2008 laadis kostja autojuht Rootsis, Glanshammaris, Kemivägen 7 veokile XXX33 alust pahtlit ja pidi selle Soome toimetama (t lk 28, 65). Soomes ilmnes, et kaup on kahjustatud, kaup oli vajunud viltu (t lk 66, 79-81). Kauba laadis vedaja. Kaup toimetati saatjale tagasi ja pakendati ümber. Veo ekspedeerijaks oli ML EOÜ, kelle vastutus oli kindlustatud hageja juures (t lk 31-32). Hageja tasus ekspedeerijale kahju 36 290,82 krooni (t lk 33-38, 57). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Tegemist on rahvusvahelise kaubaveoga, mida reguleerib Rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsioon (CMR). Kindlustusandja on kaubaveoga tekkinud kahju hüvitanud. VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on esitanud regressinõude vedaja vastu. Vedaja vastutuse üle saab otsustada lähtudes CMR vastavatest artiklitest. CMR art 17 p 1 kohaselt vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kostja väidab, et ta vabaneb vastutusest, kuna kaup oli valesti pakendatud saatja poolt. Kohus ei nõustu, et kaup on valesti pakendatud ning et sellest tingituna vabaneb kostja vastutusest. Puudub vaidlus, et kaup oli laaditud alustele ning igal alusel oli üksteise peal neli pahtlipurki. Alused olid pakitud kilesse ning kinnitatud rihmadega. CMR saatelehel on märgitud: „High stacking not allowed, keep from freezing“ ning „Die palletten dürfen nich auf einander stapeln vor frost schützen“. Kostja leiab, et nimetatu tähendab, et kaupa ei tohi üksteise osta ladustada, hageja leiab, et kaubaaluseid ei tohi üksteise otsa ladustada. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et CMR saateleht keelab kaubaaluseid üksteise otsa ladustada. Kohus möönab, et inglisekeelses tekstis ei ole sõnad „high stacking“ piisavalt selged - kas mõeldakse kaupa või kaubaalust, kuid saatelehel kasutatav keel on ka saksa keel, mille sõna „palletten“ tähendab kaubaalust. Saatelehe tekst mõlemas keelest kannabki täpsuse eesmärki ning kohus lähtub nendest sõnadest, mis on täpsemad. Samuti ei ole kohtul alust kahelda hageja väiteid praktikast. Hageja nimelt väitis, et plastpurgis kaupa praktikas laetaksegi vedamise jaoks neljas reas üksteise peale. Hageja väide tugineb 10-aastasel praktikal CMR-kindlustuse pakkumisel. Kostja seevastu vastupidise praktika kohta kohtuistungil väita ei osanud. Antud juhul ei olnud probleem ka kauba pakendamisel kilesse, sest autojuhi seletuskirja kohaselt oli kaup kilega kõvasti kinni (t lk 29-30, 67-68). Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et kaup oli pakendatud õigesti.

Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et kaup oli laaditud ebaõigesti. Autojuhi seletuskirja kohaselt oli kaup kinnitatud rihmadega. Teekonna lõpul olid purgid vajunud raskuse pärast kortsu ja purkide käepidemete sangad olid hõõrunud kõrvalseisnud purkidele järjed sisse ja vigastanud kaante ääred. Nimetatu viitab kohus arvates sellele, et kaup veo ajal liikus ega olnud õigesti fikseeritud. Märke kauba vigastuse kohta oli ka saatelehel saaja poolt fikseeritud. Õige on hageja seisukoht, et kaup tuleb laadida selliselt, et see ei kahjustuks. Käesoleval juhul oli kauba fikseerimine rihmadega ebaõige, sest plastpurgid võivad deformeeruda, kui kaup veo ajal liigub. Samuti tuleb kauba fikseerimisel vajadusel kasutada spetsiaalseid õhkpatju, vahtplasti vms, mis tõkestaksid kauba liikumise ega põhjustaks deformatsiooni. Kohtu hinnangul vastutab kostja kahju eest, vastutus tuleneb CMR art 17 p 1. Hagejal on selle kahju tagasinõudeõigus VÕS § 492 lg 1 alusel. Kahju suuruse osas vaidlus puudub. Hageja on esitanud ka tõendi, et ta on kahjusumma välja maksnud (t lk 57). Kuivõrd hageja nõudeõigus tuleneb VÕS § 492 lg 1, loobus kostja aegumise väitest CMR järgi (t lk 58). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja 36 290,82 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.