3-2-1-36-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 20. märtsil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaatori L. Vetemäe ja tema esindaja vandeadvokaat J. Alandi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. märtsil 1996. a. Ljudmilla Vetemäe kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi
tähelepanuta, et elamuseadus ei kuulu kohaldamisele tagasiulatuvalt. Vastustaja AS Tarmeko peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks ning palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 lg. 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. ES § 5 kohaselt ei tohi mitte kedagi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et otsuse tegemisel pidi linnakohus juhinduma alates 1. juulist 1992. a. kehtivast elamuseadusest. Väär on aga apellatsioonikohtu järeldus, et kostja eluruumist väljatõstmise materiaalõiguslikuks aluseks on ES § 60. Tulenevalt ES §-st 68 võisid teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavad või kasutavad juriidilised isikud esitada hiljemalt 1992. aasta 1. juuniks asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile ettepanekud nende tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 58. Osundatud paragrahvi esimese lõike tõlgendamisel on apellatsioonikohus asunud ekslikule seisukohale, et ES § 60 lg. 3 on kohaldatav ka nende üürnike suhtes, kes üürileandjaga töö- või teenistussuhetes ei ole olnud, kuid kes elavad tööandja eluruumiks tunnistatud eluruumis, kuna see eluruum on ES § 58 lg. 1 kohaselt määratud isiku majutamiseks, kes on eluruumi omaniku või tiitlipärase valdajaga töö- või teenistussuhetes. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab, et tööandja eluruumiks tunnistatud eluruumist ES § 60 lg. 3 alusel üürniku ning temaga koos elavate isikute väljatõstmine eeldab tööandja eluruumi üürilepingu lõpetamist või lõppemist. Ühiselamu toa nr. 309 tööandja eluruumiks tunnistamisel L. Vetemäe hagejaga töösuhetes polnud, temaga tööandja eluruumi üürilepingut sõlmitud ei ole, mistõttu teda ei saa ES § 60 kohaselt vaidlusalusest eluruumist välja tõsta. Asjakohatu on kassaatori viide ES §-le 36 kui tööandja eluruumist väljatõstmise materiaalõiguslikule alusele, kuna osundatud säte väljatõstmist ei reguleeri. Kuna asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid või muuta neile apellatsioonikohtus antud hinnangut, teeb kassatsioonikohus vastavalt TsKS §-le 346 p. 4 uue otsuse, millegajätab AS-i Tarmeko hagi rahuldamata. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. novembri 1995. a. otsus. Jätta ASi Tarmeko hagi Ljudmilla Vetemäe vastu eluruumist väljatõstmiseks rahuldamata. Tagastada Ljudmilla Vetemäele 18. detsembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.