3-2-1-29-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. märtsil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, N. Jakovlevi esindaja vandeadvokaat J. Leppiku ja K.-J. Saarevälja esindaja vandeadvokaat S. Schneideri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. märtsil 1996. a. Nikolai Jakovlevi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsuse Karl-Johan Saareväli hagis Nõmme Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte ja Nikolai Jakovlevi vastu ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks ja Nikolai Jakovlevi vastuhagis omandiõiguse tunnistamiseks elamu osale. Karl-Johan Saareväli esitas septembris 1991. a. Tallinna Linnavarade Ametile taotluse Tallinnas Pärnu mnt. 398 asuva elamu ja krundi tagastamiseks. 28. veebruaril 1994. a. tunnistas Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Tallinna Linnakomisjon Karl-Johan Saarevälja Pärnu mnt. 398 hoone ja krundi osas omandireformi õigustatud subjektiks.
Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on põhjendatult põhihagi rahuldanud, kuigi kaebuses seda ei vaidlustatud, vaidlustati vastuhagi rahuldamata jätmist ning taotleti selle rahuldamist. Samuti jättis apellatsioonikohus kontrollimata vastustaja esitatud meelevaldsed vastuväiteid. Kuna kohus teatas apellandile vastustajalt vastuse saamisest, siis jätkas ta menetlust ning ei omanud õigust asja lahendada TsKS § 292 lg. 1 p. 1 korras. Kassaator leiab, et ta on heauskne omandaja, kelle õigused on kaitstavad AÕS § 95 lg. 1 alusel, mida apellatsioonikohus aga ei arvestanud. Vastustajad peavad kohtuotsust õigeks. Kolleegium leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonikohus leidis, et esimese astme kohus on põhjendatult põhihagi rahuldanud ning otsus täiendavat motiveerimist ei vaja, nõustudes täielikult linnakohtu põhjendustega. Alusetu on kassaatori väide, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest, kuna ei käsitlenud otsuses vastuhagi rahuldamata jätmist, mille peale apellatsioonkaebus oli esitatud. Hagi rahuldamine, mida kostja apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud, välistas vastuhagi rahuldamise. Seega kontrollis apellatsioonikohus põhjendatult põhihagi rahuldamise õigsust, ning vastuhagi rahuldamata jätmine eraldi põhjendamist ei vajanud. Põhjendamatu on samuti kassaatori väide, et ringkonnakohus lahendas asja menetlusvormis, milleks tal õigus puudus. Apellandile vastustaja vastuse saatmine ei võta apellatsioonikohtult õigust otsustada asi TsKS § 292 lg. 1 p. 1 alusel kaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata. Väär on kassaatori seisukoht, et AÕS § 95 lg. 1 on TsÜS § 66 suhtes erisäte. Eluruumi ostumüügileping on vastuolu tõttu eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg. 5 p. 4 kehtetu algusest peale. Lepingu notariaalse tõestamisega järgiti küll selle vorminõudeid, kuid see ei kõrvalda vastuolu osundatud seadusega ega muuda tühist lepingut kehtivaks. Õigusliku aluse puudumisel ei tekkinud kostjal omandit eluruumile ning tema viide AÕS §-le 95 lg. 1 ei ole asjakohane. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.