1.Välja mõista solidaarselt E.O.`lt, OÜ-lt Hobifarmer ja R.O.`lt R.P.`i kasuks menetluskulude katteks 3 760 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni.
2.E.O., OÜ Hobifarmer ja R.O. menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavalduse sisu
1.R.P. esitas 05.12.2005. a Viru Maakohtule hagi E.O. vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (I kd, tl 3-5).
2.Hageja taotles hagis välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale kuuluv traktor MTZ-80 (nr 10031 (VIN kood); ehitusaasta 1979, vana reg. märk xxx) koos haakeriistadega.
3.Hageja tõi esile alljärgnevad asjaolud. J.-E. O. sõlmis 01.07.2002. a kostja E.O.`ga vara kasutuslepingu, mille järgi J.-E. O. andis E.O.`le kasutada temale omandiõiguse alusel kuuluva traktori MTZ-80 (vana reg. märk xxx) koos haakeriistadega (kolmehõlmaline ader, kultivaator, söödalaO.skäru). E.O. kohustus kasutuslepingu järgi kindlustama J.-E. O.`t küttepuudega ning olema võimaluste piires abiks elutoimingutes. J.-E. O. suri 12.09.2004. a ja R.P. päris vastavalt testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusele J.-E. O. vara, mille hulka kuulus ka traktor MTZ-80 (ehitusaasta 1979, reg. märk 8373, tehasetähis
(VIN kood) 110031). R.P. soovis E.O.`ga vara kasutuslepingut lõpetada ja päritud vara, s.o. traktor MTZ-80, tagasi saada. E.O. keeldus oma 20.05.2005. a kirjaga vara tagastamast.
4.Õiguslikes põhjendustes tugines hageja R.P. võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 320, § 312 lg 3, § 309, § 334 lg 1, mis sätestavad üürilepingu mõiste, üürilepingu kehtivuse lepingupoole surma puhul, tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtaja, üürilepingu kestuse, üüritud asja tagastamise. Põhjendustes märkis hageja R.P., et kasutuslepingu näol on tegemist vallasvara üürilepinguga, üürileandja surmaga läksid hagejale kui pärijale üle üürileandja õigused, hageja on üürilepingu kehtivalt üles öelnud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1), üürileping on lõppenud ning kostja E.O. on üürnikuna kohustatud pärast lepingu lõppemist vara tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Pärast üürilepingu ülesütlemist valdab kostja hageja vara õigusliku aluseta.
II Kostja vastus
5.Kostja E.O. esitas 13.01.2006. a kirjaliku vastuse hagile (I kd, tl 18).
6.Kostja hagi ei tunnistanud ning esitas alljärgnevad vastuväited hagile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 (vana TsMS redaktsiooni § 91) kohaselt lasub tõendamise kohustus pooltel. Sellega, et J.-E. O. vara on testamendi alusel 14.02.2005. a üle läinud hagejale, ei ole tõendatud, et traktor MTZ-80 (reg. märk xxx) asub kostja ebaseaduslikus valduses. Testamendijärgses pärimisõiguse tunnistuses on muuhulgas märgitud, et traktor MTZ-80 on registreeritud 10.02.2005. aastast pärandaja, s.o. J.-E. O. nimele, kes aga suri juba 12. septembril 2004. a. Lisaks sellele on samas pärimisõiguse tunnistuses märgitud, et traktor MTZ-80 xxx on registrist kustutatud juba 01.01.2002. a.
III Menetluse käik
7.Kohtu eelistungil 12.09.2006. a hageja esindaja selgitas, et hageja taotleb vara väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest, varaks on traktor ja haakeriistad, mis on nimetatud kasutuslepingus. Kostja selgitas, et on traktorisse paigutanud ka oma vara ning tegemist ei ole enam algse varaga (traktoriga, mis anti kasutusse), kostja on traktoril vahetanud tagasilla ja traktorile paigaldanud teisi agregaate ja osi. Kostja märkis, et testament ei vasta pärandaja tahtele. Traktor on registrist kustutatud ja lepingus on fikseeritud, et vara jääb kostja kasutusse (I kd, tl 30-45).
8.12.09.2006. a esitas hageja taotluse hagi tagamiseks . Hageja taotles kohustada kostjat, et viimane annaks tema valduses oleva traktori koos haakeriistadega üle kohtutäiturile (I kd, tl 46-47). Kohtu 13.09.2006. a määrusega hagi tagati (I kd tl 49-51). Kostja esitas hagi tagamise määruse peale määruskaebuse (I kd, tl 58-59) ning märkis määruskaebuses, et traktor, mis asub Kruusimäe talu (kostja elukoht) õuel, kuulub omandiõigust tõendavate dokumentide alusel OÜ-le Hobifarmer, traktori reg. nr. on 1620 TA ja seega on hagi
kostja vastu alusetu. Viru Ringkonnakohus jättis 13.12.2006. a E.O. määruskaebuse rahuldamata ja hagi tagamise määruse muutmata (I kd, tl 103-105).
9.Kohtuistungil 12.10.2006. a kostja esindaja T.M. märkis, et vaidlusalune traktor ei ole kostja seaduslikus valduses, traktori registreerimistunnistusest nähtub, et traktor OÜ Hobifarmer omandis ning traktori kasutaja on registreerimistunnistusel kostja. Traktor on võõrandatud J.-E. O. eluajal ning vastavad dokumendid peaksid olema ARK-s. Hageja peab tõendama, et vara on tema oma ja pärimisõiguse tunnistus ei ole selleks piisav. Kohus rahuldas kostja taotluse tõendite väljanõudmiseks ARK-st ja notarilt (pärimistoimik) (I kd, tl 66-69).
10.20.10.2006. a esitas ARK Jõhvi büroo kohtule traktori MTZ (reg. märk xxx) registritoimingute alusdokumendid (I kd, tl 82-86). 24.10.2006. a esitas Jõhvi notar Ülle Mesi kohtule J.-E. O. pärimistoimiku (I kd, tl 87). ARK Pärnu büroo esitas 27.10.2006. a kohtule traktori MTZ registritoimingu dokumendid (I kd, tl 94-98).
11.Kohtuistungil 05.04.2007. a esitas hageja esindaja taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Taotluse kohaselt on hagejal põhjendatud kahtlus, et ARK dokumentide hulgas olevale müügilepingule, millega J.-E. O. müüs 26.06.2004. a traktori MTZ-80, ei ole alla kirjutanud J.-E. O. (I kd, tl 126-129).
12.Kohtu 07.08.2007. a määrusega määrati käekirjaekspertiis, ekspertiisi teostajaks määrati Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus (*käesoleval ajal Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) ning eksperdile esitati küsimus: kas 26.06.2004. a sõlmitud ostu-müügilepingule on alla kirjutanud J.-E. O. (I kd, tl 136-137). Ekspertiisiakt nr DK-0199-07/4366 esitati kohtule 27.08.2007. a. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole J.-E. O. 26.06.2994. a sõlmitud ostu-müügilepingule all kirjutanud (I kd, tl 148-153).
13.31.08.2007. a esitas hageja kohtule taotluse kaaskostja kaasamiseks (TsMS § 208 lg 2). Hageja taotles kaasata tsiviilasja kostjana OÜ Hobifarmer (vaidlusalase traktori omanik ARK andmete alusel). Kohtu 05.09.2007. a määrusega kaasati OÜ Hobifarmer (RK 11131917) protsessi kostjana (I kd, tl 159-160).
14.OÜ Hobifarmer esitas 16.10.2007. a kirjaliku vastuse ning esitas alljärgnevad vastuväited. OÜ Hobifarmer omandiõigus vaidlusaluse traktori osas on lõppenud 21.10.2006. a, mistõttu on hageja nõue vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks kostja OÜ Hobifarmer vastu alusetu. Samuti ei pea kostja tõendatuks hageja väidetavat omandiõiguse tekkimist hagiavalduses märgitud traktori kohta, kuivõrd liiklusregistri andmete kohaselt ei ole traktori kuulumine pärandajale võimalik, kuna traktor kustutati registrist 01.01.2002. a ning pärimisõiguse tunnistuses sisalduvad andmed saavad olla ainult registriandmete arhiivi andmed, mis kajastavad registri seisu kuupäevaga 01.01.2002. a (Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 5 lg 2). Seoses traktori registrist kustutamisega pole võimalik alates 01.01.2002. a pärinevate arhiivi andmetega tuvastada traktori omaniku 12.09.2004. a (J.-E. O. surmakuupäev). Asja võimalik lahendus oleks, et hageja loobub hagist, tasub kõik seaduses ette nähtud kohtu- ja õigusabikulud ning soovi korral pöörab oma nõude notar Ülle Mesi vastu, kes on pärimisõiguse tunnistuses tõestanud olematuid fakte (I kd, tl 166-167).
15.Hageja esitas seisukoha seoses kostja OÜ Hobifarmer vastusega (I kd, tl 174), milles märkis, et hagejale ei ole teada traktori omandiõiguse muutumisest ning kui OÜ
Hobifarmer on vaidlusaluse traktori võõrandanud kohtumenetluse ajal ja olukorras, kus traktor oli hagi tagamise määrusega antud kohtutäituri hoiule, tõlgendab hageja sellist kostjate käitumist pahatahtlikuna koos sellest tulenevate tagajärgedega. Hageja taotles ARK-st dokumentide väljanõudmist (omandiõiguse muudatus 21.10.2006. a) (I kd, tl 174). Vastuseks hageja seisukohale teatas kostja E.O., et traktorit ei antud kohtutäituri vastutavale hoiule kohtu 13.09.2006. a määruse alusel, sest sel ajal ei olnud traktor kostja seaduslikus valduses (tema ebaseaduslikus valduses pole traktor kunagi olnud) ja kohtutäitur ei saanud seda kuidagi hoiule võtta. 10.02.2005. aastast ei ole traktor registreeritud pärandaja (J.-E. O.) nimele, sest pärandaja suri 12.09.2004. a. Kostja jätkuvalt leiab, et pärimisõiguse tunnistus pole piisav tõend, tõendamaks hageja omandiõigust traktorile, samuti pole pärimisõiguse tunnistuses sõnagi haakeriistadest. Kuigi vaidlusalune traktor ja haakeriistad asusid kostja E.O. poolt kohtuistungil 12.09.2006. a antud seletuse kohaselt tema õuel, siis ei ole tema väitnud, et need haakeriistad on J.-E. O. pärandvara hulka kuuluvad riistad (I kd, tl 179-180). Vastuseks hageja seisukohale teatas kostja OÜ Hobifarmer, et hageja on õigesti aru saanud, et traktor oli OÜ Hobifarmer omandis, kuid erinevalt hagejast ei käsitle kostja traktorit vaidlusalusena, kuna kostja jaoks on asi ilma ühegi vaidluseta üheselt selge. Kostja märkis, et traktorit ei ole võõrandatud kohtumenetluse ajal, kuna OÜ Hobifarmer sai kostja vastu algatatud kohtumenetlusest teada 28.09.2007. a, traktor oli aga juba 21.10.2006. a, s.o. 11 kuud varem võõrandatud, kostjale pole teada kohtu määrus hagi tagamise osas, seetõttu ei saa ta seda ka täita. Kostja pole traktorit ühelegi kohtutäiturile hoiule andnud ning traktorit pole ka hoiule võetud (I kd, tl 182-183).
16.ARK esitas 22.02.2008. a kohtule traktoriga (1620 TA) 21.10.2006. a teostatud registritoimingute alusdokumendid (II kd, tl 10-15).
17.Kostja OÜ Hobifarmer teatas 21.04.2008. a kohtule, et ARK dokumendid tõendavad üheselt, et 21.10.2006. a kuupäevaga ei olnud traktor kostja omanduses ega valduses (ammugi mitte ebaseaduslikus valduses), mistõttu kostja on veendunud, et tegemist on väljapressimisega (II kd, tl 31-33).
18.Kohtuistungil 22.04.2008. a teatas hageja esindaja, et hageja kavatseb nõuet muuta, hagi tagamise määrust ei olnud kohtutäituril võimalik täita, kuna E.O. hoovis seisnud traktori numbrid ei läinud kokku kohtumääruses märgitud numbritega, akti kohtutäitur ei koostanud. Esindaja märkis, et politseile on esitatud avaldus kriminaalasja algatamiseks ning kui tuvastatakse, et allkiri võltsiti ja kes võltsis, siis E.O. poolt allkirja võltsimise korral oleksid tühised järgnevad müügitehingud. Viimase ostja puhul võib eeldada, et viimane ostja on heauskne (II kd, tl 35-36).
IV Avaldus hagi eseme muutmiseks (hageja lõplik nõue)
19.Hageja esitas 12.09.2009. a kohtule avalduse haginõude muutmiseks ja taotluse kostja kaasamiseks (II kd, tl 51-55). Hageja taotleb kaasata kaaskostjana menetlusse R.O. ning hageja nõudeks jääb välja mõista kostjatelt E.O.`lt (edaspidi ka kostja 1), OÜ-lt Hobifarmer (edaspidi ka kostja 2) ja R.O.`lt (edaspidi ka kostja 3) solidaarselt välja tekitatud kahju 10 000 krooni.
20.Hagiavalduse kohaselt ei ole ekspertiisiakti kohaselt 26.06.2004. a ostumüügilepingule alla kirjutanud müüja J.-E. O., traktori ostja R.O. võõrandas traktori mitterahalise sissemaksena 11.08.2005. a OÜ-le Hobifarmer ning viimane müüs traktori 21.10.2006. a L. Š.`le. Hageja on üürilepingu üles öelnud, kuid 20.05.2005. a keeldus kostja E.O. traktorit tagastamast, kuigi kostjal oli kohustus traktor hagejale välja anda (AÕS § 80 lg 1, VÕS § 309 ja § 334 lg 1). Kostja E.O. varjas teadlikult asjaolu, et traktor ei kuulunud hagejal nõudeõiguse tekkimise hetkel temale, väites oma 13.01.2006. a kohut eksitades, et traktor on registrist kustutatud. Hageja on seisukohal, et väheusutav on, et E.O. ei teadnud traktori omandamisest R.O. poolt, kuna traktor asus tema valduses ja ta oli kantud traktori passi kasutajana. Seega on kostja E.O. tegevus vastuolus TsÜS § 86 sätestatud heade kommetega. R.O. omandas traktori lepingu alusel, mis vastavalt ekspertiisiaktile osutus võltsituks, kuna J.-E. O. ei olnud lepingule müüjana alla kirjutanud. Seega omandas R.O. traktori kuriteo tulemusena. Seda kinnitab ka Lääne Politseiprefektuuri 25.04.2008. a teade kriminaalasja lõpetamise kohta kuni kuriteo toime pannud isiku kindlakstegemiseni. R.O. võõrandas mitterahalise sissemaksena kuriteo käigus saadud vara OÜ-le Hobifarmer, olles selle ettevõtte ainuasutaja, juhatuse liige ja seaduslik esindaja. Hageja leiab, et R.O. oli teadlik ostu-müügilepingu tühisusest või pidi sellest teadlik olema ning traktori võõrandamine toimus pahauskselt hageja suhtes. Samuti on R.O. kohtumenetluse käigus võõrandanud traktori OÜ Hobifarmer juhatuse liikmena L. Š.`le, välistades sellega pärijal vara tagasisaamise L. Š.`lt kui heauskselt omandajalt. Vastavalt AÕS § 84 lg 4, kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja. Hageja leiab, et R.O.`l ei saanud tekkida omandiõigust traktorile, kuna selle omandiõiguse tekkimise aluseks olev ostu-müügileping on tühine TsÜS § 86 ja § 87 alusel. Hageja on seisukohal, et R.O. on oma tegevusega talle kahju tekitanud. Kahju hüvitamise nõudes tugineb hageja VÕS § 127 lg 1 (kahju hüvitamise eesmärk) ja § 137 lg 1 (kahju hüvitamine mitme isiku poolt). Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist, kahju suuruseks hindab hageja 10 000 krooni (traktori väärtus).
21.Kohtu 09.03.2009. a määrusega kaasas kohus kaaskostjana menetlusse R.O. (II kd, tl 61-62).
V Kostja 1 (E.O.) vastus
22.Kirjalikus vastuses (II kd, tl 71) jäi kostja 1 varemesitatud vastuväidete juurde. J.-E. O. vara ei ole kunagi olnud E.O. ebaseaduslikus valduses. Kostja 1 keeldus 20.05.2005. a vara tagastamast, kuna 26.06.2004. a ostu-müügilepinguga oli J.-E. O. müünud traktori R.O.`le ja 11.08.2005. a võõrandas R.O. selle mitterahalise sissemaksena OÜ-le Hobifarmer. Hagi esitamise ajal 05.12.2005. a ei olnud traktor E.O. valduses. E.O. ei ole oma tegevusega tekitanud hagejale kahju ega saa olla seetõttu antud kohtuvaidluses kostjaks, kellelt hageja solidaarselt teiste kostjatega nõuab kahju hüvitamist.
VI Kostja 2 (OÜ Hobifarmer) vastus
23.Kirjalikus vastuses (II kd, tl 76-77) kostja 2 hagi õigeks ei võtnud ning märkis vastuses, et haginõude muutmise avaldusest ei selgu, mida kostjale 2 ette heidetakse ja
millest tuleneb ettevõtte vastu suunatud rahaline nõue. Haginõude muutmise avaldusest nähtub, et hageja nõuded on suunatud hoopis ettevõtte asutaja ja juhatuse liikme R.O. vastu. Äriseadustiku (ÄS) § 146 lg 1, § 187 lg 2 ja § 188 lg 1 tulenevalt vastutavad asutaja, juhataja ja osanik süüteo korral personaalselt (mitte ei vastuta ettevõte), kusjuures nimetatud isikud on vastutavad ka ettevõtte ees. Seetõttu on kostja 2 seisukohal, et senikaua, kuni pole leidnud kinnitust süüteo toimepanemine R.O. poolt, puudub igasugune alus ettevõtte kaasamiseks käesolevasse tsiviilprotsessi. R.O. süüteo olemasolul tekib OÜl Hobifarmer nõudeõigus ka R.O. suhtes, seega tuleb kostjat 2 käsitleda kui iseseisva nõudega kolmandat isikut.
VII Kostja 3 (R.O.) vastus
24.Kirjalikus vastuses (II kd, tl 78-83) kostja 3 hagi õigeks ei võtnud ning märkis, et ei ole hagejale võlgu ning hageja peaks oma nõudega pöörduma isiku vastu, kes talle raha lubanud on. Hageja ebaseaduslikus valduses on kostjale kuuluvad asjad (sahaplaat ja sooader) koguväärtusega 15 000 krooni, ning nimetatud asjade välja andmata jätmise või rahalisest kompenseerimisest keeldumise korral esitab kostja vastuhagi. Kostja 3 märgib, et kumbki kostja (kostja 2, kostja 3) ei ole pahauskne valdaja AÕS § 84 tähenduses, sest traktor võõrandati 21.10.2006. a, kuid kostja 2 sai tema vastu esitatud hagist teada 28.09.2007. a ning kostja 3 vastavalt 11.03.2009. a.
VIII Kohtuistungid 29.09.2009. a ja 04.12.2009. a
25.Kohtuistungist 29.09.2009. a kohustas kohus isiklikult osa võtma hagejat, kostjat 1 ja kostjat 3 (II kd, tl 95-97).
26.Hageja selgitas, et ta teadis enne J.-E. O. surma, et viimane tahab tema kasuks testamendi teha, kuid testamendi sisust sai teada (2004. aasta lõpus) pärast pärandaja surma. Sellest, et pärandaja oli sõlminud kostjaga 1 kasutuslepingu, sai ta teada siis, kui leidis pärandvara hulka kuuluvast elamust nimetatud lepingu. Siis hakkaski hageja asju välja nõudma. Leping oli tehtud kuni masina kasutusaja lõpuni, lepingu kehtivusaega lepingusse märgitud ei olnud. Hageja esitas kostjale 1 kolm teatist ning kui sai kostjalt 1 ametliku vastuse, pöördus kohtusse, traktori registreerimisest ja müümisest ta midagi ei teadnud. Sooader ja sahaplaat on müüdud vanarauana, omandi kuuluvusest ta ei teadnud, need asjad asusid hageja maa peal ning kostjad hageja poole nõudega need tagastada, pole pöördunud. Pärandatud vara testamendis üksikasjalikult loetletud ei olnud. Hageja esindaja märkis, et kostja 2 ja kostja 3 on OÜ Hobifarmer asutamisel hinnanud traktori väärtust ja 11.08.2005. a lepingu alusel andnud traktori mitterahalise sissemaksena üle asutatavale osaühingule (II kd, tl 126), seega on traktori väärtus tegelikult suurem kui hageja nõue. Hagihind 10 000 krooni tuleneb sellest, et pärija (hageja) hindas pärandi vastuvõtmisel traktori väärtuseks 10 000 krooni. Haakeriistade hüvitamise nõudest hageja loobub, sest nende kohta tõendusmaterjal puudub. Hageja on pärast pärandi vastuvõtmist püüdnud lõpetada kasutuslepingut ja vara tagasi saada. Traktori ümberregistreerimiste ja omanike vahetuste tõttu ei ole hagejal õnnestunud traktorit oma valdusesse saada. Ostumüügileping on võltsitud ning isikud on teadlikult võõrandanud asja. Kahjunõue põhineb valduse tagasi saamise võimatusel. Traktori võõrandamised toimusid teadmises, et on
esitatud väljaandmise nõue, teadlikult tegutsesid nii kostja 2 kui ka kostja 3. Kõik kostjad on olnud pahausksed valdajad. Kostja 1 – teadis valduse õigusliku aluse lõppemisest, andis valduse üle kostjale 3, kostja 2 – kostja 2 teadis kõikidest asjaoludest, sh. valduse lõppemisest, kuid võõrandas asja kostjale 3, kostja 3 – samadel alustel võõrandas asja kolmandale isikule. Kõigi kolme kostja poolt on toimunud hageja omandi rikkumisele suunatud teod, mistõttu kostjad vastutavad solidaarselt VÕS § 137 alusel. Kostja 2 ja kostja 3 poolt teostatud tehingute eesmärk oli omandiõiguse kehtestamine.
27.Kostja 1 selgitas, et kui ta sõlmis J.-E. O.`ga kasutuslepingu, sai ta traktori dokumendid enda kätte. J.-E. O. on kostja veresugulane, küsitav on testamendis toodu, kuna pärandaja tahe ei ole seal selliselt kirjas, testamenti ei ole vaidlustatud, kuid nädal aega enne J.-E. O. surma oli tema tahe midagi muud, ta ei soovinud, et traktori saaks hageja. Traktor ei olnud pärandvara hulgas, kuna oli registrist kustutatud. Kasutusleping oli tähtajatu, J.-E. O.`ga sai kokku lepitud, et traktor jääb kostja valdusesse kuni kasutusaja lõpuni (nii kaua kuni vanarauaks muutub). Traktor oli kostja valduses 2004. aasta septembris, jäi kostja hoovi seisma. 2005. aastal kostja sai traktori taastatud ja kuskil juuni kuus sai traktori töökorda. Kasutusaeg lõppes siis, kui kostja seda enam kasutada ei saanud, seoses omaniku vahetusega.
28.Kostja 2 esindaja (OÜ Hobifarmer juhatuse liige) selgitas, et nõue on alusetu, OÜ Hobifarmer on kõrvaline isik ning OÜ Hobifarmer valdusesse läks traktor põllumajanduslikel eesmärkidel. R.O. andis traktori OÜ-le Hobifarmer üle, kuid mitte rahalisel eesmärgil.
29.Kostja 3 selgitas, et traktor oli tema valduses juba enne ostu-müügilepingu sõlmist (26.06.2004. a), traktori tagastamise nõudest sai kostja teada isa (*kostja 1) käest, seetõttu hakkaski kostja registreerimisdokumentidega tegelema 2005. aastal. Kuskil kirjas oli mainitud, et hageja esitab kohtusse hagi. Kostja on üritanud ennast asjaga kursis hoida. Testamenti pole kohtus vaidlustatud, kuid kostja tegeleb sellega. Hagi on alusetu, pärimisõiguse tunnistusest tuleneb, et traktor oli registrist kustutatud 2002. aastal, traktor kanti registrisse uuesti 07.05.2005. a, registreerimise aluseks oli ostu-müügileping (ostja oli R.O.), mille kostja sõlmis J.-E. O.`ga Toila vallas.
30.Kohtuistungil 04.12.2009. a hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi ja mõistaks kostjatelt välja hageja menetluskulud. Esindaja märkis, et kostja 2 ja kostja 3 on kinnitanud, et nende eesmärk oli omand endale jätta. Kostja 1 oli üürnik ja keeldus vara tagastamast, ostu-müügileping on tühine, mistõttu kostja 3 ei saanud asja omanikuks, samuti on kostjad omaks võtnud, et traktor oli nende valduses. Kuna 26.06.2004. a ostumüügileping on võltsitud ja kostjad pole esitanud mingeid muid omandiõigust ja valdust tõendavaid dokumente, siis oli tegemist ebaseadusliku valdusega ning seoses omandi tagastamise võimatusega tuleb asi hüvitada rahas. Kohtuistungile kostjad ja nende esindajad ei ilmunud, kostjad taotlesid asja arutamist kohtuistungil kostjate osavõtuta.
IX Kohtu põhjendused
31.Vindikatsiooninõue.
31.1.Vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi kostja 1 vastu (AÕS § 80 lg 1) on kohtule esitatud 05.12.2005. a (I kd tl 3-5), kostja 2 vastu 31.08.2007. a (I kd tl 154155). AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Nõude esemeks on rikkumise kõrvaldamine ning väljanõue on suunatud isiku vastu, kelle faktilises valduses asi on. Omanikule mõistetakse asi tagasi, kui ta tõendab oma omandi kestvuse ja selle õigusliku alusel ning omandi tõendamiseks on lubatud kasutada lepinguid, testamenti, registrite kandeid vms., millest ilmneb, kes on asja omanik. Omanikul on kohustus vaidluse korral tõendada, et valdaja valdab tema asja (AÕS § 82 lg 1). Kui valdaja loobub nõudest vabanemise eesmärgil pahauskselt asja valdusest, võib kohus teda siiski valdajaks lugeda ning peale asja valduse loovutamist vastutab valdaja kui pahauskne valdaja. AÕS § 83 lg 1 järgi võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valdaja võib omakorda tõendada, et (1) hageja ei ole omanik; (2) asja omanik on valdaja; (3) valdajal on õigus asja vallata õiguslikult kehtiva asjaõiguse alusel; (4) valdajal on õigus asja vallata võlaõiguse või muu kehtiva õiguse alusel.
32.Kasutusleping.
32.1.Asja materjalidest nähtub, et J.-E. O. omandas traktori MTZ-80, tehase tähis 110031 kolhoosilt Kaljurand 11.12.1991. a ning traktori omanikuvahetuse kohta koostati akt (pärimistoimiku (Pt) l 11-12).
32.2.01.07.2002. a sõlmisid traktori omanik J.-E. O. ja E.O. kasutuslepingu, mille kohaselt omanik andis oma sugulase - kostja 1 kasutusse traktori MTZ-80, tehase tähis 110031, vana reg. nr. xxx. Lepingu järgi saab kostja 1 traktorit ja haakeriistu kasutada kuni kasutusaja lõpuni talu- ning metsatöödel. Kostja 1 kohustus kindlustama J.-E. O.`t küttepuudega ning olema võimaluste piires abiks elutoimingutes, ühtlasi andis J.-E. O. E.O. kätte traktori vana tehnilise passi (I kd tl 11, Pt l 13).
32.3.Kasutusleping vastab oma sisu poolest tähtajatule üürilepingule, VÕS § 271 ja § 309 lg 1.
32.3.VÕS § 309 lg 1 kohaselt tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja VÕS-s sätestatut järgides üles öelda.
32.4.Kostja 1 väited, et kasutusleping on oma sisult kinkeleping, ei ole põhjendatud. Kasutusleping ei vasta oma sisult kinke tunnustele. Samuti ei ole tõendatud, et J.-E. O. avaldas nädal enne oma surma tahet traktori omandi andmiseks kostjale 1. Tõendatud pole ka see, et kasutusaja lõpu all pidasid lepingu pooled silmas asja vanarauaks muutumist (üüritud asja kasutuskõlbmatuks (vanarauaks) muutumist). Vastuses teatele kasutuslepingu lõpetamiseks (I kd tl 38-41) avaldas kostja 1, et traktori jätmisest kostjale 1 rääkis J.-E. O. ligikaudu nädal enne oma surma. Kui poolte tahe olnuks kasutuslepingu asemel kinkelepingut sõlmida, pidanuks poolte tahe kasutuslepingus selliselt ka fikseeritud olema. Kostja 1 on viidanud ka üüritud asjale tehtud kulutustele, mis on iseloomulik üürilepingule ning võimaldab üürnikul teatud juhtudel nõuda parenduste hüvitamist või eraldamist asjast (VÕS § 285, § 334 lg 3).
33.Pärimine.
33.1.J.-E. O. pärimistoimikust nähtub, et J.-E. O. tegi 29.10.2001. a testamendi oma surma korraks, oma vara pärijaks nimetas pärandaja R.P.`i, testamendi punkti 3 kohaselt jätab pärandaja pärijale ühtlasi oma hooned Toila vallas Altküla külas (ka kinnistu, kui pärandaja surmapäeval hooned on maa oluliseks osaks), mis moodustab enamuse pärandaja varast (Pt l 4).
33.2.Pärimistoimikust ei nähtu, et J.-E. O. oleks pärast 29.10.2001. a testamenti teinud hilisemaid testamente (notariaalseid, notari hoiule antud, omakäelisi või tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamente), sealhulgas testamente, millega oleks määratud annakut (Pt l 14).
33.3.J.-E. O. suri 12.09.2004. a (Pt l 3). Kuni 01.01.2009. a kehtinud Pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1 kohaselt pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. PärS § 2 kohaselt pärand on pärandaja vara ning § 4 kohaselt pärimiseks peab pärandaja pärandi vastu võtma. PärS § 9 lg 1 sätestas, et pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimane tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). PärS § 19 lg 1 sätestas, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. J.-E. O. testamendi kohaselt on kogu talle surmahetkel kuuluva vara pärija R.P. (“oma vara pärijaks nimetan ...“, eraldi on nimetatud kõige väärtuslikum vara (hooned või kinnistu) vastavalt PärS § 37 lg 1. Kuni 01.01.2009. a kehtinud PärS nägi ette pärandi vastuvõtusüsteemi (PärS § 116 jj). Pärimistoimikust nähtub, et notar määras pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks tähtaja (PärS § 118) kuni 12.02.2005. a (Pt l 18-19). 12.11.2004. a esitas notarile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta R.P. (Pt l 12), kes avaldas, et võtab testamendijärgse pärijana 12.09.2004. a surnud J.-E. O. pärandi vastu, pärandi hulka kuulub hoonetega kinnistu, sõiduauto, traktor.
33.4.Eeltoodust tuleneb, et hageja on pärandi vastu võtnud tahteavalduse väljendamisega 12.11.2004. a (PärS § 4, § 117 lg 1). Pärandi vastuvõtmisega läksid pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130).
34.Pärimisõiguse tunnistus.
34.1.Jõhvi notar Ülle Mesi on 14.02.2005. a koostanud ja pärijale andnud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse (I kd tl 8, Pt l 27), mille kohaselt J.-E. O. vara on testamendi alusel üle läinud R.P.`ile. Pärandvara, mille peale tunnistus on välja antud, koosneb muuhulgas.../traktorist MTZ-80, ehitusaasta 1979, registreerimismärk xxx, tehasetähis 110031, milline on vastavalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kirjale nr. 91/05/4662, 10.02.2005. aastast registreeritud pärandaja nimele. Traktor on registrist kustutatud 01.01.2002. aastal vastavalt Liiklusseaduse §-le 76. Pärija hindab traktori väärtuseks 10 000 (kümme tuhat) krooni/...
34.2.Õige on kostja 1 seisukoht, et pärimisõiguse tunnistuse ei tõenda omandiõigust. Pärimisõiguse tunnistuse tõendab üksnes seda, et pärimisõiguse tunnistuses nimetatud vara pärija on tunnistuses nimetatud isik. Riigikohtu 18.12.2007. a otsuse nr 3-2-1-125-07 kohaselt ...Pärimistunnistuse olemasolu või puudumine iseenesest pärimisõigust ei mõjuta. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on... (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,9491,9520,9521&tekst=RK/3-2-1-125-07 ).
34.3.Kohus märgib, et väär on kostja 1 seisukoht, et traktor registreeriti 10.02.2005. a pärandaja nimele, kes suri juba 12.09.2004. a ning et tähtsust omab traktori registrist kustutamine 01.01.2002. a (I kd tl 18), analoogilise vastuväite on esitanud ka kostja 2 (I kd tl 166-167). Liiklusseaduse (LS) (vastu võetud 14.12.2000. a, redaktsioon kehtis kuni 23.04.2005. a) § 76 sätestas, et Eestis enne 1993. aasta 1. novembrit väljaantud mootorsõidukite ja nende haagiste tehnilised passid, tehnilised talongid ja registreerimistunnistused kehtivad 2001. aasta 30. juunini. Kui 2002. aasta 1. jaanuariks ei ole nimetatud dokumendid uuendatud, kustutatakse mootorsõiduk ja selle haagis liiklusregistrist. LS § 76 oli rakendussäte. LS § 62 lg 1 sätestas, et liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt teede- ja sideministri ettepanekul asutatud riiklik register andmekogude seaduse mõistes, mille pidamise eesmärgiks on sõidukite ja juhilubade üle arvestuse pidamine. Autoregistrikeskuse kanded ei ole konstitutiivsed (st õigust loovad) (niisamuti ka hooneregistri ja hilisema ehitisregistri kanded), mistõttu selliste kannetega ei ole seO.d vallasomandi üleminek. Vallasomandi registreerimine on kolmandate isikute suhtes informatiivne ning eesmärgiks on vallasasja režiimi kaasajastamine riiklikus registris. Õigust loovat tähendust omavad kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu kanded (vt nt Riigikohtu 17.05.2001. a otsus nr 3-2-1-64-01; arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-64-01 ). Kohus ei nõustu kostjatega, et testamendijärgses pärimisõiguse tunnistuses on märgitud, justkui traktor registreeriti 10.02.2005. a pärandaja s.o. J.-E. O. nimele („surnu nimele“), kes suri aga juba 12.09.2004. a. Kostjad on vääralt mõistnud testamendijärgses pärimisõiguse tunnistuses sätestatud lauset. Pärimisõiguse tunnistuses sisalduvas lausest tuleneb hoopis see, et 10.02.2005. a pole mitte traktori J.-E. O. nimele registreerimise kuupäev vaid nimetatud kuupäeva kannab notari poolt viidatud ARK kiri 9-1/05/4662 (Pt l 27, 21). Viimati nimetatud kirjas on ARK notarile vastanud, et traktor registreeriti ARK-s J.-E. O. nimele 17.12.19991. a ning kustutati registrist LS § 76 alusel 01.01.2002. a (Pt l 21-22). Traktori pass 877 (I kd tl 98).
35.1.26.06.2004. a ostu-müügilepingu kohaselt (I kd tl 97) müüs J.-E. O. traktori MTZ80, VIN kood 110031, reg. nr. xxx R.O.`le (kostja 3).
35.2.11.05.2005. a saatis hageja kostjale 1 teatise (I kd tl 32), milles teatas, et soovib J.-E. O. pärijana ja traktori uue omanikuna lõpetada 01.07.2002. a kasutuslepingut, kuna soovib talle pärandatud talus hakata tegelema talupidamisega, mistõttu traktor on talle hädavajalik. Hageja esitas nõude tagastada traktor koos haakeriistade ja traktori tehnilise passiga seitsme päeva jooksul alates teatise saamisest. Vastuväidete korral palus hageja need talle kirjalikult esitada ning teatas, et mittetagastamise korral on ta sunnitud pöörduma kohtu poole. 20.05.2005. a esitas kostja 1 hagejale vastuse (ametlik kiri, I kd tl 38-41). Kostja 1 teatas hagejale, et J.-E. O. tahe, mis on väljendatud kasutuslepingus ning avaldatud kostjale 1 ligikaudu nädal enne surma, oli see, et traktor koos haakeriistadega jääks kostja 1 kasutusse tänuks talle osutatud abi eest ning üle 10. aasta kestnud koostöö märgiks masinate remondil, osade muretsemisel ning esivanemate maade harimisel. Lisaks märkis kostja 1, et on J.-E. O. teadmisel kulutanud traktori töökorda seadmiseks ca 20 000 krooni (lisaväärtus). Kostja 1 ei pea hageja kui pärija tagasinõuet täielikult õigeks, kostja 1 tunnistab hageja omandiõiguse kehtestamise soovi ainult osale, mis kuulus J.-E. O.`le viimase surmamomendil, hageja ja kostja 1 peaksid läbirääkimiste käigus hindama mõlemale kuuluva osade väärtused, jõudma kokkuleppele, mis vastab mõlema poole huvidele. Võimalikeks lahenditeks oleksid kasutusõiguse loomine mõlemale poolele,
traktor müüa ühele poolele teise poole nõusolekul ja väärtuse hüvitamisel, osa eraldamist. Seni kui omavahelised asjad ei ole selgeks räägitud, ei pea kostja 1 masinate tagastamist vajalikuks. 24.05.2005. a on hageja saatnud kostjale 1 järgmise teatise (I kd, tl 33), teatise 3 08.06.2005 (I kd tl 34-35). Kohtu eelistungil kinnitas kostja 1, et on teatise 1 ja 2 kätte saanud, kolmandat mitte (I kd, tl 30).
35.3.07.06.2005. a volitas R.O. R. V.`i registreerima autoregistris volitajale ostumüügilepingu alusel kuuluvat traktorit volitaja nimele, kasutajaks märkida E.O., numbrimärk on kadunud (I kd tl 96). 07.07.2005. a on R.O. esitanud ARK Pärnu büroole avalduse registriandmete muutmiseks seoses traktori omaniku vahetusega, sõiduki kasutajana E.O. märkimist, ARK registreerimistoimingute kohta on tehtud märked: uuesti arvele, väljastatud registreerimismärk 1620 TA, väljastatud registreerimistunnistus EB 153181, 07.07.2005. a (I kd tl 95, 84).
35.4.11.08.2005. a on R.O. sõlminud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, mille järgi R.O. annab üle ja OÜ Hobifarmer (asutamisel) võtab vastu mitterahalise sissemaksena mh. traktori MTZ 80 (reg. nr xxx), seadmete kui mitterahalise sissemakse väärtust hindas OÜ Hobifarmer juhataja (R.O.), mille kohta on koostatud hindamisakt ja seadmete väärtus vastab lepingus toodud väärtusele 40 000 krooni, mitterahalise sissemakse arvel omandab üleandja (R.O.) OÜ Hobifarmer osa nimiväärtusega 40 000 krooni (II kd tl 126). OÜ Hobifarmer registreeriti äriregistris 19.10.2005. a (esmakande aeg, I kd tl 156). 04.10.2005. a on R.O. esitanud ARK-le avalduse registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel, omandaja OÜ Hobifarmer (asutamisel), kasutajateks märkida R.O. ja E.O. (I kd tl 83). Traktori kohta väljastati uus registreerimise tunnistus 08.10.2005. a nr EB 187310 (I kd tl 86). 22.10.2005. a esitas OÜ Hobifarmer ARK-le avalduse registriandmete muutmiseks: omanik OÜ Hobifarmer (I kd tl 85). Traktori kohta väljastati uus registreerimise tunnistus 22.10.2005. a nr EB 214096 (I kd tl 85, 61).
35.5.Eksperdiarvamusega (ekspertiisiakt 23.08.2007. a nr DK-0199-07/4366; I kd tl 147153) on tuvastatud, et 26.06.2004. a sõlmitud ostu-müügilepingule ei ole alla kirjutanud J.E. O.. Arvamus on antud hindamisskaala kategoorias kategooriliselt eitavana, st. vastavalt eksperdi poolt läbiviidud uuringutele selgus, et vaidlustatud allkiri ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt, on reaalne, et kirjutajaks on keegi teine isik.
36.Valdaja ja omandaja heausksus.
36.1.Kohtuotsuse punktis 35.5 märkis kohus, et eksperdiarvamusega on tuvastatud, et müüja (J.-E. O.) allkiri 26.06.2004. a ostu-müügilepingus ei ole kirjutatud müüja poolt (allkirja võltsimine).
36.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 293 lg 1 sätestab, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 229 lg 2 tulenevalt on eksperdiarvamus tõend.
36.3.Kohus nõustub kostjaga 2, et OÜ Hobifarmer sai tema vastu esitatud hagist teada ajal, mil kostjale 2 toimetati kätte hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja kostja kaasamise määrus (I kd tl 164-165) s.o. 28.09.2007. a. Reeglina saab kostja tema vastu esitatud hagist teada hagiavalduse kättetoimetamisel. Hageja on väitnud, et traktor võõrandati kohtumenetluse ajal. Asja materjalidest nähtub, et hagi esitati kohtule 05.12.2005. a, hagi kostja 2 vastu 31.08.2007. a ning kostja 3 vastu 12.02.2009. a, hagi toimetati kostjale 1
kätte 17.12.2005. a (I kd tl 14), kostjale 2 28.09.2007. a (I kd tl 165) ning kostjale 3 11.03.2009. a (II kd tl 70). Traktorit on võõrandatud vastavalt 26.04.2004. a, 11.08.2005. a ning 21.10.2006. a (II kd tl 12). 21.10.2006. a toimunud võõrandamise ajal ei olnud kostja 2 ja kostja 3 menetlusse kaasatud, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda iseenesest seda, kas kostja 2 seaduslik esindaja ja kostja 3 (R.O.) oli teadlik sellest, et hageja on esitanud kohtusse hagi vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Kohus märgib, et R.O. oli teadlik, et hageja on J.-E. O. pärijana esitanud nõude kasutuslepingu lõpetamiseks (üürilepingu ülesütlemine) ja nõudis asja tagastamist, et hageja esitas kohtusse hagi kostja 1 vastu asja tagastamise nõudes. Eeltoodut kinnitab see, et R.O. viibis kohtusaalis kohtu eelistungil 12.09.2006. a (vt II kd tl 79), samuti kinnitas R.O. kohtuistungil 29.09.2009. a et „traktor oli tema valduses juba varem (*enne 26.06.2004. a)“ (II kd tl 130), vastuseks hageja esindaja küsimusele „Kas teadsite, et pärija on esitanud nõude?“ vastas R.O. „sellest sain teada isa (*E.O.) käest, seetõttu hakkasin registreerimisdokumentidega tegelema 2005. aastal. Kuskil kirjas oli mainitud, et hageja esitab kohtusse hagi. Olen üritanud ennast asjaga kursis hoida“ (II kd tl 130). Kostja 3 kinnitas, et 26.06.2004. a müüs J.-E. O. talle Toila vallas traktori, kostja 1 kinnitas, et nädal aega enne surma (* J.-E. O. suri 12.09.2004. a) avaldas J.-E. O. hoopis tahet, et traktor jääks kostjale 1 tänutäheks. Samuti on kostja 1 E.O. (*R.O. isa) kohtus kinnitanud, et „kui tegime kasutuslepingu, siis traktori dokumendid sain enda kätte“ (II kd tl 130), „minu käes on ARK dokumendid, see on loomulik kuna tegemist on perekonna sisese asjaga“, „kuna traktor oli registrist kustutatud, siis ei olnud ta pärandvara sees“, „traktor oli minu valduses 2004 septembris, traktor jäi minu hoovi seisma, 2005. aastal sain traktori taastatud ja kuskil juuni alguses sain töökorda“, „ma olen volitanud oma poega tegema neid asju nii, nagu tema neid kasulikuks peab“, „kasutusleping lõppes siis, kui ma seda enam kasutada ei saanud, seoses omaniku vahetusega“ (II kd tl 132).
36.4.Valdus on seaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte ning valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (AÕS § 34). Asja materjalidest nähtub, et traktor on olnud kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 valduses, alates 01.07.2002. a kuni 21.10.2006. a, kostja 1 on traktori valdaja olnud kasutuslepingu alusel, samuti on kostja 1 märgitud traktori registreerimisdokumentidesse kasutajana ajal, kui registridokumentide järgi oli omanik kostja 3 ja kostja 2; kostja 3 otseses valduses oli traktor ajavahemikul 07.07.2005. a kuni 10.08.2005. a; kostja 2 otseses valduses oli traktor ajavahemikul 11.08.2005. a kuni 21.10.2006. a, kusjuures kõik kostjad on olnud valduse ajal pahausksed valdajad. 26.06.2004. a ostu-müügileping on võltsimise tõttu tühine, sealhulgas nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik kokkuleppe. Tehingus (nii võla- kui asjaõiguslikus) on oluline isiku tahe (TsÜS § 67) ning võltsitud müüja allkirjaga lepingu puhul tuleb välistada, et omaniku (J.-E. O.) tahe oli suunatud asja müümisele ja omandi üleandmisele. Ostu-müügileping ja hilisemad lepingud traktori müügi ja omandi üleandmise kohta (R.O. – OÜ Hobifarmer (asutamisel) – OÜ Hobifarmer) välistavad samuti omandaja pahausksuse tõttu heauskse omandamise. Heade kommetega vastuolus olev tehing on TsÜS § 86 kohaselt tühine, heade kommetega ei kooskõlas võõra omandi õigustamata käsutamine, kuna see on vastuolus omandi puutumatuse põhimõttega. Kohus märgib, et teatud juhtudel on võimalik, et asi omandatakse ostja poolt heauskselt, st. kui omandaja ei tea ega peagi teadma seda, kas võõrandaja on õigustatud omandit üle andma ja kas võõrandaja on üldse omanik. Käesolevas vaidluses on see välistatud, sest väidetav müüja ja ostja on sugulased, mistõttu eksimus müüja identiteedis on välistatud. Seega oli kostja 3 pahauskne valdaja, sest valdus oli seaduspäratu. Kostja 3 poolt valduse üleandmisel kostjale 2 pidi kostja 2 teadma, et kostja 3 on pahauskne valdaja, mistõttu ka kostja 2 ei olnud alates valduse saamisest heauskne valdaja. Kostja 1, jätkates valdust
pärast hageja tahet valdus lõpetada, on samuti pahauskne valdaja. Kostja 1 on üürnikuna rikkunud ka üürniku üldist hoolsust- ja käibekohustust (VÕS § 276 lg 2, § 282, § 288), kui võimaldas üüritud asja käsutada kostjal 3 viimase äranägemisel eesmärgiga omand kehtestada. Kostja 1 kui otsese valdaja mõjusfääris oli võimalus teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Valdaja ja omandaja pahausksust tuleb hinnata konkreetsete asjaolude pinnalt. Kohus märkis kohtuotsuse punktis 36.3, et kostjate ütlustest saab teha järelduse, et kostjate eesmärgiks oli omandi kehtestamine.
36.5.AÕS § 92 lg 1 järgi tekkib vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Võõrandaja peab olema õigustatud üleandmiseks. Üldreegli kohaselt saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valduse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda (AÕS § 95 lg 1, lg 1-1 ja lg 1-2). Erandi sätestab aga AÕS § 95 lg 3, mille kohaselt omandamist AÕS § 95 lg 1, lg 1-1 ja lg 1-2 kohaselt ei toimu, kui asi on omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Kui asi on omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt, siis on heauskne omandamine välistatud kestvalt ning õigusnäilisus asendab vaid käsutaja puuduvat õigust käsutamiseks, kuid ei kõrvalda muid õigusvigu, sh. tehingu vastuolu seaduse ja heade kommetega, mistõttu heauskset omandamist ei toimu. AÕS § 95 lg 1 ei ole erinorm TsÜS § 86 suhtes (vt ka Riigikohtu 01.11.1995. a otsus nr
III-2/1-73/95,
arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/III-2/1-73/95 ; Riigikohtu 13.03.1996. a otsus nr 3-2-1-29-96, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/32-1-29-96 ; Riigikohtu 31.10.2002. a otsus nr 3-2-1-118-02, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-118-02 ).
37.Asja väärtuse hüvitamise nõue.
37.1.Kohus märgib, et üüritud asja tagastamise kohustus tuleneb VÕS § 334, mille kohaselt üürilepingu lõppedes tuleb asi tagastada ning kui üürileping lõppeb, kasutab üürnik asja ilma õigusliku aluseta. Üürileandjast omanik võib valida, kas ta esitab nõude AÕS § 80 lg 1 alusel või võlaõiguslike nõude. Nõude valimise lubatavust on kinnitanud Riigikohus oma 20.12.2004. a otsuses nr 3-2-1-146-03, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-146-04 ). VÕS § 334 lg 5 tuleneb, et kui üürnik annab asja kasutamise õiguse edasi kolmandale isikule, võib üürileandja asja pärast lepingu lõppemist ka kolmandalt isikult välja nõuda. Nimetatud sätte praktiline tähendus seisneb selles, et üürileandja saab esitada lepingulise nõude isiku vastu, kellega üürileandjal lepingulist suhet ei ole. Samuti ei ole õiguste teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138, hea usu põhimõte).
37.2.Asja materjalidest nähtub, et asja väljaandmisnõue kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 vastu seoses asja võõrandamisega 21.10.2006. a eeldatavalt heausksele omandajale (II kd tl 1215) ei ole võimalik.
37.3.VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Omandi rikkumine võib seisneda ka omandi kaO.ses ning võimatuses heauskse omandamise tõttu omandiõigust taastada. Omandi rikkumise korral kuulub VÕS § 132 lg 1 ja 2 kohaselt hüvitamisele samaväärse asja hankimiseks vajalikud kulutused või kaotsiläinud asja väärtus.
37.4.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et isik peab kahju hüvitama põhjusliku seose korral.
37.5.Kohtuotsuse punktidest 35 ja 36 tulenevalt on kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 tekitanud õigusvastaselt hagejale kahju omandi rikkumisega ning kostjate teod on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga.
37.6.VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 137 lg 1 on kohaldatav nii juhul, kui mitu isikut on tegutsenud kahju tekitamisel ühiselt kui ka siis, kui mitme isiku tegevus toob lõppastmes kaasa sama kahju tekkimise.
37.7.Asja väärtuseks hindab hageja 10 000 krooni. Hageja põhistas traktori väärtust sellega, et pärandi vastuvõtmisel hindas ta traktori väärtust vastavalt ning asja väärtuse üle ei ole ka vaidlust, kuna kostja 3 on traktori väärtust hinnanud mitterahalise sissemaksena 35 000 kroonile OÜ Hobifarmer asutamisel.
38.Hagi tagamisega seonduv.
38.1.Kohtu 13.09.2006. a määrusega hagi tagati (I kd tl 49-51). E.O.`t kohustati andma tema valduses olev traktor koos haakeriistadega hoiule kohtutäiturile. Kohus märkis, et vara pidev kasutamine kostja 1 poolt toob kaasa selle väärtuse vähenemise, samuti võib kostja 1 hagist vabanemise eesmärgil valdusest loobuda (AÕS § 82). Kostja 1 esitas hagi tagamise määruse peale määruskaebuse ning märkis määruskaebuses, et traktor, mis asub Kruusimäe talu (kostja elukoht) õuel, kuulub omandiõigust tõendavate dokumentide alusel OÜ-le Hobifarmer, traktori reg. nr. on xxx ja seega on hagi kostja vastu alusetu. Viru Ringkonnakohus jättis 13.12.2006. a E.O. määruskaebuse rahuldamata ja hagi tagamise määruse muutmata.
38.2.Hageja esindaja selgitas, et hagi tagamise määrust ei olnud kohtutäituril võimalik täita, sest kohtumääruse resolutsioonis märgitud traktori VIN kood (10031) ei langenud kokku traktori VIN koodiga (tehasetähisega (110031)).
38.3.Kuna hagi tagamise määrus ei olnud vaatamata sellele, et kohtumäärus jõustus, täidetud, ei ole kostjad formaalselt kohtumäärust rikkunud. Kohus märgib, et hoolimata kostja 2 ja kostja 3 vastuväitest selle kohta, millal nimetatud isikud said teada hagi esitamisest nende vastu, oli kostja 2 seaduslik esindaja ja kostja 3 (R.O.) teadlik hagi tagamise määrusest hiljemalt 13. oktoobril 2006. a. Nimetatud kuupäeval tasus R.O. riigilõivu määruskaebuse esitamisel ning saatis kohtule selle kohta maksekorralduse (eelnevalt oli kohus määruskaebuse käiguta jätnud) (I kd tl 62-63, 70-71). Seega on kostja 3 (kes on ühtlasi kostja 2 ainuosanik ja juhatuse ainuliige) igal juhul rikkunud hea usu põhimõtet, võõrandades vaidlusaluse traktori 21. oktoobril 2006. a L. Š.`le, millega välistas hageja võimaluse vindikatsioonihagi rahuldamiseks ostja eeldatava heausksuse tõttu (II kd tl 12).
39.Vastuseks kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 vastuväidetele hagile (kahju hüvitamise nõue), märgib kohus, et mitte ükski vastuväide ei anna alust selleks, et hagi rahuldamata jätta. Vastuseks kostjale 2 juhatuse liikme ja osaniku vastutusega seonduva kohta, märgib kohus, et juhatuse liige vastutab osaühingu ees (sisesuhtest tulenevalt) ÄS § 187 lg 2 alusel ning välissuhtest tulenevalt ÄS § 187 lg 4 alusel ning juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (nõude võib esitada ka pankrotihaldur, ÄS § 187 lg 4 ja lg 5).
40.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.
X Menetluskulude jaO.s
41.Hagi esitati kohtule 05.12.2005. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne uue TsMS jõustumist (*jõustus 01.01.2006. a) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (*vana TsMS).
42.Vana TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, § 61 lg 1 sätestas, et hinnaga hagi puhul mõistab kohus õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale.
43.Hageja menetluskulud on kohtule esitatud nimekirja kohaselt: hagi esitamisel tasutud riigilõiv, eksperdi tasu ja õigusabikulud. Hageja on riigilõivu maksnud 2 000 krooni (60 krooni + 1 940 krooni, I kd tl 6, II kd tl 60), eksperdi tasu 3 600 krooni (I kd tl 135), ekspertiisi maksumus oli 1 260 krooni (I kd tl 152), enam makstud tasu 2 340 krooni tagastati hagejale (I kd tl 161-162), hageja õigusabikulud on nimekirja ja esitatud arvete kohaselt kokku 18 855 krooni.
44.Hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks kokku on 3 760 krooni (2 000 + 1 260 + 500 (5% hagihinnast 10 000 krooni)).
Kohtunik
Tartu Ringkonnakohus 26. aprillil 2010.a. otsustas: 1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus osas, millega mõisteti välja R.O.lt solidaarselt E.O.ga ja OÜ-ga Hobifarm R.P.i kasuks 10 000 krooni ning menetluskulude katteks 3 760 krooni.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta R.P.i hagi R.O. vastu rahuldamata.
4.Muus osas jätta Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus muutmata.
5.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „5.1. Välja mõista solidaarselt E.O.lt ja OÜ-lt Hobifarmer R.P.i kasuks 10 000 krooni (kümme tuhat krooni).
5.2.Välja mõista solidaarselt E.O.lt ja OÜ-lt Hobifarmer R.P.i kasuks menetluskulude katteks 3 760 krooni (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni“.
6.Välja mõista R.P.ilt R.O. kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 2000 (kaks tuhat) krooni. Kohtuotsus jõustus 10.11 2010.a. Riigikohtu otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.