3-2-1-17-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 14. veebruaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa, Tallina Panga Haapsalu filiaali esindaja vandeadvokaat M. Margi osavõtul vaatas läbi 5. veebruaril 1996. a. Usaldusühingu Sivex Invest kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 1995. a. otsuse UÜ Sivex Invest hagis Tallinna Panga Haapsalu filiaali vastu 74 459 krooni 5 sendi nõudes.
protsendid; 5) 2920 krooni V. Putki poolt tehtud kulu, s. h. 2 100 krooni laenulepingu vormistamise kulud ja 820 krooni notaritasu hoone pandilepingu notariaalse tõestamise eest. Lääne Maakohus jättis 5. aprilli 1995. a. otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et pank oleks jätnud oma kohustused täitmata või neid mittenõuetekohaselt täitnud. Pooltevaheline leping seisnes selles, et hageja esitas pangale korralduse makse tegemiseks, näidates ära nii saaja panga rekvisiidid kui makseketi, pank aga võttis maksekorralduse täitmiseks. Pank järgis apellandi korraldust makse tegemiseks. Hageja ei suutnud põhjendada, et panga kirjeldatud tegevus maksekorralduse täitmisel oleks olnud õigusvastane või vastuolus lepinguga. Vastutus TsK § 222 järgi eeldab kahju olemasolu ja põhjuslikku seost võlgniku teo ja tekkinud kahju vahel. Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsuses sisalduv järeldus, nagu oleks panga poolt ülekande tegemata jätmisega tekitatud apellandile kahju, ei ole õige. Maakohus on niisuguse järelduse rajanud ainult hageja seletusele. Ringkonnakohus leidis, et apellant ei ole tõendanud, et tal makseviivituse tõttu mingit kahju oleks tekkinud. Apellant on esitanud kohtule AS-ga XBO RAN sõlmitud lepingu kauba hankimiseks ja kviitungi nr. 821 21. detsembrist 1993. a. sellele AS-le 3 750 dollari maksmise kohta viivisena. Samas ei nähtu kviitungist, millise lepingu järgi on viivist makstud, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas ja millal tal tekkis maksekohustus, kui kaua oli maksega viivitatud ning kui suur oli viivise summa. Pealegi on kohtule esitatud apellandi kaubanduspartneri kiri, milles nimetatu makseviivituses süü osaliselt enda peale võtab. Seega ei ole tõendatud, et viivis oleks makstud just vaidlusaluse makseviivituse tõttu. Hagiavalduses märgitud ülejäänud kahjusumma osas ei ole apellant samuti põhjendanud ega tõendanud, et need oleksid tekkinud seoses vaidlusaluse makseviivitusega. Maakohus jõudis asja lahendades õigele järeldusele, et makseviivituses ei olnud pank süüdi. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuseväide nagu pidanuks pank nõudma hagejale tekitatud kahju hüvitamist Moskva Rahvusvaheliselt Pangalt, kuna hagejal endal ei ole selle pangaga lepingut - kahju hüvitamist on tsiviilõiguse põhimõtete kohaselt võimalik nõuda ka isikult, kellega kahjukannatanu ei ole lepingulistes suhetes. Kassatsioonkaebuses palub UÜ Sivex Invest tühistada ringkonnakohtu otsuse ning hagi rahuldada. Kaebuse väidete kohaselt on ringkonnakohus rikkunud nii materiaalõiguse kui ka protsessiõiguse norme. Kassaator peab vääraks apellatsioonikohtu järeldusi, et panga tegevus oli õige ja põhjendatud ning antud olukorras ainuvõimalik ja UÜ-le Sivex Invest ei ole pank kahju tekitanud. Panga ja UÜ Sivex Invest vahel sõlmitud arveldusleping on oma olemuselt tööettevõtuleping ning TsK § 363 p. 2 kohaselt on tööettevõtja kohustatud tellijale õigeaegselt teatama sellest, et tellija juhendite järgimine ohustab tehtava töö vastupidavust või kõlblikkust. Kahju olemasolu ei olnud poolte vahel vaidlusobjektiks, kuid sellest hoolimata on ringkonnakohus asunud panga esindaja rolli ning võtnud apellandilt võimaluse tõendeid esitada. Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leiab, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kassaator ei ole suutnud tõendada ühegi õigusnormi või lepingusätte rikkumist panga poolt ning seetõttu puudub ka tema süü, mis TsK
§ 227 kohaselt on varalise vastutuse eelduseks. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kassaator ei ole kaebuses viidanud ühelegi konkreetsetele materiaal- ja protsessiõigusnormile, mida apellatsioonikohus vääralt kohaldas. Asjakohatu on kassaatori väide, et poolte vahel sõlmitud arveldusleping on oma olemuselt tööettevõtuleping ning vastavalt TsK §-le 363 p. 2 on tööettevõtja (pank) kohustatud õigeaegselt tellijale teatama sellest, et tellijajuhendite järgimine ohustab tehtava töö vastupidavust ja kõlblikkust. Tulenevalt TsKS §-st 336 lg. 1 saab kassatsioonikohus asja läbivaatamisel kontrollida apellatsioonikohtu materiaalõiguse normide kohaldamise ja tõlgendamise õigsust ning protsessiõiguse normide järgimist. Nimetatud väite esitas aga kassaator alles kassatsioonkaebuses ning selle põhjendatuse või põhjendamatuse kohta apellatsioonikohtu seisukoht, mille õigsust kontrollida, puudub. Alusetu on kassaatori väide, et kahju olemasolu ei olnud poolte vahel vaidlusobjektiks. UÜ Sivex Invest on hagi alusena näidanud TsK § 222. Nõudest nimetatud alusel ei ole hageja loobunud. Apellatsionikohus leidis põhjendatult, et vastutus TsK § 222 alusel eeldab kahju olemasolu. Selle tõendamiskohustus lasub TsKS § 88 lg. 1 mõtte kohaselt hagejal. Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et kahju tekitamist hagejale ei saa tõendatuks lugeda ainult tema seletustele tuginedes. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. oktoobri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed: J. Luik, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.