05. detsember 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-55796
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi AS AD vastu võla saamiseks
Hagihind
7 211,22 eurot (112 831 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), volitatud esindaja Külli Reinfeld (epost [email protected]) Kostja AS AD (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts ja vandeadvokaadi vanemabi Sulev Tammemäe (Advokaadibüroo Luberg & Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistung
03.11.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Külli Reinfeld Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sulev Tammemäe
RESOLUTSIOON
Jätta Swedbank Liising AS hagi AS AD vastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult 100% ulatuses Swedbank Liising AS kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Swedbank Liising AS esitas 10.11.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS AD vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 19.01.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus (tl 2-16).
2.24.01.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõude ja põhjenduse seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (tl 20-21).
3.10.02.2011 esitas Swedbank Liising AS hagi AS AD vastu võla saamiseks (tl 25-29).
4.17.03.2011 esitas Swedbank Liising AS hagiavalduse täienduse, millega hageja muutis hagi alust (tl 66).
5.29.03.2011 vastusega AS AD märkis, et ei nõustu hagi aluse muutmisega (tl 87). Asjaolud
6.22.03.2006 sõlmisid pooled liisingulepingu , mille esemeks oli maastur BMW X5, 4.4, ehitusaasta 2006 (tl 30-42). Hagejate nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 832,42 eurot ning viivise protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu punktis 5.1. sätestatud määras (7% aastas). Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 ja 6, § 367 lg 1 ja 4.
8.Hageja selgitab, et lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 35). 22.03.2006 sõlmisid pooled lepingu teenuste lisa (tl 42-48), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale lisateenuse näol Statoili kütuse krediitkaardi kasutamist, mille eest kohustus kostja tasuma hagejale vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele. Kostja rikkus lepingust ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosamakse kokku summas 2 832,42 eurot (tl 49). Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 04.08.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 50), milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on 2 832.42 eurot (tl 51), mis tuleneb viimasest tasumata osamaksest.
9.Hagiavalduse 17.03.2011 täienduse kohaselt märgib hageja, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluva jääkväärtuse summas 2 832,42 eurot pärast lepingu lõppemist. Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 04.08.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumise kohta ning, kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kostja vara õigeaegselt ei tagastanud. Kostja tagastas vara ca kaks kuud hiljem lepingujärgsest lõppemisest volituseta isiku kaudu (tl 7080). Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu seisuga 17.03.2011 on 2 832,42 eurot, mis koosneb
2-10-55796 jääkväärtusest. Kuna 19.10.2010 tehti kostja poolt hagejale ülekanne 10 206 krooni, millega kostja tegelikkuses soovis tasuda liisinguleping nr 0180131L arvet, siis esitas kostja raamatupidaja hagejale palve summa tagastamiseks. Hageja nimetatud summat ei tagastanud, vaid arvestas selle maha liisingulepingu jääkväärtuse võlgnevusest. Jääkväärtus tekkis kostjal, kuna vara tagasiostja ei olnud nõus algselt kokkulepitud hinnaga tagasi ostma puuduste tõttu. Kostja vastuväited
10.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud haginõude aluseks olevat asjaolu, et kostjal on liisingulepingu järgne põhiosamakse tasumata. Kostja osundab, et liisingulepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt lõppesid põhiosamaksed märtsis 2010, samas kui väidetava põhiosavõlgnevuse aluseks olev arve on väljastatud alles 30.06.2010, seega ca 3 kuud pärast maksegraafiku lõppemist. Kostja hinnangul puudub hagejal õigus nõuda peale maksegraafiku lõppemist veel mingeid summasid põhiosamaksete näol. Hagist ei tulene, et väidetav põhiosavõlgnevus oleks tekkinud enne 30.06.2010 arve esitamist, s.o maksegraafiku kehtivuse ajal. Lisaks oli maksegraafikus põhiosamaksete suuruseks igakuiselt 668,74 eurot, millele lisandus intress ja käibemaks, kuid hageja nõuab põhiosamakse tasumist 2 832,42 eurot. Kostja hinnangul puudub hagejal õigus ühepoolselt suurendada põhiosamaksete suuruseid. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud liisingulepingust ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi. Haginõue puudutab aga üksnes liisingulepingu alusel väidetavalt tasumata jäetud põhiosamaksest, mistõttu on ebaselge, millist tähtsust omavad hagis tehtud viited teenuste lisale ja selle väidetavale rikkumisele. Põhiosamakse tasumata jätmise tõendamiseks on hageja esitanud 30.06.2010 väljastatud arve; 04.08.2010 kostjale esitatud nõude ja hageja enda poolt koostatud kirjalik kinnitus võlgnevuse kohta.
12.Kostja märgib, et tõendi tunnustele ei vasta hageja poolt 31.01.2011 koostatud kinnitus, mille sisuks on kostjal eksisteeriva võla tõendamine hagihinna ulatuses. Haginõude aluseks olevaid asjaolusid ei saa tõendada hageja enda kirjalikult esitatud väitega, et võlg on olemas ja hagi on põhjendatud. Sellest tulenevalt ei ole hagi juurde lisatud ühtegi tõendit, mis väidetavat võlga kinnitaks.
13.Tulenevalt hagiavalduse täiendusest märgib kostja, et hagiavalduse täiendus tuleb jätta tähelepanuta, kuna hageja on muutnud hagi alust ning kostja ei anna tulenevalt TsMS § 376 lg 1 hagi aluse muutmiseks nõusolekut.
14.Kostja märgib, et hageja ei ole nõuet tõendanud. Täiendusele lisatud e-kirjavahetusest ei tulene hageja nõue ega selle suurus. Eriti tuleb siinkohal arvestada fakti, et hageja poolt esitatud ekirjavahetusest nähtuvalt on hageja nõude olemasolu ja selle suurusega lahutamatult seotud hageja ja ASi UM vaheline tehing, millega hageja võõrandas ASile UM kostja poolt hagejale tagastatud sõiduki. Teadmata selle tehingu sisu ja tehinguga seotud asjaolusid, puudub võimalus hinnata, kas hagejal on üldse varaline nõue kostja vastu ja kui suur see võiks olla. Kostja jääb endiselt varasema seisukoha juurde, et hageja poolt koostatud kirjalik kinnitus võla olemasolu ja selle suuruse kohta ei kvalifitseeru tõendina TsMS § 229 lg 1 ja § 272 lg 1 mõttes. Hageja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hagis väidetud müügikahju olemasolu ja selle suurust. Riigikohtu praktikas on leitud, et kahju tekitamist hagejale ei saa tõendatuks lugeda ainult tema seletustele tuginedes (3-2-1-17-96). Samuti on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et kuni hageja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist, puudub ka kostjal kohustus esitada hageja poolt väidetud asjaolude ümberlükkamiseks tõendeid (Riigikohus, tsiviilasi nr 3-2-1-137-07 p 13).
Kohtuotsuse põhjendus
2-10-55796
15.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Võlaõigusseadus (VÕS) § 367 lg 1 alusel liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.03.2006 sõlmisid pooled liisingulepingu , mille esemeks oli maastur BMW X5, 4.4, ehitusaasta 2006 ning, et vara läks kostja kasutusse 28.03.2006 (tl 30-42). Pooled sõlmisid liisinglepingu maastur BMW X5, 4.4 kasutamiseks kehtivusega 30.03.2010. Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse üle.
18.Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2 832,42 eurot, kuna kostja ei täitnud lepingust ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosamakse summas 2 832,42 eurot (tl 49). Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 04.08.2010 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 50), milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Kostja võlgnevust ei tunnista, kuna on tasunud kõik maksed vastavalt maksegraafikule (tl 35). Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja oleks jätnud tasumata maksed vastavalt maksegraafikule. Maksegraafikust nähtub, et viimane osamakse summa 861,20 eurot, koos intressi ja käibemaksuga, tuli tasuda 30.03.2010 (tl 35). Võlgnevuse aluseks olev arve 8579936636 summas 3 484,70 eurot (54 523,66 krooni), millest väidetavalt on tasuda veel 2 832,41 eurot (44 317,66 krooni), on koostatud aga 30.06.2010, mis on kolm kuud hiljem. Samuti erineb 30.06.2010 arvel olev summa maksegraafikus märgitud osamaksest. Kuna arvel on märge, et tegemist osamaksega, siis jääb arusaamatuks kust sellise summa on hageja saanud. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja on jätnud tasumata maksegraafikus märgitud osamaksed, mistõttu puudus hagejal õigus leping ennetähtaegselt, erakorraliselt üles öelda 04.08.2010 (tl 50), kuna kostja on täitnud liisingulepingut korrapäraselt. Seega hageja ei saanud kohaldada VÕS § 367 lg 1 sätestatut, mistõttu puudub ka alus hagi rahuldamiseks.
19.Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud haginõue. 30.06.2010 arvest (tl 49) ei nähtu, millest hageja nõue koosneb ning hageja enda poolt koostatud 31.01.2011 õiend nõude arvestuse kohta (tl 51) ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Nõude suurust ei tõenda ka e-kirjavahetus. Kohus rõhutab, et 04.08.2010 nõudel (tl 50) ei ole hageja lahti kirjutanud millest koosneb nõue 68 294,16 krooni samas kui nõue on tuntavalt suurenenud võrreldes 30.06.2010 arvel oleva nõudega (44 317,66 krooni). Kohus leiab, et pärast liisingulepingu kehtivusaja lõppu 30.03.2010 ei saanud osamaksed summaliselt suureneda. Seisuga 30.03.2010 pidi hagejale olema selge mitu osamakset on tasumata. Juhul kui kostja oleks jätnud maksegraafikujärgse osamakse tasumata, siis hagejal oli võimalus
2-10-55796 märkida konkreetse kuu eest osamakse tasumata jätmine. Hageja ei ole seda teinud vaatamata kostja väitele, et ta on kõik graafikujärgsed osamaksed tasunud. Kohus on seisukohal, et iga rahaline nõue peab olema üheselt arusaadav mille eest raha nõutakse ja kui nõue on summeritud st koosneb mitmest erinevast nõudest, siis tuleb ka seda kirjalikult selgitada isikule kellelt seda raha nõutakse.
20.Kohus on seisukohal, et tähelepanuta tuleb jätta 17.03.2011 esitatud hagiavalduse täiendus, mille kohaselt kostja esmakordselt märkis, et võlgnevus koosneb jääkväärtusest summas 2 832,42 eurot (tl 66). Kohtu hinnangul on tegemist hagi aluse muutmisega. Vastavalt TsMS § 376 lg 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja ei ole andnud luba hagi aluse muutmiseks (tl 87), mistõttu ei ole hagejal õigus hagi alust muuta, kuna selleks puudub kostja ja kohtu nõusolek. Kohus märgib, et hageja tegeleb igapäevaselt oma majandustegevusena liisingu- ja kasutusrendilepingute sõlmimisega ning peaks teadma, kuidas millisel alusel hagi kohtule esitada tuleb, seega ei ole vabandatavad hageja ebatäpsused hagi sisus. Kohus ei anna nõusolekut hagi muutmiseks.
21.Kohus jätab tähelepanuta liisingulepingu teenuste lisa (tl 43-48), kuna hageja ei ole välja toonud, kuidas kostja on nimetatud lisa rikkunud ning, kuidas nimetatu tõendab võlgnevust. Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.