lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-2-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.01.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-2-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.01.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
866
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-2-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 18. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vastustaja esindaja vandeadvokaat A. Pilve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. jaanuaril 1996. a. AS-i Primex kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsuse Tartu Linna Maksuameti avalduses AS-i Primex pankroti väljakuulutamiseks.

29.septembril 1994. a. esitatud pankrotiavalduses palus Tartu Linna Maksuamet kuulutada välja AS-i Primex maksejõuetus põhjusel, et AS Primex on jätnud riigieelarvesse tasumata ettevõtte tulumaksu 1992. a. ja 1993. a. eest koos intressidega seisuga 26. september 1994. a. 6 317 259 krooni ning tasumata 1992. a., 1993. a. ja 1994. a. eest käibemaksu 762 045 krooni. Tartu Linnakohtu 12. mai 1995. a. otsusega jäeti Tartu Linna Maksuameti pankrotiavaldus AS-i Primex vastu maksejõuetuks tunnistamiseks rahuldamata. Võlgnik tunnistas ettekirjutust osaliselt ning kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta võlgniku maksejõuetuse kohta. Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus. Apellatsioonikohtu otsuse motiivide kohaselt esitas apellant ringkonnakohtu istungile uue tõendina Riigikohtu loakogu resolutsiooni 30. augustist 1995. a., millega ei antud menetlusluba AS-i Primex kassatsioonkaebusele Tartu Halduskohtu 2. mai 1995. a. ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 1995. a. määrustele. See tõend käis sündmuse kohta, mis saabus pärast linnakohtu otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuses uuele tõendile viidatud ei ole ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse piirides. Linnakohus on rikkunud TsKS §-i 214 lg. 1 p. 3 sätteid, jättes maksuameti menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Haldusõiguslik vaidlus maksuameti ettekirjutuse nr. 7-01/1382 3. juunist 1994. a. üle tekkis asja menetluse vältel 18. veebruaril 1995. a., mil võlgnik esitas kaebuse Tartu Halduskohtusse ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamiseks. Maksuametil ei ole võimalik taotleda õigusliku vaidluse lahendamist halduskohtupidamise korras või hagimenetluse korras, vaid see võimalus oli ainult võlgnikul. Selline protsessiõiguse normide rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Kohus ei vaadanud pankrotiavaldust läbi pankrotiseaduse § 14 lg. 2 ettenähtud tähtaja jooksul. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli Tartu Linna Maksuameti kui võlausaldaja nõue selge. Nõude aluseks olnud maksuameti ettekirjutust nr. 7-01/1382 3. juunist 1994. a. ei olnud võlgnik vaidlustanud. Ringkonnakohus ei saa teha asjas uut otsust ja seetõttu puudub vajadus hinnata asjas olevaid tõendeid ning võtta seisukoht AS-i Primex maksejõuetuse kohta. Kassatsioonkaebuses palus AS Primex Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri 1995. a. otsuse tühistada põhjusel, et ringkonnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme ja otsus ei vasta TsKS § 228 lg. 1 ja § 232 lg. 4 nõuetele. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud otsuses kassaatori väidet, et pankrotimenetlust ei saa peatada. Võlgnik vaidlustas võlausaldaja ettekirjutuse kohtuvälises korras enne pankrotiavalduse esitamist. Haldusõiguslik vaidlus võlausaldaja nõude üle algas ettekirjutuse
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

vaidlustamisest ja nõue oli vaieldav pankrotiavalduse esitamise ajal. Pankrotimenetlust ei saa peatada, pankrotiseadus sätestab ammendavalt ja imperatiivselt protsessitoimingud ja nende tegemise lühendatud tähtajad ega anna alust menetluse peatamiseks. Kui nõue pole pankrotiavalduses selge, tuleb jätta pankrot välja kuulutamata. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks võlausaldaja ei või pöörduda haginõudega kohtu poole. Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebuse arutamise ajaks oli maksuameti ettekirjutus nr. 7-01/1382 3. juunist 1994. a. kassaatori maksuvõla 7 173 445 krooni sissenõudmiseks seadusjõus. Pankrotiseaduse § 2 lg. 4 kohaselt rakendatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et linnakohus pidi pankrotimenetluse peatama kuni 2. mai 1995. a. halduskohtu määruse jõustumiseni. Pankrotiseaduse § 2 lg. 4 kohaselt rakendatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtupidamise seadustikku kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus ei keela otseselt pankrotimenetluse peatamist, kuid menetluse peatamine on vastuolus pankrotimenetluse olemusega. Pankrotiseadus kehtestab lühikesed menetlustähtajad (PankrS § 14 lg. ja lg. 2) võrreldes tsiviilkohtupidamise seadustiku menetlust puudutavate tähtaegadega. Pankrotimenetluse peatamise korral ei oleks võimalik lahendada kohtumenetluses olevaid varalisi nõudeid võlgniku vastu (PankrS § 20 lg. 2). Pankrotimenetluse peatamise korral halvaksid võlgniku suhtes rakendatavad abinõud (PankrS § 12 lg. 3) tema majanduslikku tegevust pikemaks ajaks. Ringkonnakohus märkis õigesti, et ringkonnakohtu istungile esitatud 30. augusti 1995. a. Riigikohtu loakogu resolutsioon käib sündmuse kohta, mida ei olnud toimunud esimese astme kohtuotsuse tegemise ajal. Väär on aga ringkonnakohtu seisukoht, et TsKS § 301 lg. 1 alusel ei ole neil võimalik otsuse tegemisel arvestada loakogu resolutsiooni, kuna sel juhul nad väljuksid apellatsioonkaebuse piirest. Apellatsioonkaebuses oli viidatud Tartu Halduskohtu 2. mai 1995. a. lahendile ning sellele, et see ei ole veel jõustunud. Ringkonnakohtu istungil võlausaldaja esitatud Riigikohtu loakogu resolutsioonis ning 11. septembri 1995.a. kirjas nr. 3/84 oli viide Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 1995. a. määrusele. HKS § 22 lg. 1 kohaselt jõustus sellega halduskohtu määrus. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et ringkonnakohtu poolt linnakohtu otsuse põhjendatuse kontrollimisel Tartu Halduskohtu jõustunud määruse arvessevõtmine ei ole väljumine apellatsioonkaebuse piirest. TsKS § 3 lg. 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ja lahendamine. Osundatud sättest lähtuvalt pidi ringkonnakohus, apellatsioonimenetluses asja sisuliselt lahendades, arvesse võtma pärast esimese astme kohtus asja lahendamist teises asjas samade asjaosaliste kohta jõustunud kohtulahendit ning TsKS § 319 volituste piires asja sisuliselt lahendama. Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Primex 8. novembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.