Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-111458 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Aktiva Finance Group OÜ esitas 08.09.2023 Harju Maakohtule hagi G. D. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid S AS ja G. D. 19.10.2018 väikelaenulepingu nr xxxx summale 6000 eurot. Kostja jäi laenumaksete tasumisega viivitusse alates 25.04.2022. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. S AS on loovutanud nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2427,55 euro, intressi 153,67 eurot, perioodi 30.07.2022-08.09.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivise 486,04 euro, sissenõudekulu 50 euro ja lisanduva viivise (määr 18% aastas) väljamõistmist. Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakond on kostjale üritanud hagimaterjale kätte toimetada järgmiselt: 20.03.2023 aadressil XXX - tagastatud - muu põhjus; 24.03.2023 aadressil XXX tagastatud - muu põhjus; 29.03.2023 aadressil XXX - tagastatud - muu põhjus; 27.04.2023 aadressil XXX - tagastatud hoiutähtaja möödumisel; 22.06.2023 aadressil XXX - tagastatud hoiutähtaja möödumisel; 27.04.2023/ 22.06.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil XXX – puudub vastus. XXX korteriomanik kinnitas 28.08.2023, et võlgnik ei ela enam antud aadressil. Kinnistusraamatu andmetel on võlgnik koos abikaasaga XXX korteriomanikud. Rahvastikuregistris puuduvad täiendavad andmed; RR märgitud telefoninumbril XXX oli korduvalt kinnine toon. EMTA andmebaasis on viimati töötasu laekumine 11.2019. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on tulenevalt eeltoodust toimetatud kostjale kätte avalikult. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

2(3)

2-23-111458 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 455 eurot ning õigusabikulu 527 eurot (koos käibemaksuga), kokku 982 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 527 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 300 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 455 eurot + õigusabikulu 300 eurot) 755 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 755 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.