Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 23.12.2022 käskkirjaga nr 1.9-2.4/72p kehtestati XXX V.W põhipalgaks 2800 eurot alates 01.01.2023.
2.PPA 07.07.2025 käskkirjaga nr 1.9-2.4/68p kehtestati V.W põhipalgaks 2400 eurot tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. Ühtlasi tunnistati kehtetuks V.W-le PPA 23.12.2022 käskkirjaga kehtestatud palgatingimused. Käskkiri ei sisaldanud selgitust haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.
3-25-3159
3.V.W küsis 22.07.2025 selgitustaotluses, kas tema palgatingimuste muutmine on seadustega kooskõlas. PPA teatas 25.07.2025 vastuskirjas nr 1.9-3/1733-2, et kuna V.W oli palgatingimustega seotud info teadmiseks võtnud, ta ei esitanud sellele vastuväiteid ega jätnud seda kooskõlastamata, siis loeti, et ta on muudatuse kooskõlastanud.
4.V.W esitas 28.08.2026 täiendava selgitustaotluse PPA 25.07.2025 vastuskirjas toodud asjaoludega seoses ja soovis teada, kas uute palgatingimuste järgi on temalt ära võetud ka mingi osa teenistusülesannetest. PPA selgitas 16.09.2025 täiendavas vastuskirjas nr 1.93/1733-4 muutusi teenistusülesannetes.
5.V.W esitas Tallinna Halduskohtule 25.09.2025 (hiljem täpsustatud) kaebuse PPA 07.07.2025 käskkirja tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt muutis PPA 07.07.2025 käskkirjaga tagasiulatuvalt kaebaja palgatingimusi ning vähendas tema põhipalka. Selle käskkirja aluseks oli PPA 27.06.2025 taotlus nr 1.99/462-1, kuid PPA dokumendihaldussüsteemis ei olnud see taotlus kaebajale kättesaadav ega avatav. Kaebaja esitas PPA-le 08.07.2025 selgitustaotluse seoses palgatingimuste muutmisega. PPA vastas 25.07.2025 kirjaga, kuid selle põhjendused olid teistsugused, kui palgatingimuste muutmise käskkirja aluseks olnud taotluses. Kaebaja esitas 28.08.2025 täiendava selgitustaotluse, kus tõi veelkord välja, et palgatingimuste muutmine ei olnud seaduslik. PPA 16.09.2025 vastuskirjas toodi põhjendustena välja taas uued asjaolud, mida ei olnud algses taotluses ega esimeses vastuses selgitustaotlusele.
6.Halduskohus jättis 09.10.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule mh teatada, kuidas ja millal sai ta teada vaidlustatud käskkirjast ning esitada tähtaja ennistamise taotlus.
7.Kaebaja esitas 15.10.2025 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja sai PPA 07.07.2025 käskkirjast teada PPA dokumendihaldussüsteemi teavituse kaudu 07.07.2025. Selles käskkirjas puudus vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kaebaja esitas 22.07.2025 selgitustaotluse, millele PPA vastas 25.07.2025, ning 28.08.2025 täiendava selgitustaotluse, millele vastati 16.09.2025. Kaebaja palus ennistada kaebetähtaeg, kuna ta tegutses aktiivselt õigusselguse saamiseks.
8.Halduskohus võttis 25.11.2025 määrusega kaebuse 07.07.2025 käskkirja tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse.
9.PPA leidis 26.01.2026 vastuses, et tühistamiskaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaja ületamiseks puudub mõjuv põhjus. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg ei ole keeruline menetlusõiguslik küsimus. Kaebajal on üle 40 aasta avaliku teenistuse staaži ning ta on läbinud õigusalaseid koolitusi, seega ei saa teda pidada õiguslikuks kogenematuks inimeseks. Tühistamisnõude esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning menetlus lõpetada.
10.Tallinna Halduskohus luges 27.02.2026 määrusega kaebuse PPA 07.07.2025 käskkirja tühistamise nõudes esitatuks kaebetähtaega rikkudes ning ennistas kaebuse esitamise tähtaja (resolutsiooni p 1). Sama määrusega andis kohus pooltele aega kuni 30.06.2026 kompromissläbirääkimisteks või kohtuvälisele kokkuleppele jõudmiseks (resolutsiooni p 2). HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuna kaebaja sai PPA 07.07.2025 käskkirjast teada samal päeval, oli kaebuse esitamise tähtaeg 06.08.2025. Kaebus on esitatud 25.09.2025 ehk seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. 2(4)
3-25-3159 Kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks saab olla haldusorgani viga vaidlustamisviite märkimata jätmisel (nt Riigikohtu 14.06.2023 määrus nr 3-22-128, p-d 21–22). Ka praegusel juhul on PPA jätnud vaidlustatud haldusaktis vaidlustamisviite märkimata. On tõenäoline, et vaidlustamisviite olemasolu korral oleks kaebaja esitanud kaebuse kohtule õigel ajal. Seega on olemas mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
11.PPA palub 16.03.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.02.2026 määruse resolutsiooni p 1 ja lõpetada haldusasja menetlus 07.07.2025 käskkirja tühistamise nõudes. PPA jääb 26.01.2026 esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg. Riigikohtu 14.06.2023 määruse nr 3-22128 aluseks olevad asjaolud olid praegusest vaidlusest erinevad. Kaebajale pidi olema arusaadav, et PPA 07.07.2025 käskkiri on haldusakt, st sellega tekitatakse õiguslik tagajärg – reguleeritakse kaebaja palgatingimusi. Seega pidi kaebajale olema ettenähtav, et selle tühistamist ei saa nõuda määramatult pika tähtaja jooksul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg 3, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebus halduskohtule esitati kaebetähtaega rikkudes (HKMS § 46 lg 1). Menetlusosalised selle üle ei vaidle.
15.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus kaebetähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peaks kaebetähtaja ennistamiseks olema esinenud mõni objektiivne takistus (vrd HKMS § 150 lg 1), kuid samas võib mõjuvaks põhjuseks olla ka haldusorgani eksitav käitumine, kui selle tulemusena jääb kaebus õigel ajal esitamata (nt Riigikohtu 18.01.2024 määrus nr 3-22-2296, p 17; 20.03.2006 määrus nr 3-3-1-16-06, p 7).
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul oli kaebetähtaja ennistamiseks olemas mõjuv põhjus.
17.Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 1). PPA 07.07.2025 käskkiri on haldusakt, kuid selles puudus vaidlustamisviide. Seetõttu ei saa kaebajale ette heita, et ta ei pöördunud pärast 07.07.2025 käskkirja teatavaks tegemist 30 päeva jooksul kohtusse, vaid asus palga muutmisega seotud küsimustele vastuseid otsima esmalt PPA-lt. Seejuures ei selgitanud PPA ka kaebaja pöördumistele vastates (vt PPA 25.07.2025 vastus selgitustaotlusele ja 16.09.2025 vastus täiendavale selgitustaotlusele, dtl 14 ja 17), et käskkirja vaidlustamiseks tuleb kaebajal pöörduda halduskohtusse. See, et kaebaja on läbinud avalikus teenistuses olles õigusalaseid koolitusi, ei tähenda, et ta on menetlusõiguslikes küsimustes kogenud inimene. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole kaebaja varem halduskohtule kaebust esitanud. Seega ei saa kaebajat pidada inimeseks, kellele pidi ka ilma selgitusteta teada olema halduskohtule kaebuse esitamise kord ja tähtajad. Eelnevat arvestades on tõenäoline, et vaidlustamisviite olemasolu korral oleks kaebaja esitanud kaebuse õigel ajal (vrd Riigikohtu 20.03.2006 määrus nr 3-3-1-16-06, p 8; 28.04.2023 määrus nr 3-22-2474, p 21). 3(4)
3-25-3159
18.Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega kaebajale, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (vt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Pole kahtlust, et PPA 07.07.2025 käskkiri, millega määrati kaebajale tagasiulatuvalt tema varasemast põhipalgast 400 eurot väiksem põhipalk, riivab kaebaja õigusi intensiivselt. Samas ei kahjusta tähtaja ennistamine avalikku huvi ülemäära ega too kaasa kahjulikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Kokkuvõtvalt on PPA eksimus koostoimes teiste asjaoludega aluseks siinses asjas kaebetähtaja ennistamisele (HMS § 57 lg-d 2 ja 3, HKMS § 71 lg 1).
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.02.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
20.Kaebaja õiguste kaitseks asendatakse jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel tema nimi ja ametikoht tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.