lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-642/3

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-642/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
916
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 21. mai 2026, Tartu 3-26-642 X.X.-i kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja kriminaalasja number tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas 8. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kriminaalasjas nr xxx ebavõrdse kohtlemise ja topeltkaristamise eest 15 000 eurot. Kaebaja palub halduskohtul välja selgitada, kellele tohib ja kellele ei tohi määrata alkoholismivastast ravi ning kelle puhul saab kohaldada tingimisi katseaega. Kaebaja taotleb riigipoolse kaitsja määramist ning kohtukulude ja sellega seonduva riigi kanda jätmist, kuna majanduslik olukord ei võimalda tal maksta menetluskulusid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 14. märtsi 2026. a määrusega X.X.-i kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja tunnistati süüdi kriminaalasjas nr xxx ja talle mõisteti karistus, kriminaalasja menetlus on pooleli Riigikohtus. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalmenetluses tekitatud kahju, siis sellise nõude esitamiseks näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 21 lg 4 kohaselt tuleb kaebajal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuivõrd asjas toimub kassatsioonimenetlus. Kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb läbi vaatamata kaebuse tagastamise tõttu. Kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks jätab kohus läbi vaatamata, kuna riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 kohaselt ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kuna järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, s.h hüvitisnõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.

3.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mida hiljem korduvalt täiendas ja taotles halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja kirjeldab enda seisukohta kriminaalasjas ebaõige kohtlemise ja kriminaalasja ebaeetilise menetlemise kohta. Kaebaja ei nõustu talle määratud karistusega. Kuigi kaebaja vahetas elukohta, käis tööl ja tasus kohustusi, s.h alimente, arvestati tema varasemat kantud karistust. Kaebaja leiab, et õigussüsteemis tuleks midagi muuta, sest sellist ebavõrdset kohtlemist on palju. Kohus on pädev asja menetlema, kuna käesolev asi on vaja üles võtta ja leida lahendus. Kohus ei teinud kohtuotsust oma siseveendumuse alusel, vaid prokuratuuri, kaitsja ja kohtuniku omavahelisel kokkuleppel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja materjalide ning kaebaja määruskaebuse ja selle täiendustega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ja resolutsiooni punkti 2 riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 osas, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
6.Kaebaja taotles halduskohtult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et teda koheldi kriminaalasja menetlemisel ebavõrdselt, arvestati varasemat kantud karistust ja öeldi, et karistusliike tema puhul valida ei saa. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
7.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et tema esitatud kaebuse läbivaatamine on halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
8.Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (SKHS § 4). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasja menetlemisega ja mõistetud karistusega, tuleb tal järgida SKHS-is sätestatut.
9.Kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerivad SKHS § 18-21. SKHS § 12 näeb ette, et kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel ning taotluses märgitava teabe. 2

Halduskohus viitas õigesti, et kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr xxx menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuna kriminaalasja menetlus on pooleli Riigikohtus. Kui kaebaja jätab mõjuval põhjusel Riigikohtule taotluse esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates (SKHS § 21 lg 4).

10.Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. Ringkonnakohus jätab X.X.-i määruskaebuse rahuldamata.
11.Halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kuna kaebaja soovib taotleda kahju hüvitamist seoses kriminaalasja menetlemisega, peab ta RÕS § 10 lg 3 alusel esitama vastava taotluse elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kaebuses väljatoodud kaebajat häirivate asjaoludega seoses esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
12.HKMS § 175 lg 3 alusel asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi ja kriminaalasja number tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium