lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-642/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-642/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
748
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-642

Määruse kuupäev

14.03.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 08.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kriminaalasjas nr 1-25-5274 ebavõrdse kohtlemise ja topeltkaristamise eest 15 000 eurot. Näitena toob kaebaja kohtulahendi kriminaalasjas nr 1-25-2864. Kaebaja palub halduskohtul välja selgitada, kellele tohib ja kellele ei tohi määrata alkoholismivastast ravi ning kelle puhul saab kohaldada tingimisi katseaega. Kaebaja taotleb riigipoolse kaitsja määramist ning kohtukulude ja sellega seonduva riigi kanda jätmist, kuna majanduslik olukord ei võimalda tal maksta menetluskulusid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas 14.03.2026 kohtule kaebuse täienduse. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et teda on ebavõrdselt koheldud.
3.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
4.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tunnistati kriminaalasjas nr 1-25-5274 Tartu Maakohtu 13.10.2025. a otsusega süüdi karistusseadustiku § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistus. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.02.2026. a otsusega Tartu Maakohtu 13.10.2025. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kriminaalasja nr 1-25-5274 menetlus on pooleli Riigikohtus, kus on läbivaatamisel kassatsioonkaebus Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsuste osaliseks tühistamiseks.
5.Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalasjas süüdi tunnistatud isikule karistuse ega kohustuste määramine. Kriminaalasju lahendab maakohus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaebajal on õigus talle kriminaalasjas määratud karistus

3-26-642 vaidlustada, mida kaebaja on kohtute infosüsteemi andmetel ka kaitsja vahendusel teinud, esitades Riigikohtule 04.03.2026 kassatsioonkaebuse. Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalmenetluses tekitatud kahju, siis sellise nõude esitamiseks näeb teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Selles seaduses on sätestatud terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Põhjendatud ei ole see, kui halduskohus peab andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele (nt Riigikohtu 08.10.2018. a määrus asjas 3-18-400, punktid 10–13).

6.SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Sõltumata süüasja lõpptulemusest on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju põhjustas süüline menetlusõiguse rikkumine (SKHS § 7 lg 1). Kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule (SKHS § 21 lg 1). SKHS § 21 lg-st 4 tulenevalt, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Seega, kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalasja nr 1-25-5274 menetluses tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada taotlus kahju hüvitamiseks Riigikohtule, kuivõrd asjas toimub kassatsioonimenetlus. Eeltoodu tähendab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
7.Kohus mõistab, et kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, kuna majanduslik olukord ei võimalda tal kohtukulusid tasuda. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. RÕS § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuurile kahjunõude esitamine ja sellega seonduv nõustamine) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh kahjunõude esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele.
9.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium