Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
12.05.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4562
Haldusasi
Estonian Lines OÜ kaebus Transpordiameti 22.10.2025 ettekirjutuse nr 4-5/25/1051-1 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Estonian Lines OÜ, esindajad vandeadvokaadid Janne-Liisa Ottis ja Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.03.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Estonian Lines OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Estonian Lines OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-25-4562.
Rahuldada Estonian Lines OÜ määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2026 määruse haldusasjas nr 3-25-4562 resolutsiooni punktid 1, 2, 3, 5 ja 6. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda Transpordiameti 22.10.2025 ettekirjutuse nr 4-5/25/1051-1 tühistamise nõue tähtaegseks. Saata asi tühistatud osas menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
4.Jätta Tallinna Halduskohtu 26.03.2026 määruse haldusasjas nr 3-25-4562 resolutsiooni p 4 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-4562
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet kohustas 22.10.2025 ettekirjutusega nr 4-5/25/1051-1 Estonian Lines OÜ-d (kaebaja) edastama hiljemalt 03.11.2025 kirjalik vastus Transpordiameti 22.09.2025 täiendavale järelepärimisele nr 4-9/25/783-13, millega tuli esitada: 1) bussijuhi andmed, kes teenindas 18.07.2025 kell 10.45 väljumisel kaugliini nr 266 Tallinn–Kuressaare ühissõidukiga riikliku registreerimismärgiga 633HVY (bussijuhi nimi, isikukood ja tööleping või muu leping ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt pdf- või pildiformaadis väljavõte töötamise registrist (TÖR), kus on nähtavad kõik töötaja, töötamise, peatamiste ja lisainfo, kande loomise- ning töötamise muutmise aeg, alajaotused); 2) 18.07.2025 kuupäeva kohta sõiduki riikliku registreerimismärgiga 633HVY sõidumeeriku väljavõtte andmed (sõidu algus- ja lõpukellaaeg, läbitud vahemaad jms) muutmata kujul; 3) vedaja kinnitatud töökorralduslikud juhised või sisekorrareeglid, mis reguleerivad bussijuhtide käitumist olukorras, kus pileti kontrollimine ei ole tehnilistel põhjustel võimalik (nt piletimüügisüsteemi rikke või seadme puudumise korral). Ettekirjutuses hoiatati, et selle tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 750 eurot.
2.Kaebaja vastas Transpordiametile 03.11.2025 kirjaga, selgitades, miks ei ole võimalik 22.10.2025 ettekirjutuses nõutud andmeid esitada, miks ei ole nõutud andmed järelevalvemenetluses asjakohased ning miks on andmete nõudmine õigusvastane. Kaebaja taotles ühtlasi vabastamist ettekirjutuses nõutud dokumentide esitamise kohustusest, ettekirjutuse tühistamist või peatamist kuni uute asjaolude selgumiseni ning sunniraha rakendamata jätmist.
3.Transpordiamet jättis 21.11.2025 vastusega nr 4-9/25/783-17 kaebaja taotluse rahuldamata ja ettekirjutuse tühistamata ning ei vabastanud kaebajat sellega nõutud andmete ja tõendusmaterjali esitamise kohustusest.
4.Transpordiamet tegi kaebajale 03.12.2025 sunniraha tasumise nõude nr 4-9/25/783-18. Nõude kohaselt ei ole kaebaja 02.12.2025 seisuga 22.10.2025 ettekirjutust täitnud. Nõudega anti sunniraha 750 eurot tasumiseks aega kuni 15.12.2025 ning hoiatati, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmisel edastatakse sunniraha sissenõudmiseks avaldus kohtutäiturile.
5.Kaebaja esitas 11.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 22.10.2025 ettekirjutuse nr 4-5/25/1051-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2025 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli põhjendada õigusvastasuse tuvastamise nõuet, selgitada kaebetähtaja järgimist, esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ning vastata kohtu küsimustele.
7.Kaebaja oli 02.02.2026 vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebetähtaeg algas 21.11.2025, mil Transpordiamet edastas kaebajale lõpliku seisukoha ettekirjutuse täitmise küsimuses. Kaebaja tegutses enne seda heas usus eeldusel, et 03.11.2025 esitatud esmane menetlusdokument on sisuliselt vaie, ehkki dokument ei kandnud formaalselt vaide pealkirja. Dokumendi sisust nähtub üheselt, et kaebaja vaidlustas ettekirjutuse, tuues välja põhjused, miks ettekirjutust ei ole võimalik täita, ning paludes Transpordiametil oma seisukohta ümber hinnata. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt on määrav pöördumise sisu, mistõttu arvestas kaebaja, et Transpordiamet käsitleb pöördumist vaidena. Alles 21.11.2025 kirjast sai selgeks, et Transpordiamet ettekirjutust ei muuda ega loobu sellest.
2(8)
3-25-4562 Kui kohus leiab, et kaebetähtaeg hakkas kulgema juba 22.10.2025 ettekirjutuse teatavakstegemisest, palus kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebetähtaja ületamiseks esines mõjuv põhjus, kuna kaebaja tegutses kogu menetluse vältel heas usus, püüdes ettekirjutust täita ning selgitada selle täitmise objektiivset võimatust. Transpordiamet jätkas samal ajal aktiivset sisulist suhtlust kaebajaga ega käsitlenud vaidlust lõppenuna. Sellises olukorras ei saanud kaebaja eeldada, et haldusorgan on oma seisukoha lõplikult kujundanud ja edasine suhtlus ei too kaasa haldusakti muutmist. Vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna see välistab ettekirjutusele tuginemise kaebaja suhtes tulevikus sarnastes olukordades. Samuti on see vajalik õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks.
8.Transpordiamet palus jätta kaebetähtaja ennistamata. Kaebaja 03.11.2025 kirja esitas kaebaja nimel ja volitusel vandeadvokaat. Kirja vormistusest ja sisust nähtuvalt on tegemist kaebaja vastusega 22.10.2025 ettekirjutusele, mitte vaidega. Pöördumise esitas eriteadmisi omav isik selgitustaotluse vormis ja Transpordiamet lähtus sellest. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 1 kohaselt on Transpordiametil vastamiskohustus, mistõttu tuli kaebajale vastata. Ühestki Transpordiameti vastusest ei saa välja lugeda kavatsust ettekirjutust muuta. Samuti ei ole amet pikendanud ettekirjutuse täitmise tähtaega, vaid anti täiendav võimalus kohustus täita enne mõjutusmeetme rakendamist. 03.11.2025 kirjas ei vaidlustanud kaebaja ameti tegevust, vaid kirjeldas nõutud andmete puudumist ja miks ei ole andmeid üldse vaja.
9.Tallinna Halduskohus luges 26.03.2026 määrusega 22.10.2025 ettekirjutuse tühistamisnõude esitatuks kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1), jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), lõpetas kaebuse menetluse 22.10.2025 ettekirjutuse tühistamise nõudes (resolutsiooni p 3), tagastas kaebuse 22.10.2025 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 4), tagastas kaebajale riigilõivu 40 eurot (resolutsiooni p 5) ning jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 6). Tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). Kaebaja 03.11.2025 vastus ettekirjutusele ei olnud vaie ning Transpordiameti 21.11.2025 vastuskiri ei olnud vaideotsus. Kuigi 03.11.2025 kirja p-s 1.8 esitatud taotlust „tühistada või peatada ettekirjutus kuni asjaolude täiendava selgumiseni“ on võimalik tõlgendada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p-s 1 nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudena või HMS §-s 81 sätestatud haldusakti täitmise peatamise taotlusena, keskendub kirja sisu selgitamisele, miks ei ole ettekirjutuses küsitud andmete esitamine võimalik või miks ei tohiks Transpordiamet neid andmeid üldse küsida. Kaebaja 03.11.2025 vastuse esitamisel on järgitud 22.10.2025 ettekirjutuses selle täitmiseks antud tähtaega. Kuigi ettekirjutuses on selgelt toodud vaidlustamisviide, sh võimalus esitada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates vaie või kaebus, tuleneb nii kaebaja 03.11.2025 kirja esitamise kuupäevast kui ka pealkirjast, et tegemist on ettekirjutuse täitmise katsega, mitte vaide või kaebusega. Samale asjaolule viitab ka sissejuhatav lause: „Käesolevaga teatab Estonian Lines OÜ, et ettekirjutuses nõutud dokumentide esitamine täies ulatuses ei ole võimalik, sh on Estonian Lines OÜ oma 10.09.2025 dokumendiga esitanud ka vastavad tõendid ega põhjendatud järgmistel kaalutlustel.“ Ka kaebuses kohtule kirjeldas kaebaja, et 03.11.2025 selgitas kaebaja vastustajale, et ettekirjutuses nõutud dokumentide esitamine täies ulatuses ei ole võimalik, sh on kaebaja oma 10.09.2025 dokumendiga esitanud ka vastavad tõendid ning põhjendatud, millistel põhjustel ei ole tal võimalik Transpordiameti nõuet täita.
3(8)
3-25-4562 Seega ei käsitanud kaebaja ka ise kaebust esitades enda 03.11.2025 vastust vaidena, vaid vastusena selle kohta, miks tal ei ole võimalik ettekirjutust täita. Õigusteadmistega esindajalt saab eeldada eristamist, kas tegemist on põhjendustega, mis on suunatud ettekirjutuse õigusvastasusele (mis on iseloomulik vaidele või kaebusele) või ettekirjutuse täitmisele või selle võimatusele (mis on iseloomulik ettekirjutusele esitatavale vastusele ja suunatud ettekirjutuse täidetuks lugemisele ja sunnivahendite rakendamise vältimisele). Kuna kaebaja nimel esitas 03.11.2025 kirja kogenud vandeadvokaat, kes kohtule teadaolevalt on kaebajat esindanud ka varem suhtluses ja kohtuvaidluses Transpordiametiga (nt haldusasjad 3-22-2055, 3-23-356, 3-23-2091, 3-23-1823), ei pidanud Transpordiamet tõlgendama 03.11.2025 kirja ka puudustega vaidena. Kaebaja varasemates kohtuasjades, kus teda on esindanud sama esindaja, on kaebaja pöördunud kaebetähtaja jooksul tähtaegselt kohtusse (3-22-2055, 3-23-356, 3-23-2091) või on esitanud selgesõnalise vaide ja pöördunud pärast vaideotsuse tegemist kohtusse (3-23-1823). Seega võib kaebaja esindajalt eeldada vilumust kaebaja seisukohtade, taotluste ja haldusmenetlustoimingute korrektsel ja selgel vormistamisel. Kaebaja ei ole ka Transpordiametile 27.11.2025 saadetud e-kirjas maininud, nagu oleks 03.11.2025 vastus ettekirjutusele olnud vaie, kuid on samas esitanud 03.11.2025 kirjas esitatud taotlused uuesti. Transpordiamet on bussijuhi andmeid ja TÖR andmeid küsinud järelevalvemenetluses järjepidevalt 31.07.2025 järelpärimises, 15.08.2025 korduvas järelpärimises ja 27.08.2025 täiendavas järelpärimises. Ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse tegemisest samade, juba korduvalt küsitud andmete saamiseks pidi kaebajale olema arusaadav, et Transpordiamet peab küsitud andmeid järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluliseks ja andmete esitamise vajaduse osas oma seisukohta ei muuda. Ettekirjutuse lõplikkusele viitab ka selles olev vaidlustamisviide. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebetähtaega arvestada ettekirjutuse tegemisest 22.10.2025. Kaebaja ei ole väitnud selle hilisemat kättesaamist. Seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt 21.11.2025. Kui arvestada kaebetähtaega 03.11.2025 kirjast, st et kaebaja sai ettekirjutuse kätte hiljemalt sel päeval, tulnuks kaebus esitada hiljemalt 03.12.2025. Kaebaja esitas kaebuse kaebetähtaega ületades 11.12.2025. Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui kaebetähtaja ületamiseks esines mõjuv põhjus (HKMS § 71 lg 1). Hüvitamisnõude esitamisega viivitamist ei õigusta mistahes lootus kahju tekkimine ära hoida või see kõrvaldada (Riigikohtu 27.11.2024 otsus nr 3-18-830, p 13) ega advokaadi õigusabi kasutava äriühingu ekslik arusaam õigusest ja kahju tekkimise ajast (Riigikohtu 12.12.2012 määrus nr 3-3-1-59-12, p 18). Sarnaselt ei õigusta tühistamisnõude esitamisega viivitamist lootus või ootus, et haldusorgan haldusakti muudab, kui vaiet selleks ei ole esitatud. Transpordiameti suhtlusest kaebajaga ei saanud tekkida kaebajal ettekujutust, et ettekirjutus ei ole lõplik. Kaebus kuulub tühistamisnõude osas ka alternatiivselt tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebajalt nõutakse teavet, mis tal peab olema tavapärase majandustegevuse korral olemas. Ka juhul, kui küsitud bussijuhi andmed olid hävinenud, on kaebajal võimalik ettekirjutuse p 1 alapunktid a ja b täita sõidumeeriku andmete alusel, mida kaebaja peab säilitama veel vähemalt kuni 18.07.2026 (liiklusseaduse (LS) § 137 lg 1 p 1). Olukorras, kus kaebajal on võimalik välja selgitada bussijuhi andmed, ei ole ettekirjutuse p 1 alapunktiga a nõutud seda, et kaebaja edastaks TÖR andmete hulgas ka kolmandate isikute andmeid. Riive on väheintensiivne ka seetõttu, et sunniraha jääb alla HKMS § 133 lg-s 1 nimetatud piirmäära. Kuna kaebaja on ettekirjutuse p 1 alapunkti c 08.12.2025 täitnud, ei saa kaebaja õiguste riivet pidada selles osas suureks. 4(8)
3-25-4562 Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Bussijuhi nime teadasaamiseks on kaebajal võimalik kasutada ettekirjutuses nõutud sõidumeeriku andmeid, mis peavad LS § 137 lg 1 p-des 1, 3, 4 sätestatud nõudeid arvestades kaebajal olemas olema. Kaebajale on väljastatud kaks ettevõtte sõidumeeriku kaarti, mis võimaldavad neid andmeid alla laadida (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 2 lg 2 p j). Kui kaebajal olemasolevad andmed on mingil põhjusel hävinud, võimaldab töökojakaart nende alla laadimist (määruse (EL) nr 165/2014 art 2 lg 2 p k). Kuna Transpordiamet ei teosta järelevalvemenetluses kontrolli juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning selle üle arvestuse pidamise nõuete täitmise üle (LS § 139 lg 1 ja 2 ning § 1371), võib olla võimalik ettekirjutuse p 1 alapunktid a ja b täidetuks lugeda Transpordiametile bussijuhi identifitseerimist võimaldavate andmete ja TÖR andmete edastamisega. Kaebajal on võimalik olenemata arvuti hävimisest sõidumeeriku andmete kaudu tuvastada küsitud bussijuhi isik. Konkreetse sõiduki sõidumeeriku ja kuupäeva andmetega tutvudes on võimalik leida üles nii konkreetne sõidu ajavahemik kui ka selle sõidu juhi nimi. Kaebaja väited, et bussijuhi andmete esitamine on võimatu arvutirikke ja arvuti remontimise võimatuse tõttu, ei ole eluliselt usutavad. On ebausutav, et arvuti rike toimus 2025. a juulis või et selles arvutis olid just üksnes konkreetse bussijuhi ja konkreetse reisiga seotud andmeid ning rike ei mõjutanud kuidagi kaebaja muud tegevust. Kui rike toimus juba 2025. a juulis, on arusaamatu, miks ei olnud kaebajal võimalik vastustajat sellest teavitada 31.07.2025 järelpärimisele vastates. 23.08.2025 väljastusakt/arvelt #B631 ei nähtu teavet selle kohta, et kahjustunud oli ka arvuti andmekandja (kõvaketas vms). Kaebaja ei ole tõendanud, et oleks soovinud arvutis olnud andmete taastamist, sh andmekandja lugemist mõne muu arvutiga, ning et andmete taastamine ei olnud võimalik. Kui kaebaja oleks teinud tõsiseltvõetavaid jõupingutusi ettekirjutuses küsitud bussijuhi andmete väljaselgitamiseks, sh sõidumeeriku andmete abil, ei oleks olnud tarvidust esitada ka kõikide töötajate kohta TÖR andmeid, vaid ainult ettekirjutuses küsitud TÖR andmed ühe konkreetse töötaja kohta. Õigusvastasuse tuvastamine nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam vahend tühistamisnõude esitamine (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4 koosmõjus peab tuvastamisnõue olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kui kaebaja on muude tõhusamate õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluse minetanud, ei teki kaebeõigust tuvastusnõude esitamiseks, kui selline tuvastusnõue ei võimalda kaebaja õiguseid kaitsta. Ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine ei võimalda kaebajal vältida sunniraha rakendamist. Sunnivahendi rakendamise lubatavuse eelduseks on ettekirjutuse kehtivus, mitte selle õiguspärasus (asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule nõuet sundtäitmise keelamiseks esitanud. Preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ei esine. Ei saa eeldada, et vastustajalt teabe nõudmiseks ettekirjutuse saamisel ilmneksid igakordselt või sageli samad või sarnased asjaolud andmete hävimise või kaotsimineku kohta. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa edaspidi ka seetõttu, et korrakaitsemeetmete valik ja põhjendatus sõltuvad konkreetse olukorra asjaoludest, mis ei pruugi edaspidi samasugusena korduda. Põhjendatud huviks ei ole kaebaja soov veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja palub 13.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2026 määrus. Kaebus on tähtaegne. Kaebaja on 02.02.2026 vastuses halduskohtule selgitanud, et 03.11.2025 dokument oli sisult vaie. Kaebaja vaidlustas pöördumises ettekirjutuse õiguspärasuse, esitas põhjendused selle õigusvastasuse kohta, ning taotles haldusorganilt oma 5(8)
3-25-4562 seisukoha ümberhindamist. Kaebaja väljendas selgelt tahet vaidlustada haldusakt ning saavutada selle muutmine või kehtetuks tunnistamine. Haldusorganil lasub kohustus hinnata isiku tahteavaldust sisuliselt ning vajadusel anda sellele õige õiguslik kvalifikatsioon ka juhul, kui isik ei ole oma pöördumist juriidiliselt täpselt vormistanud. Halduskohus on piirdunud formaalse järeldusega, et dokumendi pealkirjast ja esitamise ajast tulenevalt on tegemist ettekirjutuse täitmisega. See on vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega ja kohtupraktikaga. Transpordiamet ei käsitanud kaebaja 03.11.2025 pöördumist pelgalt ettekirjutuse täitmise selgitusena, vaid reageeris sellele sisuliselt. Vastustaja väljendas 21.11.2025 kirjas lõplikku seisukohta, mille kohaselt ettekirjutust ei muudeta ja sellest ei loobuta ehk kaebajalt nõuti ettekirjutuse täitmist. Selline vastus ei ole käsitatav pelgalt selgituskirjana, tegemist oli vaide sisulise läbivaatamisega. Kaebaja võis õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt mõistlikult eeldada, et haldusorgan kujundab oma lõpliku seisukoha alles pärast tema esitatud vastuväidete läbivaatamist. Kuni lõpliku seisukoha esitamiseni ei saa pidada vaidlust haldusmenetluses lõppenuks. Transpordiameti 21.11.2025 kiri oli esimene dokument, milles selgesõnaliselt kinnitati, et vastustaja ei kavatse oma varasemat ettekirjutust muuta. Seetõttu oli kaebajal põhjendatud alus käsitada seda kirja vaide lahendina ning kaebetähtaja kulg algas sellest hetkest. Kaebaja on tähtaja ennistamise taotluses selgitanud, et kaebaja ei oodanud passiivselt haldusakti võimalikku muutmist. Kaebaja tegutses kogu menetluse vältel heas usus, püüdes lahendada vaidlust haldusorganis ning täitis ettekirjutuse ulatuses, milles see oli võimalik. Mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks seisnes haldusorgani käitumises, mis objektiivselt võis jätta mulje, et lõplikku seisukohta ei ole veel kujundatud. Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ei ole ebatõenäoline. Õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastamine oli põhjendamatu. Halduskohus ei ole hinnanud tuvastamisnõude lubatavuse eeldusi ega kaebaja õiguskaitsevajadust sisuliselt, vaid on piirdunud nõude tagastamisega formaalsel alusel. Kaebaja on selgitanud tuvastamisnõude vajadust. Olukorras, kus tühistamisnõude osas on menetlus lõpetatud, on tuvastamisnõue kaebaja jaoks ainuke võimalik õiguskaitsevahend vaidlusaluse haldusakti õiguspärasuse kontrollimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kohtueelse menetluse läbimisel võib kaebuse esitada halduskohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 1).
13.Asjas vaieldakse selle üle, kas kaebaja on ületanud kaebetähtaega. Kaebuse tähtaegsuse kindlakstegemiseks tuleb esmalt selgitada, kas kaebaja poolt Transpordiametile 03.11.2025 esitatud avaldus oli vaie ning Transpordiameti 21.11.2025 vastus nr 4-9/25/783-17 otsus vaide lahendamise kohta. 6(8)
3-25-4562
14.HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Vaide sisule esitatavad nõuded sätestab HMS § 76. Riigikohus on selgitanud, et avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud HMS 5. peatükile. Vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida (Riigikohtu 04.04.2003 määrus nr 3-3-1-32-03, p 16; 09.05.2008 määrus nr 33-1-22-08, p 12). Kuigi siinsel juhul ei ole kaebaja pealkirjastanud oma 03.11.2025 tahteavaldust vaidena ning see on esitatud 22.10.2025 ettekirjutuse p-s 2 antud tähtajaks, nähtub sellest siiski avaldaja selge tahe, et Transpordiamet tühistaks 22.10.2025 ettekirjutuse. Nii on kaebaja 03.11.2025 avalduses esitanud muu hulgas taotluse „tühistada ettekirjutus kuni asjaolude täiendava selgitamiseni“, mida saab tõlgendada HMS § 72 lg 1 p-s 1 nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudena. Kaebaja on 03.11.2025 avalduses põhjendanud, miks ta peab 22.10.2025 ettekirjutuse p 1 alapunktides a, b ja c nõutud andmete esitamist õigusvastaseks ning miks rikub ettekirjutus tema õigusi (HMS § 76 lg 2 p 4). Samuti on kaebaja selgitanud, et on eelnevalt juba esitanud tal olemasolevad tõendid (liiniluba, sõiduplaan, piletimüügiandmed, praamipilet). Seega ei ole võimalik 03.11.2025 avaldust käsitada pelgalt ettekirjutuse täitmise katsena. Kaebaja väljendas selles selget tahet tühistada 22.10.2025 ettekirjutus vähemalt osaliselt. Eeltoodu põhjal on 03.11.2025 avaldus käsitatav vaidena HMS § 76 tähenduses.
15.Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebaja 03.11.2025 avaldus on vaadeldav vaidena, omab kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise osas tähendust, kas haldusorgan on vaide lahendanud. HMS § 86 lg 1 kohaselt vormistatakse vaideotsus kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta (HMS § 86 lg 1). Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus olema põhjendatud ja sisaldama selgituse halduskohtule kaebuse esitamise kohta (HMS § 86 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on Transpordiameti 21.11.2025 vastus nr 4-9/25/783-17 käsitatav vaideotsusena (HMS § 86). 21.11.2025 vastusest võis kaebaja põhjendatult järeldada, et tegemist on vastustaja lõpliku seisukohaga kaebaja vastuväidetele. Kuigi Transpordiameti 21.11.2025 vastus ei sisalda vaidlustamisviidet, on vastus sisuline. Selles on analüüsitud kaebaja 03.11.2025 avalduse vastuväiteid ning selgelt välja toodud, miks vastustaja ei pea neid põhjendatuks. Taotluse viimases lõigus on välja toodud, et kaebaja taotlus jääb rahuldamata, Transpordiameti 22.10.2025 ettekirjutust ei tühistata ning kaebajat ei vabastata selles nõutud andmete ja tõendusmaterjali esitamise kohustusest.
16.Vaidemenetluse läbimine lükkas HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja kulgemise edasi, mistõttu hakkas kaebetähtaeg kulgema Transpordiameti 21.11.2025 vastuse nr 49/25/783-17 kaebajale teatavaks tegemisest (HKMS § 47 lg-t 2). Kaebus esitati halduskohtule 11.12.2025, seega HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Eelneva põhjal ei olnud HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks alust.
17.Alternatiivsena esitatud 22.10.2025 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastas halduskohus õigesti kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on HKMS § 45 lg 2 kohaselt piiratud ning selle võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ettekirjutuse vaidlustamiseks on kaebajal olemas tõhusam vahend tühistamisnõude näol. Lisaks peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ehk tuvastamiskaebuse esitamine eeldab põhjendatud huvi. Haldustegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud preventiivse kaebuse puhul peab isikul olema põhjust arvata, et 7(8)
3-25-4562 täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.02.2023 määrus nr 3-22-721, p 10). Siinsel juhul ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium täidetud. Korrakaitsemeetme valik ja põhjendatus sõltuvad konkreetse olukorra asjaoludest ning need ei pruugi tulevikus samasugusena korduda. Kui kaebaja leiab, et potentsiaalne tulevikus tehtav ettekirjutus on õigusvastane ja rikub tema õigusi, on tal võimalus see vaidlustada tühistamisnõudega. Üksnes huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei anna tuvastamisnõude esitamiseks õigust (Riigikohtu 12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, p 12).
18.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu 26.03.2026 määruse resolutsiooni p-d 1, 2, 3, 5 ja 6, ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb kaebuse tühistamisnõudes esitatuks tähtaegselt, ja saadab asja menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ülejäänud osas jääb halduskohtu 26.03.2026 määrus muutmata.
19.Ringkonnakohus peab menetluse edasise käigu osas vajalikuks selgitada järgnevat. Ehkki halduskohus on 26.03.2026 määruse põhjendavas osa p-s 8 leidnud, et kaebus kuulub tühistamisnõude osas alternatiivselt tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, ning toonud esile asjakohased põhjendused, ei ole määruse resolutsioonis tühistamisnõuet tagastatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus selles küsimuses halduskohtu määrust tühistada ega jõusse jätta. Samas märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ja menetluse jätkudes on halduskohtul võimalik kaebus viidatud alusel tagastada, kuid ringkonnakohus ise seda teha ei saa.
20.Transpordiameti ettekirjutusega nõutakse kaebajalt andmeid, mis peavad tal olema tavapärase majandustegevuse korral olemas. Samas väidab kaebaja, et ettekirjutuse p 1 alapunktis a nõutud andmed on arvutirikke tõttu hävinud ning nende taastamine ei ole võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on sellises olukorras 22.10.2025 ettekirjutuse tühistamisnõude asemel kohaseks õiguskaitsevahendiks sunniraha rakendamise keelamise nõue osas, milles ettekirjutuse täitmine on väidetavalt võimatu. Kaebaja ei ole küll sunniraha rakendamise keelamise nõuet otsesõnu halduskohtule esitanud, kuid kaebusest on võimalik sellist tahet järeldada – kaebaja taotles koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses muu hulgas sunnivahendi sundtäitmise keelamist. Seega on halduskohtul menetluse jätkamisel võimalik teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks, milles selgitada, et kaebajal on võimalik minna 22.10.2025 ettekirjutuse tühistamise nõudelt üle sunniraha rakendamise keelamise nõudele.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.