D.G kaebus välisministri 15.03.2025 käskkirja nr 30 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – D.G, esindajad vandeadvokaat Raivo Laus ja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel Vastustaja – välisminister, esindajad Merike Alep ja Marge Maspanov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.G määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse D.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-25-1011.
Rahuldada D.G määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määrus ning saata asi tagasi Tallinna Halduskohtule välisministri 17.03.2026 taotluse uueks lahendamiseks.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 teine lause, § 235 lg 1).
1.Vabariigi Valitsus võttis rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 27 lg 1 alusel 13.03.2025 vastu määruse nr 18 „Vabariigi Valitsuse sanktsioon Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks ning Venemaa Föderatsiooni tegevuse vastu Ukrainas“ (määrus nr 18).
2.Välisminister andis RSanS § 27 lg 2 ja määruse nr 18 alusel 15.03.2025 käskkirja nr 30 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjektide määramine“ ning kohaldas alates 16.03.2025 D.G
3-25-1011 ja muude käskkirja lisas nimetatud isikute suhtes Vabariigi Valitsuse sanktsioonina p-des 1.1˗1.3 nimetatud meetmeid.
3.Kaebaja esitas 11.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 17.04.2025), mille lõplikuks nõudeks jäi nõue tühistada Vabariigi Valitsuse 15.03.2025 käskkiri nr 30 ja selle lisa osas, millega kaebaja määrati määruse nr 18 sanktsiooni subjektiks.
4.Välisminister esitas 17.03.2026 Tallinna Halduskohtule seisukoha ja tõendi (välisministri 15.03.2026 käskkirja nr 30 lisa) koos taotlusega piirata HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu välisministri 15.03.2026 käskkirja nr 30 lisale. Vastustaja selgitusel nähtuvad lisast kaebaja suhtes sanktsiooni rakendamise käskkirja põhjendused, dokument sisaldab ka teiste sanktsiooni subjektide isikuandmeid ning on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
5.Tallinna Halduskohus piiras 07.04.2026 määrusega HKMS § 88 lg 7 alusel kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu välisministri 17.03.2026 esitatud tõendile, keelates neil tutvuda kohtutoimikuga seda dokumenti puudutavas osas. Vastustaja on kohtule 17.03.2026 edastatud dokumendis sisalduva teabe tunnistanud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 3 alusel asutusesiseseks teabeks. AvTS § 35 lg 1 p 3 alusel on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist. Kohus peab võimalikuks, et 17.03.2026 esitatud tõend võib selle avaldamisel omada Eesti riigi ja Euroopa Liidu välissuhtlusele kahjulikku mõju. Samuti sisaldab tõend teavet teiste isikute kohta, mis ei puutu praegusesse asjasse, see ei ole vaidluse esemeks ja kaebajal ei ole vaja selle teabega tutvuda. Juurdepääsupiirangu seadmine ei ole ebaproportsionaalne (HKMS § 88 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja palub 22.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määrus. Halduskohtu määrus on vastuolus HKMS § 88 lg-s 3 sätestatud minimaalsus põhimõttega. Määrus keelab kaebajal ja tema esindajatel tutvuda terve tõendiga. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks reaalselt kaalunud vähem piiravaid abinõusid. Kuna määruses puuduvad igasugused kaalutlused, ei vasta see Riigikohtu 04.11.2020 otsuses nr 3-20-924 (p 29) ja 23.05.2024 määruses nr 3-23-671 (p 9) antud suunistele ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu praktikale. Kohus ei ole selgitanud, miks ei olnud võimalik katta kinni teiste isikute andmeid, eraldada kaebajat puudutav osa, anda redigeeritud ärakirja või vähemalt mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet. Ainuüksi see, et dokument sisaldab osaliselt kaitstavat teavet, ei õigusta tervikdokumendi varjamist, kui kaitstavat teavet on võimalik eraldada. Halduskohtu määrus on liiga üldsõnaline ega võimalda kontrollida kaalutlusõiguse õiguspärast teostamist. Abstraktne ja tingivas kõneviisis esitatud väide, et kohus peab võimalikuks, et tõendi avaldamine võib omada Eesti riigi ja Euroopa Liidu välissuhtlusele kahjulikku mõju, ei ava, milles konkreetne oht seisneb, milline osa dokumendist seda põhjustab ning miks ei ole ohtu võimalik vältida kitsamate abinõudega. Kohus tugines suures määras asjaolule, et dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Kohus ei saa piirduda haldusorgani kvalifikatsiooni refereerimisega, vaid peab andma iseseisva hinnangu sellele, kas ja millises ulatuses on menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramine vältimatult vajalik ja proportsionaalne.
2(4)
3-25-1011 Halduskohtu määrus on ebaproportsionaalne. Juurdepääsu on piiratud dokumendile, mida vastustaja peab asja lahendamisel oluliseks. Tegemist ei ole tehnilise dokumendiga. Sellises olukorras oleks pidanud eriti rangelt hindama ja kaaluma, kas ja kuidas kaebaja põhiõigused on tagatud. Määrus ei sisalda mingeid kaalutlusi ega käsitlusi kaebaja õiguste tagamise kohta. Halduskohtu 26.01.2026 määruse kohaselt oleks vastustaja pidanud esitama uued tõendid hiljemalt 02.03.2026. Vastustaja esitas tõendi hilinenult 17.03.2026 ehk ajal, mil lõppes eelmenetlus ning kaebajal ei olnud võimalik esitada selles osas oma seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 88 lg 5 teine lause, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1). Seda õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (HKMS § 79 lg 1 p 1). Seejuures ei õigusta HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel tutvumisõiguse piiramist mitte igasuguse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse, vaid oht, et sellise teabe avalikuks tulek võib kahjustada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamist. Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ning seda tehakse minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (HKMS § 88 lg-d 2 ja 3). Seejuures ei lähtu kohus juurdepääsu piiramisel eriseadustes (nt avaliku teabe seaduses) sätestatud piirangutest. Kuigi asjaomased alused peegeldavad avalikku huvi saladuse hoidmise vastu, tuleb kohtul HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel igal konkreetsel juhul kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja huvist toimikuga tutvuda (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19). Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23˗24).
9.Vastustaja taotles 17.03.2026 kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu piiramist välisministri 15.03.2025 käskkirja nr 30 lisale, millest nähtuvad Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rakendamise käskkirja põhjendused kaebaja ja teiste isikute suhtes. Halduskohus piiras 07.04.2026 määrusega kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu lisale tervikuna. Juurdepääsu piiramise taotluse põhjendatust hinnates on halduskohus üldsõnaliselt märkinud, et dokument on AvTS § 35 lg 1 p 3 alusel tunnistatud asutusesiseseks teabeks, dokumendi avaldamine võib omada Eesti riigi ja Euroopa Liidu välissuhtlemisele kahjulikku mõju ning sisaldab teavet teiste isikute kohta, mis ei puutu praegusesse asja ega ole vaidluse esemeks. Kohus leidis, et juurdepääsupiirangu seadmine ei ole ebaproportsionaalne. Muid põhjendusi halduskohtu määrus ei sisalda.
10.Riigikohus selgitas 23.05.2024 määruses nr 3-23-671, et asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumendi kaitseks võib kohus sellega tutvumist piirata, kaaludes enne menetlusosalise huvi omada ülevaadet asjas esitatud tõenditest ning kaitsta tõhusalt oma õigusi ja avalikku huvi andmete salajas hoidmise vastu (p 13). Halduskohtul on 3(4)
3-25-1011 menetlusosalise juurdepääsu piiramise taotluse korral võimalik hinnata, kas teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine annab aluse varjata seda ka menetlusosalise eest kohtumenetluses (p 17). Lisaks tuleb hinnata, kas kaebajale avalikustamata dokumendi sisu on kaebajal vältimatult vajalik teada (p 16).
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus rikkunud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud määrus ei sisalda sisulisi põhjendusi, millest nähtuks Riigikohtu ülalviidatud lahendis märgitud analüüs. Kohus peab igal konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilmselgelt ja kõhklusteta kaalukam kaebaja õigustest, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjusi (vrd Riigikohtu 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p 6). Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks kaalunud vastanduvaid õigusi ja huve. Ainuüksi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokument ei too endaga automaatselt kaasa juurdepääsupiirangu seadmist kohtumenetluses. Samuti ei nähtu, et kohus oleks kaalunud, kas välisministri 15.03.2025 käskkirja nr 30 lisa oleks võimalik osaliselt siiski kaebajale tutvustada, ilma et see kahjustaks toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki. Eeltoodud põhjustel ei ole halduskohtu määrus kontrollitav.
12.Kuna ringkonnakohtu määrus on lõplik (HKMS § 88 lg 5 teine lause), ei pea ringkonnakohus võimalikuks asuda algusest peale ise hindama, kas ja mil määral kahjustaks vastustaja 17.03.2026 esitatud lisas kajastatud teabe avaldamine kaebajale ja tema esindajatele avalikku huvi andmete salajas hoidmise vastu. Vastustaja taotluses toodud põhjendusi peab esmalt sisuliselt hindama halduskohus.
13.Eelneva tõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 07.04.2026 määruse. Ringkonnakohus saadab vastustaja 17.03.2026 taotluse toimikuga tutvumise piiramiseks halduskohtule uueks lahendamiseks.
14.Vastuväited seonduvalt 17.03.2026 tõendi hilinenult esitamisega on kaebajal õigus esitada apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule, kui see küsimus ei lahene esimeses kohtuastmes.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.