Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-23-671

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-671 1) halduskohus rahuldas 20. veebruari 2023. a määrusega asjas nr 3-23-352 RAB taotluse ja andis loa piirata kaebaja kasvukontol oleva vara käsutamist kuni üheks aastaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. augusti 2023. a määrusega halduskohtu määruse muutmata. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused ja kaebaja ei olnud toonud välja selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt; 2) halduskohtu luba oli ettekirjutuse tegemise eelduseks. Ettekirjutus anti kohtumäärusega antud loa täitmiseks. Kaebaja ei saa tugineda väitele, et halduskohus andis loa õigusvastaselt, sest neid asjaolusid kontrolliti teises haldusasjas. Need lahendid on jõustunud; 3) kaebaja kasvukontol oleva vara käsutamise piiramise faktiliseks aluseks on vaidlustatud ettekirjutus; 4) ettekirjutuse õiguspärasuse kontroll ei ole piiratud üksnes halduskohtu poolt antud loa piiridega (vt TlnRngKm 3-23-716 ja 3-23-643). RAB on käesolevas vaidluses mõistnud ettekirjutuse õiguspärasuse üle peetava kohtuvaidluse piire ekslikult. Kohus ei saa ettekirjutuse õiguspärasuse eeldusena kontrollida, kas halduskohus on loa andmisel kohaldanud õigesti RahaPTS § 56 lõiget 6, s.t, kas vara käsutamise piiramise eeldused esinevad ja kas vara käsutamise piiramine on õiguslikult võimalik. Nimetatud asjaolud on praeguses asjas tehtud kindlaks haldusasjas nr 3-23-352. Sellest järelduvalt saab kohus kontrollida ettekirjutuse õiguspärasuse üle peetavas kohtuvaidluses lisaks sellele, kas RAB on ettekirjutuse tegemisel jäänud kohtu poolt antud loa piiridesse, ka seda, kas ettekirjutuse tegemise hetkel esines asjaolusid, mille tõttu oleks RAB pidanud jätma kohtu poolt antud loa realiseerimata. Nimetatud asjaoluks võiks olla näiteks RAB-ile kasvukontol oleva raha legaalse päritolu kohta tõendite esitamine; 5) ettekirjutuse tegemisel ei ole ületatud Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-352 antud loa piire; 6) kohtule 25. mai 2023. a RAB vastusest ja kohtuistungil esitatud avaldatust järeldub, et kaebaja pole RAB-le esitanud dokumente või selgitusi, mille alusel oleks võimalik tuvastada vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil. Kaebaja etteheited on üksnes menetluslikud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 15. augusti 2023. a määruses haldusasjas nr 3-23-352, et RAB põhjendatud kahtlust süvendab puudutatud isiku tegevusetus. Kohus selgitas, et ehkki vara käsutamise piiramine riivab konto omaniku õigusi intensiivselt, tagab käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, võib kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta; 7) kaebaja ei ole pärast seda, kui kohus andis RAB-le loa kaebaja kasvukontol oleva vara käsutamise piiramiseks, esitanud RAB-le ühtegi tõendit ega väidet vara legaalse päritolu tõendamiseks. RAB-l puudus alus jätta konto käsutamiseks antud luba realiseerimata. Kaebaja ei ole tõendanud, et vara, mille piirangu alt vabastamist ta soovib, on legaalse päritoluga ja vara omandiõigus kuulub kaebajale. RAB ei saa seejuures kaebajale täpselt ette kirjutada, milliseid tõendeid kaebajal tuleks RAB-le esitada; 8) RAB ei saa eeldada, et kaebaja on kontol oleva raha omanik; 9) ettekirjutus ei ole nõutaval määral põhjendatud ning sisaldab valdavas osas üksnes õigusnormide ümberkirjutusi, millest RAB ettekirjutuse tegemisel lähtus. Kuigi ettekirjutuse motivatsioonis esineb olulisi puudusi, ei saa ainuüksi see olla aluseks ettekirjutuse tühistamiseks. Põhjendamispuudused ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-671 1) haldusakt on põhjendamata ja seetõttu ei ole võimalik selle õiguspärasust kontrollida; 2) kohus kohaldas valesti HMS § 58. Kohus ei selgitanud, millised tõendid või faktilised asjaolud saaksid selgitada vaidlustatud haldusakti andmist, sest selliseid ei nähtu haldusaktist endast ja neid ei ole esitatud ka kohtumenetluse käigus; 3) RAB ei tõendanud seda, et kaebaja pole vara omanik. Kaebaja ei saa antud asjaolu tõendada; 4) RahaPTS § 57 lg 6 tõlgendamisel tuleb juhinduda RKHK asjas nr 3-23-2858. Meetme kohaldamise eeldused polnud täidetud. Kaebaja oli vara omanik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-671 isiku AS-s LHV Pank asuval kasvukontol olev raha on omandatud kuritegelikul teel ja toonud välja puudutatud isikuga seotud olulised asjaolud. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt oli jätkuvalt olemas põhjendatud kahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja esines vajadus tagada selle säilimine, et vara oleks võimalik hiljem tegelikule omanikule tagastada. Puudutatud isik ei esitanud dokumente või selgitusi, mille alusel oleks olnud võimalik tuvastada vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil. RAB põhjendatud kahtlust süvendas puudutatud isiku tegevusetus. Taotluses ja ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastavates dokumentides oli kirjeldatud toiminguid, mida RAB oli vara legaalse päritolu ja tegeliku omaniku tuvastamiseks teinud. Vaatamata püüdlustele see aga ei õnnestunud. Kuna oli kahtlus, et vara oli seotud rahapesuga, mida iseloomustas selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see oli saadud seaduslikul teel, võis kahelda, et see säiliks ka ilma käsutuspiiranguta.

3-23-671 sätestatu. Nõue panga vastu kuulub konto omanikule, sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on konto omaniku käsutusse jõudnud ja kas konto omanikul lasuvad selle raha kasutamisel mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku vastu. Vara kuuluvus (omandiõigus) ei sõltu enamjaolt sellest, kas vara omandamise kõik eeldused olid täidetud (sh kas see on saadud seaduslikul või ebaseaduslikul teel). Ka olukorras, kus eksimusse viidud kannatanu teeb ülekande toimepanija või tema osutatud kolmanda isiku kontole, saab toimepanija või kolmas isik ikkagi kontole laekunud vara omanikuks tsiviilõiguslikus mõttes. Süüteoga saadud vara konfiskeerimise (KarS § 831) ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise (KarS § 832) eelduseks on üldjuhul vara kuulumine süüteo toimepanijale. See kinnitab samuti ebaseadusliku tegevuse tulemusel saadud vara omandiõiguse (tsiviilõiguslikus mõttes) tekkimise võimalikkust. RahaPTS § 57 lg 8 ei sätesta, et eraõiguslikud omandiõiguse põhimõtted ei kohaldu ning et konto omanik ei ole kontol oleva vara omanik. Kui seadusandja soovinuks RahaPTS §-s 57 vara omaniku all silmas pidada üksnes rahapesu eelkuriteo kannatanut, kes n-ö varasema seadusliku omanikuna valduse või omandi kuritegeliku tegevuse tõttu kaotas, tulnuks see selgelt sätestada. Kehtiv seadus nii ette ei näe. Kannatanust kui omanikust lähtumine tooks kaasa ka uusi tõlgendusprobleeme. Kontole laekuv muutub konto omaniku omandiks, mistõttu ei ole üldjuhul kahtlust, kes on tsiviilõiguslikus mõttes kontovara omanik. Erandiks võib olla näiteks fiktiivse identiteediga avatud konto. Vaidlusalune tingimus on täidetud juhul, kui kontovara tegelik kasusaaja (ehk majanduslikus mõttes omanik) ei ole teada. See hõlmab ka juhtumeid, kus isik on kinnitanud enda variisikuks olemist.“

Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas eespool kajastatud tõlgenduse juurde.

3-23-671 tunnuste esinemisest ning tema pädevuses olevate volituste kasutamisel arvestama kriminaalmenetluses toimuvaga. RAB-l tuleb ettekirjutuses selgitada, miks on konkreetsel juhtumil põhjendatud kohaldada haldusmeedet kriminaalõiguslike meetmete asemel. (TlnRngKo 3-23-716, p 14)

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.