2-17-652/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud A V avaldus V V pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi 13.11.2015.a Narva kohtutäitur Krista Järvet. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 16.01.2017.a määrusega on V V pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V V pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal kuulub V V pärandvarasse arvelduskontol olev raha summas 202.31 eurot, korteriomand (asukohaga XXX, registriosa nr 739209, üldpinnaga 31,60 m2, ühetoaline) eeldusliku väärtusega 5 700.00 eurot ning kogumispensioni osakute eest saadav raha ca 267.67 eurot (täpne summa selgub EVK ülekandest). Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 9 422.54 eurot (arvestades A V nõuet, milline võib olla vaieldav), kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, kohtutäituri tasude vms arvelt. A V on avalduses teatanud nõudest summas 2 306.43 eurot (maksed korteriühistule seoses pärandaja korteriomandiga). Ajutise halduri hinnangul võib nimetatud nõude puhul olla tegemist pärija kohustustega, mis on tekkinud pärast pärandi vastuvõtmist. Nõude olemasolu selgitatakse välja pankrotimenetluse käigus. KÜ Daumani 4 on 01.02.2017.a esitanud kohtule seisukoha seoses avaldusega ning palub jätta avaldus rahuldamata ja pärandvara pankrot välja kuulutamata. KÜ Daumani 4 on seisukohal, et avaldaja on pahauskne ja takistab juba kahe aasta jooksul korteriühistu nõuete rahuldamist pärandvara arvelt. Eelkõige põhineb selline seisukoht asjaolule, et pankrotiavalduse esitamisega takistatakse korteriomandi müüki täitemenetluses. Kohus nõustub siinjuures ajutise pankrotihalduri seisukohaga ning leiab, et pärandvara pankroti väljakuulutamise seisukohalt on oluline välja selgitada kas pärandvara arvelt saab rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid (s.o mitte ainult KÜ Daumani 4 nõudeid). Seoses korteriühistu käsitlusega korteriomandi müügi

teemal märkis ajutine haldur, et analoogselt täitemenetlusega võõrandatakse korteriomand enampakkumisel, kui võlausaldajad ei otsusta teisiti ning saadud tulemi arvel kaetakse pankrotimenetluse kulusid ja rahuldatakse võlausaldajate nõudeid. Arvestades, et korteriomandil on ka kohtulik hüpoteek KÜ Daumani 4 kasuks, siis on korteriühistu võrreldes teiste võlausaldajatega eelistatumas olukorras, kuna omab vähemalt osaliselt pankrotiseaduse mõttes I järgu nõuet. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku vara vähemalt 3 250.00 euro võrra (koos avaldaja nõudega). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surm. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni (sh täitemenetluste algusaega ja nõuete suurust), siis on maksejõuetuse tekke ajaks mai 2011.a. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku summas 760.00 eurot (lisandub käibemaks 152.00 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste eest 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 760.00 eurot (lisandub käibemaks 152.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Ajutise halduri tasu kuulub PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.