lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-3005/12

Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-3005/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1962
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-3005

Haldusasi

O.M i kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks tagastama kaebajale 16.06.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/4695 täitmata jätmise eest sissenõutud sunniraha 200 eurot ning hüvitama täiteasjas nr 027/2023/6144 kantud täitekulud 72 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – O.M (endine nimi xx ), esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.M i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta O.M i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.05.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-3005 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3.Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 06.05.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-3005 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 16.06.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4695 O.M-i (alates 06.02.2024 O.M ; kaebaja) ilmuma arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele 03.10.2023. Ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks KVTS § 15 lg 1 alusel elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadeti kaebajaga seotud elektronposti aadressile [email protected]. Ettekirjutuses hoiatati, et ilmumata jätmisel rakendatakse sunniraha 200 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu, ning sunniraha võib määrata korduvalt, st seni kuni ettekirjutus on täidetud.
2.KRA teavitas 17.10.2023 teatisega nr 11-18/2023/1798 KVTS § 15 lg 1 kohaselt kaebajat sunniraha 200 eurot rakendamisest. Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul tasumata jätmisel edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja tasu.
3.KRA pöördus 28.11.2023 sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes edastas kaebajale 30.11.2023 täitmisteate täiteasjas nr 197/2023/2274 sunniraha 200 euro sissenõudmiseks.
4.Kaebaja esitas 28.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 197/2023/2274 täitemenetluse lõpetamise avaldus, tagastama kaebajale 16.06.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/4695 täitmata jätmise eest sisse nõutud sunniraha 200 eurot ning hüvitama täiteasjas nr 027/2023/6144 kantud täitekulud. Kaebaja esitas 08.05.2024 kaebuse muutmise avalduse nõuetega tunnistada KRA 16.06.2023 ettekirjutus 11-12.1/2023/4695 kehtetuks, kohustada KRA-d tagastama kaebajale 16.06.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/4695 täitmata jätmise eest sissenõutud sunniraha 200 eurot ja hüvitama täiteasjas nr 027/2023/6144 kantud täitekulud 72 eurot. Kaebaja ei saanud arstlikku komisjoni ilmuda, sest ta ei olnud teadlik ilmumise kohustusest. Kaebaja sai KRA 16.06.2023 ettekirjutuse koos täitmisteatega kohtutäituri käest. KRA suunas õigusvastaselt ettekirjutuse kohe kohtutäiturile täitmiseks. Vastustajale oli teada kaebaja elukoha aadress, kuid vastustaja ei toimetanud dokumente kätte sel aadressil. KRA ei veendunud, et KRA 16.06.2023 ettekirjutus ja 17.10.2023 teatis on kaebajale eelnevalt edastatud. Sunniraha määramine arstlikku komisjoni ilmumata jätmise tõttu ei ole õiguspärane ega põhjendatud.
5.KRA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud kättetoimetamise fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et 2(5)

3-23-3005 adressaat on dokumendiga tutvunud. KRA 16.06.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte 16.07.2023. Vastustaja pöördus 28.11.2023 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlus lõpetati 08.01.2024.

6.Tallinna Halduskohus keeldus 31.05.2024 otsusega kaebaja 08.05.2024 kaebuse muutmise avalduse vastuvõtmisest osas, milles kaebaja soovis kaebust täiendada KRA 16.06.2023 ettekirjutuse 11-12.1/2023/4695 kehtetuks tunnistamise (tühistamise) nõudega, võttis muus osas kaebuse muutmise vastu ja luges, et 05.02.2024 kohtumääruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud nõuete asemel taotleb kaebaja KRA kohustamist tagastama kaebajale 16.06.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/4695 täitmata jätmise eest sisse nõutud sunniraha 200 eurot ja hüvitama täiteasjas nr 027/2023/6144 kantud täitekulud 72 eurot, jättis kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja ei ilmunud KRA 16.06.2023 ettekirjutuses määratud ajal 03.10.2023 terviseseisundi hindamisele ega esitanud mitteilmumise põhjust. Seega oli KRA õigustatud rakendama sunniraha 17.10.2023 teatisega nr 11-18/2023/1798. Kaebaja ei tasunud sunniraha määratud tähtaja jooksul ja KRA oli õigustatud edastama kohtutäiturile täitekorralduse täitemenetluse algatamiseks. Seega toimus sunniraha rakendamine õiguspäraselt ning sunniraha 200 eurot ja täitekulud 72 eurot ei ole käsitatavad hüvitamisele kuuluva kahjuna. KVTS § 15 lg-s 1 on sätestatud, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Vastustaja esitatud seletuse ja dokumendihaldussüsteemi väljatrükkide kohaselt on ettekirjutus ja sunniraha rakendamise teatis kaebajale kätte toimetatud KVTS § 15 lg 3 kohaselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Kaebaja palub 30.06.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.05.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on KRA siiski seotud HMS regulatsiooniga. Teate avaldamine infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha selgitamiseks. Vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole kaebajat sunniraha rakendamisest teavitamata. Ettekirjutuses sisalduv sunniraha hoiatus ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist. Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja enam ettekirjutusega ette nähtud kohustust täita.
8.KRA palub 06.09.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. KRA 16.06.2023 ettekirjutus ja 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatis toimetati kaebajale nõuetekohaselt kätte. KVTS ei sätesta nõuet kasutada dokumentide kättetoimetamisel kõiki 3(5)

3-23-3005 võimalikke viise. Vastustaja ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. Kaebajat ei jäetud sunniraha sissenõudmisest teavitamata. Kaebajat teavitati sunniraha rakendamisest 17.10.2023 teatisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
10.Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on 16.06.2023 ettekirjutuse ja 17.10.2023 sunniraha rakendamise teavituse kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Vastustaja on esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 38 ja 41). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 39).
11.KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-232839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks. Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15 praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas 1 on samuti 1

Eelnõu - Riigikogu

4(5)

3-23-3005 selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“

13.Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja kodaniku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 321 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ja ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja