Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-24-343
Haldusasi
A.Q kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama täiteasjas nr 022/2024/166 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning tagastama kaebajale Kaitseressursside Ameti 30.07.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/5717 täitmata jätmise eest sissenõutud sunniraha ning hüvitama täiteasjas nr 022/2024/166 kantud täitekulud
Menetlusosalised
Kaebaja – A.Q , esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.Q apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.Q apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-343 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.05.2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-24-343 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 30.07.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/5717 A.Q-d (kaebaja) kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel ilmuma terviseseisundi hindamisele 29.09.2023. Ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks KVTS § 15 lg 1 alusel elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadeti kaebajaga seotud elektronposti aadressile [email protected]. Ettekirjutuse kohaselt on A.Q-d varem kutsutud 27.02.2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu A.Q ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. Ettekirjutuses hoiatati, et hindamisele tulemata jätmisel rakendatakse sunniraha 400 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu, ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.
2.KRA teavitas 17.10.2023 teatisega nr 11-18/2023/1806 kaebajat KVTS § 15 lg 1 kohaselt sunniraha 400 eurot rakendamisest. Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaeg on 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul tasumata jätmisel edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja tasu.
3.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus edastas kaebajale 05.01.2024 täitmisteate täiteasjas nr 022/2024/166 sunniraha 400 euro sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on märgitud KRA 30.07.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/5717.
4.Kaebaja esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 022/2024/166 täitemenetluse lõpetamise avaldus, tagastama kaebajale KRA 30.07.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sissenõutud sunniraha ja hüvitama täiteasjas kantud täitekulud. Kaebaja ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest ei olnud teadlik sellest, et peab 27.02.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuma. KRA 30.07.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 06.01.2024 kohtutäituri poolt. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne täitemenetluse alustamist. Sunniraha määramine 27.02.2023 terviseseisundile ilmumata jätmise eest ei ole õiguspärane ega põhjendatud. KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ei ole õiglane.
5.KRA palus jätta kaebuse rahuldamata. KRA 30.07.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 alusel. KRA teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 17.10.2023 teatisega nr 1118/2023/1806 ning see toimetati kaebajale samuti kätte KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 alusel 17.11.2023. Sunniraha rakendamiseks pöördus KRA 04.01.2024 kohtutäituri poole, ent täitemenetlus ei ole lõpetatud. 2(6)
3-24-343
6.Tallinna Halduskohus jättis 19.04.2024 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Sunniraha rakendamise tingis asjaolu, et kaebaja ei ilmunud terviseseisundi hindamisele KRA 30.07.2023 ettekirjutuses määratud ajal ehk 29.09.2023. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. KRA edastas 30.07.2023 ettekirjutuse kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu, mille kohta on esitatud väljavõte kaitseväekohustuslaste registrist. Seega saab KRA 30.07.2023 ettekirjutuse lugeda kaebajale kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 30.08.2023 (st enne terviseseisundi hindamise aega 29.09.2023). KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17˗27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Kuna KRA 30.07.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 30.08.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab sunniraha hoiatust. Kaebaja ettekirjutust ei täitnud. Väide, et kaebaja ei olnud ettekirjutusest teadlik enne terviseseisundi hindamise aega, ei vabasta kaebajat vastavast kohustusest. Muid objektiivseid takistusi terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks ei ole kaebaja esile toonud. Seega võis vastustaja asuda rakendama sunniraha. KRA tegi kaebajale 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatise, millega andis kaebajale sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva alates teate kättesaamisest alates. KRA kaitseväekohustuslaste registri väljavõttest nähtuvalt on 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatis kaebajale ka samal päeval väljastatud. KRA teatis on kaebajale kättetoimetatuks loetud KVTS § 15 lg 3 alusel 17.11.2023. Seega on KRA enne kohtutäituri poole pöördumist teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg 2). Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeldu ei esine ning kaebajale määratud sunniraha ei ole ebaproportsionaalselt suur (sunniraha ülemmäär on KVTS § 226 lg 2 kohaselt 640 eurot). Eeltoodud põhjustel oli sunniraha rakendamine lubatav ja toimus nõuetekohaselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(6)
3-24-343
7.Kaebaja palub 20.05.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud HMS regulatsiooniga. Kättetoimetamine teate avaldamisega infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset toimetada dokumendid kaebajale kätte posti teel või selgitada välja tema tegelik elukoht kaebajaga telefoni teel ühendust võttes. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamise menetlusest teavitanud. Ettekirjutuses sisalduv hoiatus ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist. Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja enam ettekirjutusega ette nähtud kohustust täita.
8.KRA palub 02.07.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutus ja sunniraha rakendamise teatis on kaebajale nõuetekohaselt KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil kätte toimetatud. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokument kätte ka muul viisil, ent kohustust muud viisi kasutada ei ole. Vastustaja ei pea enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. Piisab dokumendi nõuetekohaselt kättesaadavaks tegemisest. Kaebajat ei jäetud sunniraha sissenõudmisest teavitamata, seda tehti 17.10.2023 teatisega nr 11-18/2023/1806. Sunniraha rakendamine oli lubatav ja toimus nõuetekohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
10.Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on 30.07.2023 ettekirjutuse ja 17.10.2023 sunniraha rakendamise teavituse kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Vastustaja on esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 32 ja 35). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 33).
11.KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud 4(6)
3-24-343 kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-232839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks. Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15 praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas 1 on samuti selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“
13.Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja kodaniku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 321 reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete 1
Eelnõu - Riigikogu
5(6)
3-24-343 kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ja ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.