Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 31.03.2026, Tartu 3-25-2358 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses veekeedukannu ja digiboksi viivitusega kambrisse toomisega Tartu Halduskohtu 11.03.2026. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 5 X.X.-i määruskaebus Kaebaja/määruskaebuse esitaja ‒ X.X.
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 207 lg 4).
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole aga edasi kaevatav. Arvestades Tartu Halduskohtu 11.03.2026. a määruses toodud põhjendusi kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta, millega ringkonnakohus nõustub ning määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub X.X.-i määruskaebus Tartu
Halduskohtu 11.03.2026. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale tagastamisele koos lisadega. Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat ka ringkonnakohtus. Kuna taotlus on esitatud määruskaebuses, siis käsitleb ringkonnakohus kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.