Taotleja H.V , volitatud esindaja Fränk Valdmann Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud haldusorgan Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.V määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta H.V määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 määruse peale menetlusse.
2.Jätta H.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Tallinna Vangla algatas 06.02.2026 H.V (taotleja) suhtes distsiplinaarmenetluse ja paigutas 06.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/154 (06.02.2026 käskkiri) H.V ajutiselt distsiplinaarmenetluse ning võimaliku kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks Tallinna Vangla avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 22 lg-s 6 sätestatud ajavahemikuks.
3-26-526
2.Tallinna Vangla karistas 18.02.2026 käskkirja nr 1-26/1-3/98 (distsiplinaarkäskkiri) H.V-d distsiplinaarkorras kartseriga 2 ööpäevaks ning lükkas karistuse täitmisele pööramise edasi katseajaga 3 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.
3.Tallinna Vangla paigutas 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 (ümberpaigutamise käskkiri), H.V ümber Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse osakonda.
4.H.V esitas nii distsiplinaarkäskkirjale kui ka ümberpaigutamise käskkirja peale vaided.
5.H.V esitas 25.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamiseks. Taotleja palus peatada ümberpaigutamise käskkirja täitmine, s.o keelata tema ümberpaigutamine Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse vanglasse, kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised: 5.1 Taotleja hinnangul ei ole väidetav rikkumine piisavalt tõendatud ning distsiplinaarkäskkiri tugineb vaidlustatud ja kallutatud ütlustele. 5.2 Ümberpaigutamine Viru Vangla kinnisesse vanglasse karmistab oluliselt kinnipidamistingimusi ning võib tekitada julgeolekuriski. Hilisem kaebuse rahuldamine ei heastaks vahepealset kahju täielikult. 5.3 Lähikondlased elavad Tallinnas ja Järvamaal, ümberpaigutamine halvendab kohtumisvõimalusi. 5.4 Ümberpaigutamise ajutine peatamine ei kahjusta oluliselt avalikku huvi, kuid taotleja õiguste riive on intensiivne, mistõttu esialgne õiguskaitse on põhjendatud.
6.Tallinna Halduskohus rakendas 25.02.2026 määrusega ajutist esialgset õiguskaitset kuni 03.03.2026 (k.a), peatades selle ajani Tallinna Vangla 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 täitmise ning keelates taotleja ümberpaigutamise Viru Vangla kinnisesse vanglasse.
7.Tallinna Vangla taotles 26.02.2026 seisukohas EÕK taotluse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 7.1 Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse järele tungiv vajadus, kuna ta viibib juba alates 06.02.2026 Tallinna Vangla kinnises osakonnas ning vaidlus puudutab üksnes kinnise režiimi kandmise asukohta. Vältimatu julgeolekuoht ei ole tõendatud, vanglal on võimalik rakendada riskimaandavaid meetmeid. Varasem viibimine Viru Vanglas ei näidanud lahendamatuid probleeme ning meediaviide ei tõenda individuaalset ohtu. 7.2 Kinnipeetaval säilib võimalus suhelda lähedastega vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjades ettenähtud korras (kirjavahetus, telefonikõned, videokõned ning kokkusaamised vastavalt režiimile). Seetõttu ei muuda asukoha muutus kinnise režiimi sees hilisemat kohtulikku kaitset sisutuks ega võimatuks. Seetõttu puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks või jätkamiseks.
2(4)
3-26-526
8.Tallinna Halduskohus jättis 2. märtsi 2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning lõpetas käesolevas asjas 25.02.2026 määrusega (resolutsiooni punkt 1) kohaldatud esialgne õiguskaitse alates 04.03.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ning kohaldada EÕK, peatades Tallinna Vangla 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 täitmise osas, mis näeb ette tema ümberpaigutamise Viru Vangla kinnisesse osakonda, kuni vaiete- ja/või kohtumenetluse lõpliku jõustunud lahendini. Kohus keskendus määruse põhjendustes avavangla režiimi usaldusväärsusele ja avalikule huvile, kuid see ei ole asjakohane, sest taotleja ei taotle avavangla režiimi taastamist. 9.1 Viru Vangla kinnine osakond on oluliselt rangema julgeoleku- ja kontrollirežiimiga keskkond. Seetõttu ei ole tegemist pelgalt ühe kinnise vangla vahetusega teise vastu, vaid kinnipidamistingimuste tegeliku karmistumise ja riskikeskkonna muutusega. 9.2 Ümberpaigutamine kahjustab vahetult ja praktiliselt tema perekondlikke sidemeid. Tema lähedased elavad Tallinnas ja Järvamaal ning Tallinna Vanglas on kontakt paremini tagatud. Viru Vanglasse viimine tähendab pikemat sõiduaega, suuremaid kulusid ja kohtumiste vähenemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
11.Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
12.Taotleja soovib EÕK kohaldamist vaidemenetluse ajaks. HKMS võimaldab ka vaidemenetluse ajaks taotleda EÕK-d (vt HKMS § 249 lg 2). EÕK kohaldamise üheks tingimuseks on, et vaidemenetluse ajaks EÕK kohaldamata jätmine tooks kaasa taotleja õigustele pöördumatu tagajärje või muudaks taotleja hilisema õiguste kaitse oluliselt raskemaks. Kaebaja EÕK taotlusest pole kumbki negatiivne tagajärg äratuntav. Seetõttu on halduskohus õiguspäraselt jätnud taotleja EÕK taotluse rahuldamata.
13.EÕK kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse otsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi. Sellist olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kuivõrd taotleja on juba alates 06.02.2026 kinnises vanglas, ei tooks ümberpaigutamise 3(4)
3-26-526 käskkirja täitmine taotlejale kaasa uut režiimimuutust, vaid peamiselt karistuse kandmise koha muutuse kinnise vangla tingimustes. Selline asukohamuutus ei ole HKMS § 249 lg 1 mõttes pöördumatu tagajärg, mis muudaks hilisema kohtuliku kaitse sisuliselt võimatuks või ebamõistlikult raskeks. Ka võimalik rangem režiim, mis vastab kehtivatele normidele, ei tähendaks veel pöördumatut tagajärge.
14.Ringkonnakohus jagab Tallinna Vangla seisukohta ja põhjendusi, mille kohaselt ei ole alust nõustuda taotleja väitega, et ümberpaigutamine Viru Vangla kinnisesse osakonda tekitaks vältimatu ja kohese julgeolekuohu. Kinnipeetavate turvalisust hinnatakse paigutusotsuste tegemisel ning vanglateenistusel on võimalik võimalikke riske maandada erinevate meetmetega, sh eraldamise, liikumis- ja kontaktipiirangute ning muude julgeolekumeetmete abil. Taotleja ei ole esitanud konkreetseid ja vahetuid asjaolusid, mis viitaksid vältimatule ja kohesele ohule, mida ei oleks võimalik vanglasiseste meetmetega ohjata või mille vältimiseks oleks vajalik ümberpaigutamise peatamine. Lisaks tuleb arvestada, et taotleja viibis ajavahemikul 28.11.2024–13.11.2025 Viru Vangla kinnises osakonnas ning esitatud andmetest ei nähtu, et sel perioodil oleks esinenud selliseid julgeolekuolukordi, mida vanglateenistus ei oleks suutnud tavapäraste meetmetega lahendada. Taotleja ümberpaigutamist Viru Vangla kinnisesse osakonda toetab ka täitmisplaani § 20 lg 1, mille kohaselt kinnipeetav paigutatakse ümber sellesse kinnisesse vanglasse, kust ta avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutati. Puudub vaidlus, et taotleja kandis enne avavanglasse paigutamist karistust Viru Vanglas. Taotlejal ei ole õigust valida omale meelepärast asukohta karistuse kandmiseks ja Tallinna Vangla viitas põhjendatult, et kui kinnipeetav on tulenevalt asjaoludest vaja paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse, toimub selle otsustamine täitmisplaani § 20 lg 2 kohaselt eraldi menetluskorras.
15.EÕK taotluse põhjendused ei luba järeldada seda, et ümberpaigutamine tooks kaasa perekondlike sidemete katkemise. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid konkreetseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et ümberpaigutamine muudaks kokkusaamised lähedastega objektiivsetel põhjustel oluliselt raskendatuks või võimatuks (nt pereliikmete tervislik seisund, majanduslikud piirangud või lastehoiu korraldus). Taotleja viitab 14.02.2026 kavandatud kohtumise ärajäämisele T1 Skypargis, kuid see jäi ära seoses taotleja paigutamisega Tallinna Vangla kinnisesse osakonda, s.o vangla režiimi muutumise, mitte võimaliku ümberpaigutamise tõttu. Kokkusaamise võimalused kinnises režiimis on mõlemas vanglas sarnased. Arvestades Eesti territoriaalset ulatust, ei ole alust eeldada, et kinnipeetava lähedastel oleks eri maakondadest vanglatesse pääsemine objektiivselt olulisel määral takistatud.
16.Eelneva põhjal jääb H.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2026 määruse resolutsiooni muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.