Taotleja – X. X, volitatud esindaja Fränk Valdmann Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud haldusorgan – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning lõpetada praeguses asjas 25.02.2026 määrusega (resolutsiooni punkt 1) kohaldatud esialgne õiguskaitse alates 04.03.2026.
2.Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ning telefoninumbrid tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist koostas 05.02.2026 ettekande nr 1-26-1511, mille kohaselt võis Tallinna Vangla avavangla kinnipeetav X. X olla samal päeval toime pannud distsipliinirikkumise.
Tallinna Vangla algatas 06.02.2026 X. Xi suhtes distsiplinaarmenetluse ja andis 06.02.2026 ka käskkirja nr 6-1/1-26/154 (edaspidi 06.02.2026 käskkiri), millega paigutas X. Xi ajutiselt distsiplinaarmenetluse ning võimaliku kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks Tallinna Vangla avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 22 lg-s 6 sätestatud ajavahemikuks. X. X käskkirjale vaiet ei esitanud.
3.Tallinna Vangla andis 18.02.2026 käskkirja nr 1-26/1-3/98 (edaspidi distsiplinaarkäskkiri), millega otsustas X. Xit distsiplinaarkorras karistada kartseriga 2 ööpäevaks ning lükata karistuse täitmisele pööramist edasi katseajaga 3 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Distsiplinaarkäskkirja kohaselt leidis rikkumine aset 05.02.2026 ettevõtte Maag Eesti AS Tabasalu tootmisüksuses, kui kell 12.54 kasutas X. X helistamiseks töökaaslasele kuuluvat mobiiltelefoni. Sellega rikkus taotleja Tallinna Vangla 16.12.2025 käskkirja nr 6-2/1-25/1507 „Kinnipeetav X. X, loa andmine järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat“ lisa 1 punkti 19.2, mille kohaselt on väljaspool vanglat töötaval kinnipeetaval keelatud vangla nõusolekuta kasutada mh töökohal sidepidamisvahendeid (sh mobiiltelefone), v.a vangla väljastatud mobiiltelefoni.
4.Tallinna Vangla andis 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 (edaspidi ümberpaigutamise käskkiri), millega otsustas X. Xi paigutada ümber Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse osakonda.
5.X. X esitas nii distsiplinaarkäskkirjale kui ka ümberpaigutamise käskkirjale vaided 25.02.2026.
6.X. X (edaspidi taotleja) esitas 25.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotleja palus peatada ümberpaigutamise käskkirja täitmine, s.o keelata tema ümberpaigutamine Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse vanglasse, kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
6.1.Taotlejal on vaidluses eduväljavaade olemas. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 21 lg 1 kohaselt on avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine lubatav, kui kinnipeetav ei täida nõudeid või paneb toime õiguserikkumise. Etteheidetav rikkumine pole tõendatud viisil, et see välistab põhjendatud kahtluse. Ümberpaigutamise käskkiri tugineb rikkumisele, mille tõendatus on vaidlustatud ning mille osas puuduvad objektiivsed ja sõltumatud tõendid. Taotleja ei tunnistanud süüd ning seadis kahtluse alla ainsa isiku ütlused, millel käskkiri rajaneb, ja tõi eluliselt usutavalt välja isiku kallutatuse seoses poolelioleva abielulahutuse menetlusega. Taotleja esitas 23.02.2026 vastuväites ja vaietes konkreetsed väited uurimispõhimõtte, põhjendamiskohustuse ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta.
6.2.Ümberpaigutamise käskkirja kohene täitmine põhjustab olulist riivet ja on pöördumatu tagajärjega. Avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine riivab intensiivselt taotleja õigusi ja tähendab vangistuse täideviimise tingimuste olulist karmistamist. Kui käskkiri täidetakse enne kohtulikku kontrolli, rakendub taotlejale kohe rangem režiim ning hilisem kaebuse võimalik rahuldamine ei kõrvalda vahepeal tekkinud riivet täielikult. Taotleja on väljendanud hirmu Viru Vanglasse paigutamise ees võimaliku julgeolekuriski ja vägivallaohu tõttu, kuna tal on varasemate asjaolude tõttu pingeline ja potentsiaalselt ohtlik olukord ühe tapmises süüdi mõistetud isikuga. Ümberpaigutamise otsustamisel tuleb arvestada individuaalset riskihinnangut ning vältida kinnipeetava turvalisust ohustavat paigutust.
6.3.Perekondlikud sidemed saavad kohese negatiivse mõju. Taotleja on seotud Tallinna ja Järvamaaga ning lähikondlased elavad Tallinnas. Ümberpaigutamine Viru Vanglasse halvendab oluliselt perekondliku kontakti võimalusi. Taotlejale oli avavanglas viibimise ajal võimaldatud 14.02.2026 kohtumine ema, õe ja kahe lapsega T1 Skypargis, kuid kohtumine jäi Tallinna Vangla kinnisesse osakonda paigutamise tõttu ära. Ümberpaigutamise käskkirjal on perekondlikele sidemetele vahetu ja oluline negatiivne mõju, mis süveneb ümberpaigutamise käskkirja täitmise jätkumisel enne kohtulikku kontrolli. 2
6.4.Huvide kaalumine toetab ümberpaigutamise käskkirja täitmise peatamist. Pärast kohustusliku vaidemenetluse läbimist ei oleks halduskohtule esitatav kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ümberpaigutamise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi.
7.Tallinna Halduskohus rakendas 25.02.2026 määrusega ajutist esialgset õiguskaitset kuni 03.03.2026 (k.a), peatades selle ajani Tallinna Vangla 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 täitmise ning keelates taotleja ümberpaigutamise Viru Vangla kinnisesse vanglasse. Kohus kohustas Tallinna Vanglat esitama hiljemalt 27.02.2026 kohtule distsiplinaarkäskkirjaga ning ümberpaigutamise käskkirjaga seonduvad seni esitamata materjalid ja võimaldas seisukoha esitamist samaks tähtpäevaks.
8.Tallinna Vangla taotles 26.02.2026 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine alates 04.03.2026. Vangla põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
8.1.Ei saa nõustuda taotleja väitega, et ümberpaigutamise käskkiri tugineb tõendamata rikkumisele. Esialgse õiguskaitse menetluses ei anta tõendite usaldusväärsusele lõplikku hinnangut ega lahendata sisuliselt distsiplinaarrikkumise faktilist vaidlust. Kohus annab vaid esialgse hinnangu perspektiivikusele. Taotleja viited, et ühe isiku ütlused on väidetavalt kallutatud, ei muuda automaatselt tõendikogumit kasutuskõlbmatuks. Distsiplinaarmenetluses hinnatakse tõendeid kogumis ning taotleja väidete paikapidavus ja tõendite kaal kuuluvad sisulise kontrolli alla vastavas menetluses. Distsiplinaarmenetluses koguti erinevaid tõendeid ja seega ei tugine ümberpaigutamise käskkiri vaid ühe isiku ütlusele. Distsiplinaarkäskkirja vaidlustamine ei peata selle kehtivust ega täitmist, vaidluse olemasolu ei muuda ümberpaigutamise käskkirja õigusvastaseks. Menetlusmaterjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid distsiplinaarmenetluse ilmsele õigusvastasusele või sellistele menetlusvigadele, mis annaksid juba esialgse õiguskaitse menetluses alust pidada ümberpaigutamise käskkirja vaidlustamist selgelt perspektiivikaks.
8.2.Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse järele tungiv vajadus, s.o hilisem objektiivne võimatus või äärmiselt ebamõistlik või ebaotstarbekas võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärki. Esialgse õiguskaitse taotluse sisuline eesmärk on vältida taotleja paigutamist Viru Vangla kinnisesse vanglasse. Kuigi taotleti ümberpaigutamise peatamist avavanglast kinnisesse vanglasse, siis viibib taotleja juba alates 06.02.2026 ajutiselt Tallinna Vangla kinnises vanglas vastavalt täitmisplaani § 22 lg-le 1. Järelikult pole küsimus enam avavangla ja kinnise režiimi vahel, vaid eeskätt asukoha muutmises Tallinna Vanglast Viru Vanglasse, mis ei ole pöördumatu tagajärg. Kinnise režiimi kohaldamine ei saabuks alles Viru Vanglas. Seetõttu ei ole ka taotleja käsitlus “olemasoleva olukorra ajutisest säilitamisest” täpne, sest taotleja niigi ei asu enam avavanglas ja esialgse õiguskaitse esemeks ei ole seega avavangla soodustuste jätkumise tagamine, vaid kinnise režiimi asukoha ajutine määratlemine. Esialgse õiguskaitse eesmärk ei ole tagada menetluse ajaks taotlejale eelistatud paigutust, vaid vältida olukorda, kus hilisem kohtulik kaitse muutuks sisuliselt võimatuks või ebamõistlikult raskeks.
8.3.Ei saa nõustuda, et ümberpaigutamine Viru Vanglasse tekitaks vältimatu ja kohese julgeolekuohu. Kinnipeetavate turvalisust hinnatakse paigutusotsuste tegemisel ning vanglateenistusel on võimalik rakendada erinevaid julgeolekumeetmeid, sh eraldamist, liikumis- ja kontaktipiiranguid ning muid riskimaandavaid meetmeid. Taotleja ei esitanud selliseid konkreetseid ja vahetuid asjaolusid, millest nähtuks, et väidetavat ohtu ei ole võimalik vanglasiseste meetmetega ohjata või et tegemist oleks vältimatu ja kohese ohuga, 3
mille saabumist saaks vältida üksnes ümberpaigutamise käskkirja täitmise peatamisega. Taotleja kandis ajavahemikul 28.11.2024–13.11.2025 karistust Viru Vanglas kinnise vangla tingimustes, kuid taotleja esitatust ei nähtu, et sel perioodil oleks esinenud lahendamatuid julgeolekuolukordi, mida vanglateenistus ei oleks suutnud tavapäraste meetmetega maandada. Seetõttu ei toeta taotleja varasem viibimine Viru Vanglas esialgse õiguskaitse vajadust. Taotleja viide meedias ilmunud artiklile ei kinnita konkreetset ohtu taotlejale ega asenda riskikirjeldust.
8.4.Kinnises režiimis viibimine ja asukohamuutus võivad mõjutada kinnipeetava perekondlike kontaktide korraldust, kuid see ei ole pöördumatu kahju. Taotleja viitas, et avavanglas viibimise ajal võimaldatud 14.02.2026 kokkusaamine perekonnaga jäi ära pärast paigutamist Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Seega seostub kokkusaamise ärajäämine taotleja enda hinnangul eeskätt kinnisesse vanglasse paigutamisega, mitte Viru Vanglasse saatmisega. Taotleja perekonnaelu riive tuleneb eelkõige kinnise režiimi üldistest piirangutest, milles taotleja viibib juba Tallinna Vanglas, mitte üksnes vaidlustatud asukohamuutusest. Kinnipeetaval säilib võimalus suhelda lähedastega vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjades ettenähtud korras (kirjavahetus, telefonikõned, videokõned ning kokkusaamised vastavalt režiimile). Seetõttu ei muuda asukoha muutus kinnise režiimi sees hilisemat kohtulikku kaitset sisutuks ega võimatuks.
8.5.Tallinna Vangla ei nõustu taotleja väitega, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjustaks avalikku huvi. Avavangla režiim eeldab kõrgendatud usaldust ja kontrollitavust, eriti juhul, kui kinnipeetavale on antud luba liikuda järelevalveta väljaspool vanglat. Keelatud sidepidamisvahendi kasutamine väljaspool vanglat liikumisel on raskekujuline rikkumine, mis vähendab vangla kontrollivõimet ja suurendab julgeolekuriski. Avavangla on vangistuse täideviimisel erandlik soodustus ning vanglal peab olema veendumus kinnipeetava õiguskuulekas käitumises. Usalduse kadumisel on põhjendatud kinnipeetava paigutamine tagasi kinnisesse vanglasse.
8.6.Täitmisplaani § 20 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav avavanglast kinnisesse vanglasse üldjuhul sellesse kinnisesse vanglasse, kust ta avavanglasse paigutati. Kui kinnipeetav on tulenevalt asjaoludest vaja paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse, toimub see täitmisplaani § 20 lg 2 kohaselt eraldi menetluskorras. Seega ei tulene õigusaktidest taotlejale subjektiivset õigust valida kinnise režiimi kandmise kohta ega õiguspärast ootust, et tema eelistatud kinnipidamiskoht peaks kohtumenetluse ajaks säilima. Kinnipeetava paigutusotsused, sh kinnise režiimi kandmise asukoha määramine, kuuluvad vangla kaalutlusõiguse hulka ning nende ajutine muutumine menetluse ajal ei muuda hilisemat kohtulikku kontrolli sisutuks ega võimatuks.
8.7.Ei esine aluseid esialgse õiguskaitse jätkamiseks üle 03.03.2026, sest taotleja ei ole näidanud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 tähenduses tungivat vajadust ning avalik huvi ja vangistuse täideviimise eesmärgid ei toeta ümberpaigutamise peatamist. Avalik huvi vangla julgeoleku, kontrollitavuse ning avavangla režiimi usaldusväärsuse säilitamise vastu kaalub üles taotleja huvi peatada ümberpaigutamise käskkirja täitmine kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt 4
raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
10.Taotleja eesmärgiks on saavutada Tallinna Vangla avavanglas viibimine vaidemenetluse ning võimaliku kohtumenetluse ajaks (vt HKMS § 249 lg 4 punkte 1 ja 2). Selleks taotles ta ümberpaigutamise käskkirja täitmise peatamist (HKMS § 251 lg 1 punkt 1), mis on lubatav meede, arvestades, et taotleja algatas selle käskkirja suhtes vaidemenetluse.
11.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi ja saaks viibida avavanglas. Sellist olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19).
12.Kohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid põhivaidluse ette ära otsustamist ning taotleja avavanglasse tagasi lubamist vaidemenetluse ja tõenäolise kohtumenetluse ajaks.
13.Kohus ei välista taotleja esialgse õiguskaitse vajadust. Tagajärge, et taotleja viibib vaideja kohtumenetluse ajal Viru Vangla kinnises osakonnas ega saa viibida avavanglas, ei ole hiljem võimalik olematuks muuta ka taotleja suhtes positiivse otsuse tegemisel. Kahju hüvitamise võimalus ei välista õiguskaitsevajadust. Ehkki Tallinna Vangla väide, et taotleja viibib kinnises vanglas 06.02.2026 käskkirja1 alusel, vastab tõele, ei tulene sellest, et 23.02.2026 ümberpaigutamise käskkiri2 oleks režiimi muutuse seisukohalt õiguslikult ebaoluline. Tallinna Vangla 06.02.2026 käskkiri on ajutine meede, samas kui 23.02.2026 käskkirjaga tehakse lõplik otsustus, et taotleja paigutatakse karistuse kandmiseks ümber Viru Vangla kinnisesse osakonda. Taotleja paigutamine Tallinna Vangla kinnisesse osakonda 06.02.2026 käskkirjaga on ajutine meede distsiplinaar- ja ümberpaigutamise menetluste ajaks, mis ei saa täitmisplaani § 22 lg-st 6 nähtuvalt ületada 30 päeva. Ümberpaigutamise käskkirjal on aga püsiv mõju, kuna kinnipeetava ümberpaigutamine Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse osakonda otsustati määramata ajaks. Seega riivab ümberpaigutamise käskkiri taotleja õigusi nii vangistuse režiimi kui ka asukoha muutusse puutuvalt. Ka negatiivne mõju perekondlikele suhetele on usutav, kuna taotleja Tallinnas elavatel lähikondsetel on tõenäoliselt keerulisem käia taotlejaga kohtumas Viru Vanglas võrreldes Tallinna Vangla avavangla tingimustega. Taotleja põhjenduste ja asja materjalide põhjal ei saa aga nõustuda, et taotlejale tuleneks teisest Viru Vanglas viibivast kinnipeetavast reaalne oht, vaid see jääb hüpoteetiliseks. Lisaks, nagu Tallinna Vangla selgitas, siis kinnipeetavate turvalisust hinnatakse paigutusotsuste tegemisel ning vanglateenistusel on võimalik rakendada erinevaid julgeolekumeetmeid, sh eraldamist, liikumis- ja kontaktipiiranguid ning muid riskimaandavaid meetmeid.
14.Kohus ei näe taotleja vaietel distsiplinaarkäskkirjale 3 ning ümberpaigutamise käskkirjale erilisi eduväljavaateid. Kohtu esialgsel hinnangul on distsiplinaarmenetluses kogutud piisavalt tõendeid ning distsipliinirikkumise tuvastamine ei põhine vaid taotleja abikaasa ütlustel. 1
Digitaalse toimiku lehekülg ehk edaspidi dtl 116–117. Dtl 108–109. 3 Dtl 10–13. 2
5
Ehkki kohus ei saanud asja materjalidest vastust, miks üldse oli 05.02.2026 ettekandes 4 märgitud telefoninumbriks, millele taotleja 05.02.2026 kell 12.54 helistas, taotleja abikaasa isiklik number XXXXXXXX, kuigi juba abikaasa 05.02.2026 kell 12.59 saadetud e-kirjas 5 oli välja toodud, et taotleja helistas hoopis tema töönumbrile XXXXXXXX, siis ei ole sel määravat tähtsust. Asja materjalides on tõendina olemas taotleja abikaasa saadetud foto telefoniekraanist6, millelt on näha saabunud kõne 05.02.2026 kell 12.54 numbrilt XXXXXXXX, mille osas puudub vaidlus, et tegemist on taotleja töökaaslase A. A. telefoninumbriga. Taotleja abikaasa selgitused, et helistajaks oli taotleja, kuna ta tunneb tema hääle ära7, on usutavad koosmõjus 09.02.2026 menetlustoimingu protokolliga8, milles on kirjeldatud Maag AS-i turvajuhile videosalvestiselt nähtuvat, et just kella 12.54 paiku, kui kõne toimus, ei olnud taotlejat näha, kuid veidi aja pärast andis ta töökaaslasele A. A.-le üle mobiiltelefoni. Nimelt turvajuhi kirjelduse kohaselt läks taotleja kell 12.52 (protokollis ekslikult märgitud 15.52) ilmselt suitsuruumi ja kell 12.56 tagasi tulles tundus, et andis tema käes olnud telefoni töökaaslasele A. A.-le; lisaks oli olemas videolõik, millel A. A. tõusis diivanilt ja liikus taotlejale vastu ning tal polnud midagi käes, kuid pärast kohtumist taotlejaga oli hetke pärast A. A. käes mobiiltelefon. Seega kohtule ei nähtu, et taotleja distsipliinirikkumise toimumises oleks tõsist alust kahelda. Samuti ei nähtu vigu õiguslikus käsitluses, et taotleja distsipliinirikkumine saab olla põhjuseks, miks paigutada ta avavanglast ümber kinnisesse vanglasse (VangS § 21 lg-d 1 ja 2, täitmisplaani § 17 lg 2 punkt 1). Taotlejale määratud distsiplinaarkaristus sidepidamisvahendite keelatuse eest on kehtiv ning distsiplinaarkäskkirja vaidlustamine seda ei muuda. Kokkuvõtvalt, kuigi distsiplinaarkäskkirja ja ümberpaigutamise käskkirja õiguspärasust kontrollitakse põhjalikumalt vastavas vaideja/või kohtumenetluses, siis ei nähtu kohtule praeguseks esitatud materjalidest käskkirjade andmisel selliseid sisulisi või menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida nende tühistamise.
15.Taotlejal vaide- ja kohtumenetluse ajaks avavanglas viibimise võimaldamine oleks vastuolus avaliku huviga. Avavanglasse lubamine on soodustus kinnipeetavale, kelle puhul saab usaldada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi (vt VangS § 20 lg 1). Täitmisplaani § 17 lg 2 punktis 1 on peetud oluliseks, et avavangla kinnipeetaval ei tohi olla distsiplinaarkaristust sidepidamisvahendite keelatuse eest. Ümberpaigutamise käskkirjas põhjendati, et ei saa aktsepteerida käitumist, et kinnipeetav kasutab telefoni, mida ei ole talle väljastanud vangla. Avavanglas pannakse distsipliini ja korra järgimisele suurt rõhku ja kui kinnipeetav talle pandud kohustusi ei järgi, siis ei saa teda usaldada edasise käitumise osas väljaspool vanglat liikumisel ja avavanglas karistuse kandmise jätkamisel. Ehkki kohus ei välistanud taotleja esialgse õiguskaitse vajadust, siis ei õigusta õiguskaitsevajaduse möönmine avaliku huvi ohustamist võimalusega, et taotleja paneks avavanglasse naasmisel toime veel õiguserikkumisi. Taotlejal puudub ülekaalukas õiguskaitsevajadus põhivaidluse ette ära otsustamiseks ning subjektiivne õigus nõuda karistuse kandmist avavanglas. Võimalikke julgeolekuohte Viru Vanglas on vanglateenistusel võimalik maandada erinevate julgeolekumeetmetega ja kohtumine lähedastega on Viru Vanglas küll pikema vahemaa tõttu keerulisem, kuid mitte võimatu. Taotleja õigused ei kaalu avalikku huvi üles. Avalikkuse julgeolek ja turvatunne on kaalukamad hüved võrreldes kinnipeetava huviga viibida leebemal režiimil.
16.Selles osas, et taotleja paigutatakse just Viru Vangla kinnisesse osakonda, järgis Tallinna Vangla täitmisplaani § 20 lg-t 1, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber sellesse 4
kinnisesse vanglasse, kust ta avavanglasse või avavanglaosakonda paigutati. Puudub vaidlus, et taotleja kandis enne avavanglasse paigutamist karistust Viru Vanglas. Taotlejal ei ole õigust valida omale meelepärast asukohta karistuse kandmiseks ja Tallinna Vangla viitas põhjendatult, et kui kinnipeetav on tulenevalt asjaoludest vaja paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse, toimub selle otsustamine täitmisplaani § 20 lg 2 kohaselt eraldi menetluskorras.
17.Eelnevat arvestades jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning lõpetab esialgse õiguskaitse kohaldamise alates 04.03.2026.
18.Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ning telefoninumbrid tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.