lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-102411/9

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-102411/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2287
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisVÕS § 88 lg 6, 8, 9Täitmine erinevate kohustuste katteksTsMS § 177 lg 1, 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 1131 lg 1TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 442 lg 7Otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-102411/14Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-102411

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

13. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-102411

Tsiviilasja hind

1 299,84 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Ervin Green (Legius CreditWatch OÜ, epost [email protected]) Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja Oksana Smirnova (S.O.L.A. Company OÜ, Majaka 26-104, 11412 Tallinn, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

XxxxOÜ hagi XxxxOÜ vastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XxxxOÜ-lt põhinõue 649,92 (kuussada nelikümmend üheksa eurot ja 92 senti) eurot ja viivis 340,28 (kolmsada nelikümmend eurot ja 28 senti) eurot XxxxOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 76% ulatuses XxxxOÜ kanda ja 24% ulatuses XxxxOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

2-16-102411

1.21.07.2015 tellis kostja hagejalt töövõtulepingu alusel veoki registrimärgiga xxxx hooldus- ja remonditöid, mille eest hageja esitas 30.07.2015 arve nr 15072179 summas 933,37 eurot tasumise tähtajaga 13.08.2015 (tl 36). Lisaks teostati veokile pesu, mille eest esitas hageja kostjale 27.07.2015 arve nr 15077041 summas 33,66 eurot tasumise tähtajaga 10.08.2015 (tl 37).
2.03.11.2015 esitas hageja kostjale nõude võla tasumiseks, paludes kostjal tasuda põhivõlg 967,03 eurot, viivis 397,39 eurot ja VÕS § 1131 lg 1 alusel nõude sissenõudmisega seotud kulu 40 eurot (tl 38-39).
3.Kostja tegi hagejale 17.11.2015 ülekande selgitusega „arve 15072179 osamakse“ summas 200 eurot (tl 76), 17.11.2015 ülekande selgitusega „arve 15077041“ summas 33,66 eurot (tl 78) ja 18.12.2015 ülekande selgitusega „arve 15072179 volgnevuse loplik tasumine vastavalt 18.12.2015“ summas 733,37 eurot (tl 77).
4.22.12.2015 kirjas kostjale selgitas hageja kostja poolt tasutud summade arvestamist võlgnevuste katteks ning selgitas, et lõplikult on tasumata arve nr 15072179 (tl 40-41). 05.01.2016, 18.01.2016 ja 01.02.2016 saatis hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks (tl 42-43). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 649,92 eurot, viivise 533,00 eurot, viivise põhinõudelt (649,92 eurolt) 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 113 lg 1, § 635 lg 1.
6.Hageja märgib, et: • kostja ei tasunud arveid tähtaegselt, mistõttu tekkis kostjal viivisevõlgnevus; • lisaks tekkis hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot; • hageja arvestas kostja poolt tasutud summad esmalt viivisenõude katteks, seejärel nõude sissenõudmiskulu katteks ning ülejäänud summa arvete katteks; • VÕS § 88 lg 8 on VÕS § 88 lg 6 p 1 suhtes erinormiks; • seni kuni hagejal oli õigus esimeses järjekorras lugeda kaetuks sissenõudmisega seotud kulud ja viivis, ei saanud kostja eeldada, et tema kanded lähevad põhiosa katteks; • hageja ei ole andnud nõusolekut muuta kohustuste täitmise järjekorda; • kostja ei ole hagejale teatanud, et ta ei nõustu sellega, kuidas hageja arvestas kohustuste täitmist; • kostja viited hageja pahatahtlikkusele on paljasõnalised ja tõendamata; • hageja on püüdnud korduvalt lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Kostja vastuväited
7.Kostja hagiga ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja märgib, et: • kostja on hagiavalduse aluseks olevad arved tasunud; • arve nr 15072179 oli makstud kahes osas, so 17.11.2015 ja 18.12.2015; • arve nr 15077041 oli makstud 17.11.2015 ühe maksega; • kostja ei nõustu sellega, kuidas hageja kostja poolt tasutud summasid võla katteks arvestas; • kostja märkis maksekorraldustesse, mille katteks kostja summad tasub; • hageja poolt arvestatud viivise summa on suurendatud ja pole põhjendatud;

2-16-102411 • hagiavalduse esitamist suurendatud viivise summade saamiseks saab käsitleda hageja pahatahtliku käitumisena; • pooltel olid pikaajalised lepingulised suhted ning kostja on oma rahalisi kohustusi täitnud täielikult, kuid vahel viivitustega; • esineb alus viivise vähendamiseks. Kohtu põhjendused

9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kohus leiab, et asjas on tõendatud ja puudub vaidlus, et 21.07.2015 tellis kostja hagejalt töövõtulepingu alusel veoki registrimärgiga xxxx hooldus- ja remonditöid, mille eest hageja esitas 30.07.2015 arve nr 15072179 summas 933,37 eurot tasumise tähtajaga 13.08.2015 (tl 36). Lisaks teostati veokile pesu, mille eest esitas hageja kostjale 27.07.2015 arve nr 15077041 summas 33,66 eurot tasumise tähtajaga 10.08.2015 (tl 37). 03.11.2015 esitas hageja kostjale nõude võla tasumiseks, paludes kostjal tasuda põhivõlg 967,03 eurot, viivis 397,39 eurot ja VÕS § 1131 lg 1 alusel nõude sissenõudmisega seotud kulu 40 eurot (tl 38-39). Kostja tegi hagejale 17.11.2015 ülekande selgitusega „arve 15072179 osamakse“ summas 200 eurot (tl 76), 17.11.2015 ülekande selgitusega „arve 15077041“ summas 33,66 eurot (tl 78) ja 18.12.2015 ülekande selgitusega „arve 15072179 volgnevuse loplik tasumine vastavalt 18.12.2015“ summas 733,37 eurot (tl 77). 22.12.2015 kirjas selgitas hageja kostja poolt tasutud summade arvestamist võlgnevuste katteks ning selgitas, et lõplikult on tasumata arve nr 15072179 (tl 40-41). 05.01.2016, 18.01.2016 ja 01.02.2016 saatis hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks (tl 42-43).
14.Pooltel on vaidlus selles, milliste kohustuste katteks tuli arvestada kostja poolt tasutud summasid. Samuti on vaidlus viivise suuruse üle.
15.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

2-16-102411 täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

16.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel tellis kostja hagejalt veoki hoolduse- ja remontöid ning veoki pesu. Hagejal oli töö tegemise kohustus, kostja pidi tehtud töö eest maksma tasu. Kostja ei vaidle arvete nr 15072179 (tl 36) ja 15077041 (tl 37) tasumise kohustusele vastu. Puudub vaidlus, et kostja ei tasunud tähtaegselt hageja poolt esitatud arveid. Kostja leiab, et ta on 2015 novembris ja detsembris tehtud ülekannetega arved nr 15072179 ja 15077041 tasunud.
17.Kohus märgib, et kohustuste täitmise järjekorda reguleerib VÕS § 88. Üldtunnustatud on lg-s 1 sätestatud põhimõte, et võlgnikul on õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis. Määramise õigus läheb võlausaldajale üle, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta täidab (lg 4). VÕS § 88 lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
18.Kohus leiab, et VÕS § 88 lg 8 on erinorm sama sätte lg 1 suhtes. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on lõiked 8 ja 9 sätestatud võlausaldaja kaitseks. Nimetatud sätted on tasakaalustavateks säteteks VÕS § 113 lg 6 suhtes, takistades võlgnikul tekitamast olukorda, et ta vähendab küll põhivõlga, kuid intressid jäävad viivisevabalt maksmata. Kohus leiab, et sama kaitse tuleks võlausaldajale anda ka viiviste puhul, kuivõrd VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole õigust nõuda ka viiviselt viivist. Lisaks on Riigikohus VÕS § 88 lg 8 kohaldamisele viidanud olukorras, kus hageja nõudis põhinõude kõrval viivist (vt RKTK 15.01.2010 otsus 3-2-1-132-09, p 13).
19.Kohus leiab, et kostja poolt 2015.a novembris ja detsembris tehtud maksetel puhul kohustuste täitmise järjekorda määrates võis hageja lähtuda VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud järjekorrast. Tõendatud ei ole, et hageja oleks andnud VÕS § 88 lg 9 kohase nõusoleku kohustuste täitmise järjekorra muutmiseks. Seega oli kohtu hinnangul hageja õigustatud arvestama kostja poolt 2015.a novembris ja detsembris tasutud summad, so kokku 967,03 eurot (tl 76-78) esmalt kulutuste, so VÕS § 1131 lg-st 1 tuleneva 40 euro katteks, seejärel tekkinud viivise katteks ning viimaseks arvetest nr 15077041 ja 15072179 tuleneva põhivõla katteks (tl 40). Tulenevalt hageja arvestustest jäi seisuga 18.12.2015 kostjal tasumata arvest nr 15072179 põhinõue summas 649,92 eurot. Kostja ei ole rohkem makseid teostanud. Seega on hageja põhinõue töövõtulepingu alusel summas 649,92 eurot põhjendatud ja tõendatud ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle selle üle, et lepinguline viivisemäär oli 0,5% päevas ja see tulenes poolte vahel sõlmitud kliendilepingust (tl 73-75).
21.Hageja on alates 19.12.2015 kuni hagi esitamiseni, so 30.05.2016 arvestanud viivist 0,5% päevas kogusummas 533,00 eurot (tl 46). Kostja leiab, et hagiavalduse esitamist suurendatud viivise summade saamiseks saab käsitleda hageja pahatahtliku käitumisena ning palub jätta nõuded rahuldamata. Kostja viitab viiviste vähendamise alustele. Kohus ei nõustu sellega, et hageja on viiviste nõudmisel käitunud pahatahtlikult. Hageja on saatnud kostjale korduvaid meeldetuletusi

2-16-102411 võla tasumiseks (tl 42-43), millele kostja reageerinud ei ole. Seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivist. Selle õiguse realiseerimist ei saa pidada pahatahtlikuks käitumiseks.

22.Samas on Riigikohus 12.12.2012 lahendis 3-2-1-162-12 (p 20) märkinud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist.
23.Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu poolt lahendis 3-2-1-162-12 väljendatud seisukohast esineb alus viivise vähendamiseks põhivõla suuruseni. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hagejal on tekkinud võla tasumisega viivitamise korral kahju, mis õigustaks viiviste väljamõistmist suuremas ulatuses kui põhinõue. Hageja ei ole ka sellise kahju tekkimist tõendanud. Lisaks on hageja kasutanud VÕS § 1131 lg-s 1 sätestatud õigust nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
24.Kostja on tasunud kokku 967,03 eurot (tl 76-78). Hageja arvestas sellest viivisteks 609,92 eurot, millest 16,83 eurot arvestas hageja arve nr 15077041 eest tasutud viivisteks (tl 42). Seega on hageja juba arvestanud arve nr 15072179 tasumisega viivitamise eest viiviseid 593,09 eurot, so 609,9216,83. Arvestades arve nr 15072179 kogusummat, so 933,37 eurot, oleks hageja õigustatud nõudma täiendavalt viiviseid mitte rohkem kui 340,28 eurot, so 933,37-593,09. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada viiviseid selliselt, et viiviseid ei ületaks kokku arve nr 15072179 põhinõuet. Selline viiviste vähendamine vastab Riigikohtu praktikale. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised 340,28 eurot.
25.Hageja on palunud täiendavalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et hageja edasi ulatuva viivise nõue ei ole põhjendatud, kuna vastasel korral ületaks väljamõistetav viivis arve nr 15072179 põhinõude suurust.
26.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 649,92 eurot ja viivise 340,28 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus 76% ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 24% ulatuses hageja kanda.
28.TsMS § 177 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või; 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2 mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

2-16-102411 /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja