lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1617/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1617/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1384
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 4Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1617/14Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.04.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-409/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja25.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 26.02.2026, Tartu 3-23-1617 X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ning teha vastavas osas uus otsus, millega mõista Tartu Vanglalt X.X. kasuks välja kahjuhüvitis summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
4.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.03.2026 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 02.05.2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti teda 95 päeva õigusvastaselt lukustatud kambris, mis on tuvastatud haldusasjas nr 3-20-1807.
2.Tartu Vangla rahuldas 06.07.2023. a otsusega nr 1-13/84-2 X.X. taotluse 475 euro ulatuses ja jättis taotluse 14 525 euro ulatuses rahuldamata. Otsuse kohaselt kohaldati X.X. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid õigusvastaselt 95 päeva. Julgeolekuabinõude kohaldamisena

lukustatud kambrisse paigutamise korral on põhiõiguste riive vähemintensiivne kui kartserisse paigutamisel, mistõttu on põhjendatud alusetult julgeolekuabinõude kohaldamise eest hüvitise väljamõistmine 5 eurot ööpäeva eest.

3.X.X. esitas 18.07.2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles ta palus kohustada Tartu Vanglat määrama taotluses märgitud hüvitis täies ulatuses või välja pakkuda muu inimväärne summa. Kaebaja arvates ei ole 1 päeva eest hüvitiseks määratud 5 eurot piisav. Arvestada tuleb, et kaebajal esinevad psüühilised probleemid, mistõttu on eraldatud lukustatud kambris 95 päeva õigusvastaselt kinnipidamise tagajärjed kaebajale rasked.
4.Tartu Vangla palus 11.09.2023. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vangla väitel ei ole põhjendatud maksta hüvitist kartserikaristuse määras või suuremal määral kui 5 eurot, kuna ei esine asjaolusid, mis võiksid olla aluseks suurema hüvitise väljamõistmiseks.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 30.04.2025. a otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1); mõistis Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 950 eurot (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: Senist kohtupraktikat arvestades on vangla poolt hüvitiseks määratud summa liiga madal ning kaebaja soovitud maksimaalne summa hüvitiseks ilmselgelt liiga kõrge. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on psüühilisi probleeme, ei mõjuta hüvitise suurust, sest kahjunõude aluseks ei ole tervisekahju. Rahalise hüvitise määramisel tuleb arvestada vastutust piiravate asjaoludega, s.h asjaoludega, millest tulenevalt oleks kahju hüvitamine täies ulatuses ebaõiglane. Ka tuleb arvestada, et ühtse päevamäära rakendamise korral ei ole põhjust lähtuda kitsalt varem kohtupraktikas sarnaste rikkumiste eest määratud hüvitiste suurusest, sest need tuginevad 2010. a kujundatud päevamäärale (RKHKo 3-3-1-93-09, päevamäär 6,39 eurot), mis ei ole 2025. a asjakohane, sest toimunud on oluline tarbijahindade ja elukalliduse tõus. Lisaks on oluline võtta arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas rõhutatud seisukohta, et määratav hüvitis ei tohi olla nimetatud kohtu praktikas väljamõistetavate hüvitistega võrreldes põhjendamatult väike, kuid hüvitise kindlaksmääramisel võib arvestada riigisisest õigussüsteemi, õigustraditsioone ja elatustaset ning hüvitisi. Eelnevat arvestades on põhjendatud lähtuda päevamäärast 10 eurot. Kuna kaebaja viibis õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu eraldi lukustatud kambris 95 päeva, siis on põhjendatud hüvitiseks 950 eurot, mitte vangla otsusega määratud 475 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6.Tartu Vangla esitas 30.05.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsuse resolutsiooni p 2 ja teha asjas uus otsus, millega vähendada kaebaja kasuks väljamõistetud hüvitist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 ei ole üheselt arusaadav. Kuivõrd vangla õigusvastane tegevus on varasemalt jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud, siis kohtueelses menetluses tasus vangla X.X.le alusetu vabaduse võtmise eest rahalist hüvitist summas 475 eurot. Vanglale teadaolevalt tehti väljamakse 14.07.2023. Kohtuotsuse jõustumisel tuleks vanglal X.X.le 950 eurot üle kanda. Koos kohtueelses menetluses makstud hüvitisega (s.o 475 eurot) tuleks vanglal X.X.le tasuda 1425 eurot (475+950=1425). Selliselt kujuneks 1 ööpäeva eest tasumisele kuuluva hüvitise suuruseks 15 eurot ööpäevas, mis ei lange kokku kohtu põhjendustega hüvitise suurust puudutavas osas. 2) Hüvitis 10 eurot ööpäeva kohta on liialt kõrge. Mõistlikuks hüvitiseks on 5 eurot, võttes arvesse alusetult kartseris viibitud hüvitise päevamäära 6,39 eurot. Ei esine asjaolusid, mis võiksid olla aluseks suurema hüvitise väljamõistmiseks.
7.X.X. märkis 02.06.2025. a e-kirjas, et ta nõuab Tartu Vanglalt 15 000 euro väljamõistmist.
8.X.X. selgitas 18.06.2025. a vastuses kohtunõudele, et ta jääb esimese nõude juurde. Veel teatas kaebaja 18.06.2025. a e-kirjas, et ta jääb oma nõude juurde ja palub lisada veel 5000 eurot nõudele üleliigsete ebamugavuste tekitamise eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja 18.06.2025. a e-kirja enda esialgse nõude muutmise kohta. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse esitanud ainult vastustaja, kelle apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas halduskohtu poolt kaebajale õigusvastaste täiendavate julgeolekuabinõude eest määratud hüvitis 10 eurot päevas on liialt kõrge ja mõistlikuks hüvitiseks on 5 eurot kui ka selle üle, kas kohtuotsuse resolutsioon on vastavuses kohtuotsuse põhjendustega.
10.Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks kaalutlusreegleid kasutades, võttes muu hulgas arvesse rikutud õiguse olulisust, välja selgitatud asjaolusid ja kohtu hinnangut riive intensiivsusele (RKHKo 18.06.2020, 3-16-1903, p 34 ja seal viidatud lahendid). Halduskohtul on mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel avar kaalutlusruum, mistõttu muudab ringkonnakohus halduskohtu poolt kaebajale määratud hüvitise suurust vaid juhul, kui see on ilmselgelt põhjendamatu.
11.Halduskohus on rahalise hüvitise päevamäärast 10 eurost lähtumist otsuses asjakohaselt põhjendanud (otsuse p 11) ning ringkonnakohus peab halduskohtu otsuse põhjendusi veenvaks. Ringkonnakohus ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et hüvitise suuruse määramisel tuleks lähtuda hüvitise päevamäärast 6,39 eurot. Nimetatud päevamäär tuleneb Riigikohtu 15.03.2010. a otsuses nr 3-3-1-93-09 märgitud kartseris alusetult viibitud aja eest väljamõistetava kahjuhüvitise päevamäärast 100 krooni, mis on eurodesse ümberarvestatuna 6,39 eurot. Tartu Ringkonnakohus asus juba 2024. aastal sarnase kaebuse lahendamisel seisukohale, et ei ole õige lähtuda raha ostujõust 2010. aastal, vaid arvesse tuleb võtta sellest ajast toimunud tarbijahindade ja elukalliduse tõusu (TrtRnKo 07.02.2024, 3-22-537/35, p 32). Ka ei tohi määratav hüvitis olla põhjendamatult väike võrreldes Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas sarnastes asjades määratud hüvitistega ning kohus peab konkreetses asjas hüvitise suuruse üle otsustamisel arvesse võtma ka riigisisest kohtupraktikat nii analoogsetes asjades kui valdkondadeüleselt (RKHKo 20.10.2021, 3-19-2061, p 24). Seisukohale, et õigusvastaste julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahjuhüvitise õiglane päevamäär on 10 eurot, on Tartu Ringkonnakohus jõudnud ka varem (TrtRnKo 07.02.2024, 3-22-537/35; 27.03.2025, 3-22-169/26).
12.Ringkonnakohus möönab, et kohtupraktikas on leitud ka seda, et senisest hüvitiste määramise praktikast ei saa tuletada jäiku päevamäärasid ja arvutada hüvitisi pelgalt aritmeetiliste tehete alusel (RKHKo 17.03.2017, 3-3-1-89-16, p 18 ning seal viidatud lahendid; TrtRnKo 08.05.2025, 3-21-2726, p 44). Sellest ei saa siiski järeldada, nagu poleks päevamäärast lähtumine põhjendatud. Oluline on see, et olenemata sellest, kas arvutada hüvitist päevamäära alusel või mitte, ei tohiks lõpptulemus kõiki asjaolusid arvestades oluliselt erineda analoogsetes asjades kujunenud kohtupraktikast. Halduskohtu kaalutlusotsus, lugeda 95 päeva julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu eraldi lukustatud kambris viibitud aja

eest põhjendatud hüvitise suuruseks 950 eurot, ei ole ilmselgelt põhjendamatu ning järgib senist kohtupraktikat. Seega puudub ringkonnakohtul alus halduskohtu poolt määratud kahjuhüvitise suurust vähendada.

13.Vastustaja arvates ei ole kohtuotsuse resolutsioon üheselt arusaadav. Koos kohtueelses menetluses kaebajale juba makstud hüvitisega tuleks vanglal kaebajale tasuda 1425 eurot (475+950=1425). Selliselt kujuneks 1 ööpäeva eest tasumisele kuuluva hüvitise suuruseks 15 eurot ööpäevas, mis ei lange kokku kohtu põhjendustega hüvitise suurust puudutavas osas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga. Halduskohus eksis otsuse resolutsioonis, kuna ei arvestanud vangla poolt kaebajale juba makstud hüvitisega 475 eurot. Seega tulnuks halduskohtul kaebaja kasuks otsusega välja mõista 950 eurost puudujääv summa ehk 475 eurot (950-475=475).
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsuse resolutsiooni punkti 2 ning teeb vastavas osas uue otsuse, millega mõistab Tartu Vanglalt X.X. kasuks välja kahjuhüvitise summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsus ei too kaasa menetluskulude jaotuse muutmist halduskohtus. Vastustajal apellatsioonkaebusega seoses menetluskulusid ei tekkinud, seega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lõikele 3 tuginedes otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium