X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Mõista Tartu Vanglalt X kasuks välja kahjuhüvitis summas 950 eurot.
3.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. mail 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 2. mail 2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul 28. august kuni 30. november 2020, s.o 95 päeva, õigusvastaselt lukustatud kambris. Eelnimetatud asjaolu on tuvastatud jõustunud kohtulahenditega haldusasjas nr 3-20-1807.
2.Tartu Vangla rahuldas 6. juuli 2023. a otsusega nr 1-13/84-2 kaebaja taotluse 475 euro ulatuses ja jättis ülejäänud osas, s.o 14 525 euro ulatuses, taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritud alusetult täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest hüvitisena 5 eurot päevas. Nendel asjaoludel rahuldab vangla kaebaja taotluse osaliselt.
3.Kaebaja esitas 18. juulil 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat määrama taotluses märgitud hüvitis täies ulatuses või vähemalt välja pakkuma muu inimväärse summa. Vangla määratud hüvitise suurust arvestades on ühe päeva eest hüvitiseks 5 eurot, mis ei ole senist kohtupraktikat arvestades tekitatud kahju hüvitamiseks piisav. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tartu Halduskohus vabastas 11. augusti 2023. a määrusega X riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel, võttis kaebaja hüvitamiskaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Vastustaja esitas 11. septembril 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus määras 5. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja selgitab, et vangla määratud hüvitise suurust arvestades on ühe päeva eest hüvitiseks 5 eurot, mis ei ole senist kohtupraktikat arvestades tekitatud kahju hüvitamiseks piisav. Tuleb arvestada, et kaebajal esinevad psüühilised probleemid, mistõttu on eraldatud lukustatud kambris 95 päeva õigusvastaselt kinnipidamise tagajärjed kaebajale rasked. Euroopa Kohtu praktikas on väljamõistetud hüvitised oluliselt kõrgemad. Lukustatud kambris viibides pidi kaebaja mitmel korral pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole abi saamiseks. Enne lukustamist tegeles kaebaja pidevalt spordiga, pärast seda on spordiga tegelemine raskendatud. Tervisekahju osas on jõustunud kohtuotsus asjas nr 3-21-820.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebaja õigusvastase eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vangla väljamõistetud summa piisav ning selle suurendamiseks puudub alus. Kaebaja õigusi piirati küll tavarežiimil viibimisest enam, kuid mitte sellisel tasemel, nagu see on kinnipeetava kartseris hoidmisel. Seega on mõistlikuks hüvitiseks 5 eurot päeva eest. Kuigi kaebaja viitab asjaolule, et ta on psüühilise puudega isik ning teda ei tohiks üldse eraldatud lukustatud kambrisse paigutada, ei ole see hüvitise suuruse arvestamisel asjakohane väide. Kinnipeetava psüühiliste eripärade olemasolu ei välista iseenesest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Ka kohtupraktikas on see kinnitust leidnud. Miski ei kinnita, et kaebajale oleks
2
3-23-1617 kaasnenud eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tavapärasest intensiivsemad tagajärjed. Kaebajale oli tervishoiuteenus eraldatud lukustatud kambris viibimise ajal tagatud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidlust ei ole selles, et jõustunud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega haldusasjas nr 3-20-1807 on Tartu Vangla 28. augusti 2020. a ja 29. septembri 2020. a protokollilised otsused kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta tühistatud. Seega ei olnud vanglal õiguslikku alust hoida kaebajat 28. augustist 30 novembrini 2020 eraldatud lukustatud kambris. Pooled on sama meelt ka selles, et sellega tekitati kaebajale vabaduse täiendava võtmisega mittevaralist kahju, mis on intensiivsuselt selline, et eeldab rahalise hüvitise määramist.
10.Pooled on erinevat meelt selles, milline on adekvaatne hüvitis tekitatud mittevaralise kahju eest. Silmas tuleb pidada, et praegusel juhul ei ole tagajärjeks tervisekahju, vaid vabaduse täiendava piiramisega tekitatud mittevaraline kahju. Tervisekahju oli eraldi vaidluse all haldusasjas nr 3-21-820. Vangla pidas oma otsuses õigeks summaks 475 eurot ehk 5 eurot päeva eest. Kaebaja hinnangul olid tema üleelamised vastustaja hinnanguga võrreldes oluliselt intensiivemad ning hüvitiseks tuleb määrata taotluses märgitud 15 000 eurot või vähemalt oluliselt suurema päevamäära alusel arvestatav summa. Kohtu hinnangul on senist kohtupraktikat arvestades vangla poolt hüvitiseks määratud summa liiga madal ning kaebaja soovitud maksimaalne summa hüvitiseks ilmselgelt liiga kõrge. Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel aluseks värskeima siseriikliku kohtupraktika.
11.Kaebaja paiknes asjakohasel ajavahemikul lukustatud kambris, mistõttu oli piiratud tema võimalus vanglasiseselt liikuda ja suhelda, samuti kohaldati kaebaja suhtes kehakultuuriga tegelemise keeldu ning muid liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiranguid, mis on oma iseloomult intensiivselt kaebaja õigusi riivavad. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on psüühilisi probleeme, ei mõjuta hüvitise suurust, sest praeguse kahjunõude aluseks ei ole tervisekahju. Lisaks tuleb silmas pidada, et täiendavaid julgeolekuabinõusid on põhimõtteliselt võimalik kohaldada aluste esinemise korral ka psüühiliste probleemidega isikute suhtes. Kohtupraktikas on rõhutatud, et lukustatud kambris viibimisega seoses tekkinud kahju ei saa täiel määral võrdsustada kahjuga, mis isikul võib tekkida õigusvastaselt kartseris hoidmisega, sest kinnipidamisrežiim ja asjade kasutamine erineb oluliselt. Erinevalt kartserikaristusest on eraldi lukustatud kambris viibival kinnipeetaval võimalik kasutada ka märgatavalt enam isiklikke asju ning päeva ajal voodit. Samas tuleb silmas pidada, et vabadusõiguse kontekstis on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang siiski sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses, mille eest võib nõuda kahju rahalist hüvitamist. Rahalise hüvitise määramisel tuleb arvestada vastutust piiravate asjaoludega, sh asjaoludega, millest tulenevalt oleks kahju hüvitamine täies ulatuses ebaõiglane. Samuti tuleb arvestada, et ühtse päevamäära rakendamise korral ei ole põhjust lähtuda kitsalt varem kohtupraktikas sarnaste rikkumiste eest määratud hüvitiste suurusest, sest need tuginevad paljuski 2010. aastal kujundatud päevamäärale (Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega asjas nr 3-3-1-93-09 määrati päevamääraks 6,39 eurot), mis ei ole aastal 2025 enam asjakohane, sest toimunud on oluline tarbijahindade ja elukalliduse tõus. Lisaks on oluline võtta arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas rõhutatud seisukohta, et määratav hüvitis ei tohi olla nimetatud kohtu praktikas väljamõistetavate hüvitistega võrreldes põhjendamatult väike, kuid hüvitise kindlaksmääramisel võib arvestada riigisisest õigussüsteemi, õigustraditsioone ja elatustaset
3
3-23-1617 ning hüvitisi. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda päevamäärast 10 eurot. Sarnasele tulemusele on jõutud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-22-537, 3-22-2401 ja 3-22-169).
12.Kuna kaebaja viibis õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu eraldi lukustatud kambris 95 päeva, siis on põhjendatud hüvitiseks 950 eurot, mitte vangla otsusega määratud 475 eurot. Seetõttu mõistab kohus ajavahemikul 28. august kuni 30. november 2020 kaebaja õigusvastaselt eraldatud lukustatud kambris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Vanglalt X kasuks välja kahjuhüvitise 950 eurot.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vabastas kaebaja 11. augusti 2023. a määrusega riigilõivu tasumisest ning selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu ning kui need on pooltel siiski tekkinud, siis jäävad need kulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1 ja § 109 lg 1 ls 4).
14.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Osaliselt muudetud Tartu Ringkonna 26.02.2026 kohtuotsusega.
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.