lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3270/3

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3270/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 17. veebruar 2026, Tartu 3-25-3270 X.X.-i kaebus tsiviilasjade menetlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 18. novembri 2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tartu Halduskohtu 18. novembri 2025. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 7. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt tekitati kaebajale kahju kohtuasjadega nr xxx ja xxx. Kohtuasjas nr xxx esitas kaebaja hagiavalduse Pärnu Maakohtule 5. novembril 2023. Hagi esitati varalise kahju 3501 euro ja viivise väljamõistmiseks Y.Y..-ilt . Kohtuasjas nr xxx esitas kaebaja hagi Pärnu Maakohtule 2. novembril 2023 ja hagi on kohtu menetluses A.A.ilt võlgnevuse 3430 euro väljamõistmiseks. Mõlemas asjas on menetlejaks sama kohtunik, kes ei ole lahendanud taotlusi ning lubab menetlusosalistel käituda pahatahtlikult ja venitada menetlust. Kohtusüsteem ei ole taganud kaebajale kohtumenetlust mõistliku aja jooksul ning seetõttu ei ole kaebajal olnud võimalik kahju tekitajalt kaebaja vara(raha) saada, millega on tekitatud kaebajale varalist kahju 6931 eurot ja mittevaralist kahju 3000 eurot. Samuti on kohtunikud oma käitumisega näidanud üles kaebaja suhtes äärmiselt lugupidamatust, alandanud kaebaja inimväärikust ja heaolu, millega on kaasnenud pikaajaline stress ja depressioon, meeleolu langus, nördimus, abituse tunne, millega tekitati kaebajale moraalset kahju 5000 eurot. Kaebaja palus välja mõista kaebaja kasuks kohtuniku tegevusega tekitatud varalise kahju 6931 eurot pluss viivis, mittevaraline

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

kahju 5000 eurot pluss viivis ning ebamõistliku menetlusaja rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 3000 eurot pluss viivis. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2.Tartu Halduskohus tagastas 18. novembri 2025. a määrusega kaebuse ja jättis taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
2.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Praegusel juhul on ilmne, et RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldus ei ole täidetud – asja menetleva kohtuniku suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Seega on X.X.-i esitatud nõue ilmselgelt perspektiivitu ning see tuleb kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
2.2.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. X.X.-i ja Y.Y..-i ning A.A.i vaheline vaidlus on eraõiguslik ning tsiviilasju lahendavad maakohtud. Kuna X.X.-i esitatud nõude lahendamine ülalmärgitud isikute vastu ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis tuleb see talle tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.X.X. esitas halduskohtu 18. novembri 2025. a määruse peale määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on meelevaldselt ja pahatahtlikult tagastanud kaebaja kaebuse põhjendustega, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja pole esitanud kaebust eraisikute, vaid riigi vastu. Käesoleval juhul on kaebaja tsiviilasjad nr xxx ja xxx Pärnu Maakohtu kohtuniku menetluses olnud kaks aastat, mis on ilmselgelt ebamõistlikult pikk menetlusaeg. Kohtuniku tegevusetuse tagajärjel puudub kaebajal võimalus saada oma asjas kohtuotsus ja tagasi oma vara. Samuti on kohtunik eiranud kaebaja pöördumisi, millega on käitunud kaebaja suhtes lugupidamatult ja inimväärikust alandavalt, millega on tekitatud kaebajale moraalset kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse rahuldamiseks pole alust.
5.Kaebaja taotleb halduskohtule esitatud kaebuses kaebajale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis seisneb selles, et kaebajale ei ole tagatud tsiviilasjades nr xxx ja xxx kohtumenetlust mõistliku aja jooksul ja lisaks on kohtunik eelnimetatud asjade menetlemisel tekitanud kaebajale mittevaralist kahju.
6.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga osas, milles halduskohus tagastas X.X.-i esitatud nõude Y.Y..-i ja A.A.i vastu halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et kohus peab tõlgendama kaebust, lähtudes kaebaja tahtest (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebust eelnimetatud isikute vastu esitanud ja sama nähtub ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa tagastada kaebust, mida kaebaja ei ole kohtule esitanud. Eelnevat arvestades 2

tuleb halduskohtu määruse põhjendustest jätta välja osa, milles halduskohus tagastas Y.Y..-i ja A.A.i vastu esitatud nõude.

7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus tuli tagastada HKMS § § 121 lg 2 p-i 2 1 alusel, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm 3-211411, p 12). Mõlemad kriteeriumid on siinsel juhul täidetud.
8.Ringkonnakohus selgitab, et õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist reguleerib erinormina RVastS § 15, mis sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud RVastS §-s 15 toodud õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise tingimus, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, mistõttu on hüvitamiskaebus perspektiivitu. Kaebaja poolt kohtunikule tehtud subjektiivsed etteheited ei ole samastatavad kohtuniku süüdimõistmisega kuriteos.
9.Kaebaja subjektiivsete õiguste riivet saab pidada ka väheintensiivseks. Kaebaja hindab talle tekitatud varalise kahju suuruseks kokku 6931 eurot, mis on tekkinud tsiviilvaidlustes nr xxx ja xxx seoses mõistliku menetlusaja rikkumisega. Kohtuasjas nr xxx on hagi kohtu menetluses varalise kahju 3501 eurot ja kohtuasjas nr xxx võlgnevuse 3430 euro väljamõistmiseks, seega kokku 6931 eurot. HKMS § 133 lg 1 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuigi kaebajale väidetavalt põhjustatud varaline kahju ei jää alla 1000 euro, tuleb samas arvestada seda, et kaebaja viidatud tsiviilasjades ei ole otsuseid tehtud ja seega ei ole ka teada, kas kohus rahuldab kaebaja esitatud hagid. Järelikult on ennatlik asuda seisukohale, et kaebajale on tekitatud kohtumenetlusega varalist kahju 6931 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul saab kaebaja õiguste riivet samuti pidada väheintensiivseks. Ehkki kaebaja on nimetanud mittevaralise kahju suuruseks kokku 8000 eurot, ei ole kohus seotud kaebaja nimetatud hüvitise suurusega. Kaebaja nõutud hüvitise väljamõistmine ei oleks ilmselgelt realistlik.
10.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium