lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1183/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1183/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1059
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1183

Kohtuasi X-i kaebus tsiviilasjade menetlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.X (kaebaja) esitas 21. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist.
1.1.Pärnu Maakohtu kohtuniku menetluses on kaebaja hagiavaldused kohtuasjades nr 2-2315640 ja nr 2-23-15547. Kohtuasjas nr 2-23-15640 nõuab kaebaja kostjalt 3501 euro ja viiviste väljamõistmist ning kohtuasjas nr 2-23-15547 on nõude suuruseks 3430 eurot, millele lisanduvad viivised. Kaebaja märgib, et kogu menetluse jooksul on kohtunik käitunud üleolevalt, on ignoreerinud kaebaja pöördumisi ja taotlusi ning jätnud rahuldamata taotlused tõendite kogumiseks. Kohtunik on lubanud kostjatel käituda pahatahtlikult ning menetlust venitada. Kaebaja on korduvalt taotlenud, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega, kuid kohtunik ei ole seda teinud. Lisaks on kohtunikul lahendamata kõik taotlused, mis on esitatud ajavahemikul 1. august 2025 kuni 21. aprill 2026. Vaatamata oma korduvatele lubadustele asja menetlus lõpule

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-26-1183 viia ja teha kohtuotsus mõlemas nimetatud asjas, ei ole kohtunik oma lubadusi täitnud ega kohtuotsust teinud. Kaebaja õigusi on rikutud, sest kohtunik on õigusvastaselt viivitanud hagiavalduste menetlemisega. Rikutud on kaebaja protsessuaalseid õigusi ning õigust saada oma kohtuasjas mõistliku aja jooksul kohtuotsus. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastuolus olevaks põhiseadusega osas, milles see ei sätesta konkreetseid tähtaegu, mille jooksul tuleb kohtunikul asi lahendada, ega mõistliku menetlusaja määra.

1.2.Kaebaja taotleb, et kohus mõistaks Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kohtuniku tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitise 6931 eurot ja mõistliku menetlusaja rikkumise tõttu hüvitise 3000 eurot. Lisaks leiab kaebaja, et kohtunik on oma käitumisega/tegevusetusega näidanud kaebaja suhtes üles äärmist lugupidamatust, mille tagajärjel tunneb kaebaja end alandatuna ja tema heaolu on langenud. Eeltoodu tõttu tuleb välja mõista ka mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot. Kõikidele summadele lisanduvad ka viivised.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse ese

2.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), milles taotleb varalise ja mittevaralise kahju hüvitist. Kahju on kaebajale väidetavalt tekitatud kahe tsiiviilasja menetlemisega, kus kaebaja heidab kohtunikule ette menetlustoiminguid ja kaebaja kohtlemist nende käigus ning asjaolu, et kohtuasjades ei ole tehtud lõpplahendit mõistliku aja jooksul. Hüvitamiskaebus puudutab seega õigusemõistmisega seotud tegevust. Kaebuse tagastamine
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole käesolevas asjas intensiivselt riivatud ja kaebust ei saa pidada perspektiivikaks.
5.1.HKMS § 133 lg 1 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et 1000 eurot ületavate nõuete puhul tuleks isiku õiguste riivet pidada igal juhul intensiivseks.
5.2.Kaebaja nõuab asjas varalise kahju hüvitist 6931 eurot ja mittevaralise kahju hüvitist kokku 8000 eurot (lisanduvad viivised). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja varalise kahju hüvitise nõue tugineb tsiviilasjades esitatud hagide suurusele ning kaebaja hagisid ei ole veel rahuldatud. Seega ei ole teada, kas kaebaja hagid kuuluksid üldse rahuldamisele ja millises summas. Tegemist on seega hüpoteetilise varalise kahjuga, mida tegelikkuses ei ole tekitanud kohus, vaid juhul, kui need rahuldamist leiavad, lasub tasumise kohutus väidetaval kostjal. 2

3-26-1183 Kohtu hinnangul ei saa ka asjaolu, et hagid on kohtu menetluses olnud kaks aastat ja viis kuud, kaebaja õigusi kuigivõrd intensiivselt riivata. Üldiselt võtabki kohtumenetlus esimeses kohtuastmes aega enam kui teises või kolmandas kohtuastmes ning isik ei saa kohtumenetlust algatades eeldada, et tema hagi vaadatakse läbi mingi kindla aja jooksul. Menetluse pikkust mõjutavad erinevad asjaolud, sh menetlusosaliste enda tegevus. Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on mõlemas kaebaja viidatud tsiviilasjas kaebaja ise esitanud arvukalt pöördumisi (sh ebavajalikke), mistõttu ei saa väita, et kaebaja enda tegevus poleks kohtumenetluse pikkust mõjutanud. Arvestades, et praeguse kaebuse esitamise ajendanud kohtuasjades menetletakse rahalisi nõudeid ning kaebaja viibib ise kinnipidamisasutuses riigi ülalpidamisel, ei saa kohtulahendi ootamine kaebaja õigustele kuigivõrd suurt mõju avaldada. Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurus halduskohtus on ka selgelt ülepaisutatud. Kaebaja õiguse riivet võib praeguses asjas pidada väheintensiivseks.

5.3.Kohus leiab, et kaebaja kaebusel puudub ka eduväljavaade. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Käesoleval juhul on selge, et tsiviilasju lahendavat kohtunikku ei ole kriminaalkorras karistatud, mistõttu kaebaja hüvitamiskaebus on perspektiivitu. Ühtlasi ei nähtu kaebusest, et asjas esineksid RVastS § 15 lg-s 31 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks asjaomase menetlusega seoses pöördunud individuaalkaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Samuti ei ole tegemist vaidlusega Euroopa Liidu õiguse kohaldamise või kohaldamata jätmise üle, mis lubaks kõrvale kalduda RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangust (vt nt Riigikohtu 20. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-1684).
5.4.Kohus märgib, et eeltooduga sarnasele seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus
17.veebruari 2026. a määruses asjas nr 3-25-3270, lahendades kaebaja samasisulises vaidluses kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebust.
6.Tuginedes eelnevale asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis nime asendamist, tuleb sellest kohut teavitada enne lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium